Lagrits ehk lagritsa-magusjuur. Lagritsajuuretee puhastab mürgituste korral seedeelundeid mürkidest. Tuntud must maiustus on lagritsapulbriga maitsestatud iiriselaadne komm.
Kagu-Aasiast pärit ning tsitruseliste perekonda kuuluv laim on laimipuu vili. Hapulaimipuu on limonellipuu ja maguslaimipuu on magussidrunipuu ehk limetipuu. Suuruselt sidrunist väiksem, värvilt roheline[...]
Laksatiiv ehk kõhulahtisti.
Värsket lambaläätse kasutatakse rohkelt iraani ja india köögis. Kuigi nuusutades tundub lambalääts üsna mahe, siis kuumutades muutub see omapäraselt aromaatseks. Kasutatakse karrides. Sobib kartulite ja spinatiga[...]
Inglise lehmapiimajuust. Sulab hästi, lisab pikantse maitse kastmetele, sufleedele, pitsadele ja pirukatele. Noor ja kreemjas Lancashire juust on veidi mureda ja niiske tekstuuriga. Küpsem Lancashire juust on intensiivsema maitsega[...]
Merivähk kümnejalaliste seltsist. Harilik langust võib kaaluda kuni kaheksa kilogrammi, elab Euroopa lõuna- ja lääneranniku vetes. Langustlasi püütakse ka troopikameredest. Ta on üks väärtuslikuma lihaga mereande[...]
Soolane või magus india jogurtijook. (Tallinnas Elevandi restoranis on mõnus mangolassi:)
Laukapuu on ainus Eestimaal looduslikult kasvav ploomiliik ja sedagi vaid Lääne-Saaremaal ja Sõrve poolsaarel. Looduskaitse all. Laukapuu viljadest valmistatakse kuulsat "sloe gin" laukalikööri. Selleks leotatakse laukaploome džinnis[...]
Pisikeste siniste õitega lavendel on pärit Vahemere äärest. Kasutatakse salatite, kastmete, magustoitude, jookide, liha- ja kalaroogade ning marinaadide maitsestamiseks ning kaunistamiseks. Eelistatud on värske lavendel, sest kuivatatud lavendliõitel võib olla veidi mõrkjas kõrvalmaitse[...]
Leedripuu õitest saab väga maitsvat veini ja karastusjooki. Leedriõisi võib panna õunakookidesse jm rosinate asemel. Leedripuuõisikuid võib frittida. Leedrisiirup on hea köharavim. Sageli on arvatud, et punase leedri väikesed marjad on mürgised[...]
Linda Petti, Juust, 1978: "See on Leedu rahvuslik juust. Kolmekandiline umbes 10 cm kõrgune, kaalub kuni 2,8 kg. Õhuke koor on kaetud parafiiniga, millest kumavad läbi ühtlaselt jaotunud köömneterad[...]
Leesikas õitseb mais-juunis, marjad (õigemini küll viie luuseemnega luuviljad) valmivad juulis-augustis. Marjad on jahused ja maitsetud, ent rasketel aegadel on neid söödud.
Leht-kobartorik on seeneliik, Eestis looduses haruldane Punase nimestiku seen, I kaitsekategooria looduskaitsealune liik, korjamine keelatud. Teistes keeltes: ladina k. Grifola frondosa ingl[...]
Hilissügisene lehtkapsasort, mustjaslillade lehtedega.
Lehtsalat moodustab pikkade ja laiade lehtedega hõreda kodariku. Lehtsalati lehed on sõltuvalt sordist kas lamedad või kurrulised, rohelised või punased või ainult tipust punased. Mõni lehtsalati sort on koguni meeldivalt pähklimaitseline[...]
Kuulub võitainaste hulka. Parim viis vältida lehttaina ahjuplaadile kinnijäämist on pritsida ahjuplaati enne küpsetamist vähese veega. Ahjuplaadi eelnev võiga määrimine teeb taina liiga rasvaseks[...]
Leiva all mõeldakse Nami-nami retseptikogus enamasti rukkileiba. Samas mõistetakse mujal maailmas leiva nime all enamasti nisuleiba. Kui leiva sort on oluline, siis on seda täpsustatud. Koorikleivad on väikesed, kahest poolest koosnevad leivad[...]
Leibjuust on pärit Lapi köögist, kus seda on valmistatud juba umbes 200 aastat. Algselt valmistati leibjuustu põhjapõdrapiimast, nüüd lehmapiimast. Leibjuust on üks väheseid juuste, mida valmistamise käigus küpsetatakse ja mis toidu kuumutamisel ei sula[...]
Leivamasinat ehk leivaküpsetusahju võib kasutada nii leiva küpsetamiseks kui ka vaid taina segamiseks, sõtkumiseks ja kergitamiseks. Valmis tainast võib valmistada pitsasid, kukleid, stritsleid jne[...]
Tomatipüree ja paprikakaunte segu.
Spetsiaalne kraadiklaas liha sisetemperatuuri mõõtmiseks.
Maitsev söögiseen puravikuliste sugukonnast. Soome k. "kangastatti", rootsi k. "sandsopp".
Väga maitsev söögiseen lilla ebaheinik (Lepista nuda) on söödav ainult kupatatult, toorelt kergelt mürgine. Sobib viilutatult omlettidesse, samuti marineerimiseks. Kuumtöötlemisel säilitab seen oma kuju ja tekstuuri[...]
Pisike punane poisike, kivine kõhuke :) Söödav metsamari. Soome k. 'lillukka', saksa k. 'Steinbeere'
Vöödikute hulgas on surmavalt mürgiseid liike. Limaste jalgade ja kübaratega limavöödikut (Cortinarius mucosus, avapildil), sinijalg-vöödikut (Cortinarius collinitus) ja mesikollast vöödikut (Cortinarius stillatitius) on meie kirjanduses üldiselt söödavaks peetud[...]
Algselt sidrunimahlast, nüüd eriretsepti järgi toodetud karastusjook.
Limoncello on Lõuna-Itaaliast pärit sidruniliköör, eriti populaarne Napoli lahe ääres, Sorrento poolsaarel ja Amalfi rannikul. Valmistatakse (Sorrento) sidruni koorest, lisatakse 96% piiritust, vett ja suhkrut[...]
Sisaldavad rohkelt polüküllastamata rasvhappeid. Hea organismi puhastaja.
Linask on paks ja ümar kala, kelle keha katab tugev ja läbipaistev limane marrasknahk. Värvus sõltub rohkem elupaigast, kuid tavaliselt on ta selg tõmmu-oliivroheline ja metalse läikega, küljed aga kollakasrohelised[...]
Lincolnshire toorvorstid on Inglismaalt Lincolnshire maakonnast pärit tüüpilised vorstid. Kui enamasti inglise vorstides domineerivad pipar, siis Lincolnshire vorstide domineeriv maitse on ürdine (enamasti salvei)[...]
Versioon 1: Tsaariaegses Peterburis sündinud-kasvanud, aga Rootsis elanud kapten Henrik Lindström külastas 4. mail 1862. aastal Kalmaris Hotel Witt'i restorani. Legendi kohaselt olla ta seal palunud kokal ühe Venemaal proovitud retsepti järgi hakk-kotlette valmistada[...]
Linnased ehk eritingimustel idandatud, kuivatatud ja töödeldud teravili, tavaliselt oder, aga ka nisu, rukis, mais, hirss. Eelnevalt puhastatud, pestud ja leotatud teri idandatakse 6-10 päeva ning seejärel kuivatatakse, eraldades samal ajal ka tekkinud idud[...]
Linnaseekstrakt ehk maltoosa on tume viskoosne vedelik, mis saadakse linnasemeski aurutamisel. Tarvitatakse enamasti koduõlle valmistamisel.
Šoti linnaseviski valmistatakse odrast, kasutades pajadestilleerimist. Šoti linnaseviskid destilleeritakse reeglina kaks korda, iiri linnaseviskid vähemalt kolm korda. Iiri linnaseviski on tavaliselt pehmema ja magusama (kuigi see pole õige sõna) olemisega kui shoti linnaseviski[...]
Populaarne briti äädikas, valmistatakse odralinnastest. Kangus: 5%, värvilt kergelt pruunikas (distilleeritud linnaseäädikas on värvitu). Kasutatakse hoidiste valmistamisel ja kuulsa fish & chips maitsestamiseks[...]
Lintsaba on ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala, püütakse Kesk- ja Kagu-Atlandilt kuni 1000 m sügavuselt. Kasvab tavaliselt 50-80 cm pikkuseks, ent esineb kuni 1,5 m pikkusi ja 2 kg raskusi isendeid[...]
Näeb küpsena välja nagu punane pehme okastega muna. Meeldivalt magushapu. Viljaliha on želeetaoline, milles on kuni 24% kuivainet, peamiselt suhkrut. Seemet ja kesta ei sööda. Külmhoidlates säilivad kuni kolm kuud[...]
Punased või pruunid kuivatatud aedoad.
C-vitamiini sisalduse poolest on hariliku lodjapuu viljad metsamarjade juhtgrupis. Sisaldavad 100 g kohta 50-75 mg askorbiinhapet. Peale selle on neis rohkesti suhkruid (9,3%), orgaanilisi happeid, pektiinaineid jm[...]
Lollo-rossa tüüpi lehtsalatitel on tumepunaste kuni violetsete servadega kähardunud lehed. Salatid on suuresaagilised, heade maitseomadustega, kompaktsed ja väga dekoratiivsed ega lähe kergesti õitsema[...]
Sobib sea-, looma-, ulukiliha, maksa- ja neeruroogade, kala, vorstiroogade maitsestamiseks.
Lukulluslik söömaaeg ehk külluslik, rikkalik sööming.
Luuüdi on luuõõnte pehme kude. Vereloomeelund, milles tekivad puna- ja valgelibled ning vereliistakud. Soome k. luuydin.
Lääts on väga vana liblikõieline kultuurtaim. Vahemere ja Kesk-Aasiast pärinev üheaastane toidukaunvili kuulus kõrvuti herne ja oaga ka eestlaste esivanemate toidulauale. Läätses leidub 25-35% valku, 50% süsivesikuid ja 2% rasva ning mineraalaineid[...]
Lõgismadu e. latsutaja madu on Ameerikas elutsevate väga mürgiste madude perekond; 26 liiki. Lõgismaol on saba tipus sarvrõngaist lõgisti, mis ärrituse korral tekitab heli. Ta sööb väikesi loomi[...]
Lõhnava kirsipuu tuumadest valmistatakse mahlepi-nimelist maitseainet, mida kasutatakse kreeka, türgi, liibanoni ja armeenia köögis. Õrnalõhnalist, ent mõrkjamaitselist pulbrit, mis saadakse kirsituumade jahvatamise teel, kasutatase magusate küpsetiste ja maiustuste maitsestamiseks[...]
Lõhnav madar (uuem nimi, varem tuntud kui lõhnav varjulill) on tugeva ja magusa lõhnaga taim, mille aroom närtsides intensiivistub. Kuna aroom ei kao ka kuivades, siis kasutatakse lõhnavat madarat palju lõhnasegudes ja nt koirohuna[...]
Sks. k. "Pollack", it. k. "Merluzzio gallo". jpn.k. "Ringu", pr. k. "Abadeche du cap", hisp. k. "Rosada - Maruca", "Abadejo"
Looduslik kollane 27 (Värviindeks). Toode saadakse punase tomati liikide solventekstraktsioonil solvendi järgneva eemaldamisega. Uurimuste kohaselt aitab lükopeen ennetada teatud vähke ning südame- ja veresoontehaigusi[...]
Laap (laabi, laapi) - laapensüüm e. kümosiin e. juustujuuretis. Kasutatakse juustuvalmistamisel. Traditsiooniliselt valmistatakse laapi vasikate ja lambatallede kõhus leiduvast ensüümist (valke lagundav ensüüm proteaas)[...]
Laktaas on laktoosi hüdrolüüsiv ensüüm. Hüdrolüüsumata laktoosi kasutavad toiduks seedekulgla bakterid, mille poolt eritatavad mürgised ained põhjustavad seedehäireid.
Laktoos on piimasuhkur, mida on kõikide imetajate piimas (lehmapiimas 4.8-5%).
Lambaliha on võrdlemisi tumepunane. Sisaldab 16-21% valke, 0.8% mineraalaineid (K, Mg, P, Fe, Ca jm), B-rühma vitamiine. Rasva on lambalihas 9-17%. See on valge, paikneb peamiselt naha all, neerude ümber ja lihaskimpude vahel[...]
Mahedamaitseline ja kupatamist mittevajav seen, sobib hästi hapendamiseks. Noorelt värskelt söödavad. Teistes keeltes: ladina k. Albatrellus ovinus ingl. k. sheep polypore soome k[...]
Lambatatik (Suillus granulatus) on üks tavalisemaid Eesti puravikulisi, kasvab koos võitatikuga (Suillus luteus) liivastes männikutes, eriti noorendikes, nõmmedel. Lambatatik ehk lambapuravik on hea söögiseen, söödav värskelt kupatamata[...]
Praad keelekujulisest veisefileest.
Norra salehomaar (ka "Norra merivähk") on merivähk homaarlaste (Nephropidae) sugukonnast. Leidub Atlandi ookeanis, Põhjameres ja Põhja-Norras. Sale kahvatu-oranžikas koorikloom, kuni 25 cm pikk (tavaliselt 18-20 cm)[...]
Lansapuu ehk Lansium parasiticum ehk Lansium domesticum, ingl. k. ka langsat või lanzones, on Kagu-Aasias kasvatatav puu. Lansapuu on Indoneesia Lõuna-Sumatra provintsi rahvuslill. Lansapuu vili on ovaalne või ümmargune, 2-7 cm pikkune ja 1,5-5 cm laiune[...]
Itaalia vormiroog.
Latikas on kõrget kasvu külgedelt lapik kala. Ta on suur ja pikaealine. Latikas elab järvedes ja aeglaselt voolavates jõgedes. Mõnikord võib teda näha ka vähesoolases merelahes. Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna-Euroopas pole neid leitud[...]
Eestis teatakse lavaši kui õhukest nisujahust haput Kaukaasia leiba. Tegelikult kutsutakse selle nimega kahte sorti leiba - üks neist on kõva kuivikleib, teine pehme nagu tortilja. Kui n-ö pehme lavaš on ära kuivanud, siis piserda sellele veidi vett ning pane paariks tunniks kilekotti pehmenema[...]
Leeskputk e. taliseller (Levisticum officinale) on üks põhimaitseaineid puljongikuubikutes. Kasutatakse peamiselt Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Leeskputk meenutab lõhna poolest sellerit (prantslased kutsuvadki leeskputke 'céleri bâtard' ehk valeseller) ning sisaldab parkaineid ja C-vitamiini[...]
Lehter-kukeseen on lihaka ja kõigile hästi tuntud hariliku kukeseene tagasihoidlikum perekonnakaaslane. Söögiseen, söödav värskelt (kupatamata). See seen on väga hinnatud meie põhjanaabrite poolt (suppilovahvero) ning tasapisi kogub populaarsust ka Eestimaal[...]
Lehtkapsas ei moodusta "pead" nagu tavaline kapsas. Toiduks kasutatakse lehtkapsa tumerohelisi ja käharaservalisi dekoratiivseid lehti. On olemas ka lillakas lehtkapsasort. Lehtkapsas on üsna tugevamaitseline, sisaldab rohkelt C-vitamiini, karotiini, kaltsiumi, valku ja rauda[...]
Lehtköögivili. Toiduks kasutatakse lehti (nagu spinat) ja varsi (nagu spargel). Varred võivad olla punased või valged. Metsikult kasvab lehtpeeti kõigi Vahemeremaade rannikualadel, Eestis kasvab edukalt peenral[...]
Valge sinepi noori lehti hakati keskajal Inglismaal ja Saksamaal kasutama varajase kevadise köögiviljana ning hiljem aretati ka rida leherohkemaid sorte, mida kutsutakse ka lehtsinepiks. Lehtsinepi ehk valge sinepi lehed sisaldavad 1,7-4,5 mg% karotiini, 60-80 mg% C-vitamiini, 20 mg% rutiini ja küllaldaselt vajalikke mineraalaineid, milledele lisanduvad immuunsüsteemi tugevdavad ning kasvajate rakke pärssivad sinepiõlid[...]
Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) on kalaliik lestaliste (Pleuronectiformes) seltsi lestlaste (Pleuronectidae) sugukonna perekonnast lestad (Platichthys)[...]
Loomade ja lindude söögiks tarvitatavad osad.
Pugu e. lihasmagu on söögiks sobiv kodulinnu siseelund. Ettevalmistamine: lõika lihasmagu, keera sisemine pool välja, eemalda toidujäägid, pese ja tõmba ära lihasmao sees olev sarvkest. Poolfabrikaadina müüdavatel lihasmagudel on sarvkest eemaldatatud, piisab vaid pesemisest[...]
Vähese seemnehulga ja rohke viljalihaga tomat.
Liiv-merisinep on ristõieliste sugukonda merisinepi perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Kasvab pärismaisena Euroopas ja seda puhmadena rannaliival. Talub hästi soola ja on meie liivarandades tavaline[...]
Lillkapsas on maitsev ja kergesti seeduv toiduaine. Üheaastane köögiviljataim, köögiviljakultuurina hakkas levima alles 16-17. sajandil. Toiduks tarvitatakse lillkapsa lihakat õisikut, mis sisaldab rohkesti valku, palju asendamatuid aminohappeid, samuti süsivesikuid ja vitamiine[...]
Pildil vasakul oliiv-limanutt, keskel ja paremal lõhnav limanutt. Limanutid on hea maitsega söögiseened, söödavalt värskelt ehk kupatamata. Kitse-limanuti kasutamine köögis: Kitse-limanutti ei pea eelnevalt kupatama, selle võib värskelt pannile panna[...]
Linnasesuhkur ehk maltoos on looduslik süsivesik (di-sahhariid), mis tekib teraviljaseemnete idanemisel (nt õlle valmistamise eelprotsessis ehk odralinnaste valmistamisel). Hiinas, Taivwnis, Hong-Kongis jm kasutatakse linnasesuhkrut kompvekkide valmistamisel (nt kihiliste küpsiste vahel)[...]
Longus lauk on pärit Kesk-Aasiast ja Siberist, kus see kasvab metsikult. Eestis tema populaarsus aina kasvab. Täiesti külmakindla ja vähenõudliku taimena sobib ta kasvatamiseks igas aias. Lamedad nartsissilehti meenutavad lehed alustavad kasvu kohe peale maa sulamist[...]
Lootoslille söödav maa-alune osa.
Lumekrabi on makra- ehk surimitoode.
Luts on ainus merest magevette elama asunud tursklane. Teda iseloomustab pikk ruljas keha ja konna pead meenutav lai lame pea. Eesti vetes kasvab luts kuni 54cm pikkuseks ja kaalub kuni 1,5kg. Lutsu maks sisaldab rohkelt A ja D vitamiini[...]
Hea vitamiiniallikas. Sobivad salatitesse ja võileibadesse, samuti kuumadele roogadele (supid, pajaroad) valmistamise lõppfaasis.
Luukum (Pouteria lucuma) on luukum-marmelaadipuu vili. Vilja (lúcuma) hinnatakse väga Andides, täpsemalt Boliivias, Ekuadoris ja Peruus. Luukum-marmelaadipuu kasvab kuni 20 m kõrguseks[...]
Mehhikost ja Kesk-Ameerikast pärit läikiv peiulill sobib erinevate roogade maitsestamiseks estragoni asemel. Maitselt on estragoniga väga sarnane, ehk veidi tugevama aniisimaitsega.
Lõhnav kannike (Viola odorata) on kannikeseliste sugukonda kannikese perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljas rohttaimeliik. Lõhnaval kannikesel on aromaatsed tumelillad või valged õied, taimed kasvavad 10-15 cm kõrgeks ja 20-60 cm laiuseks[...]
Vähelevinud vürts, kasutatakse Kesk-Aasias ja Põhja-Indias (eriti Punjabis, Gujaratis), populaarne ka Araabiamaades. Kuulub Etioopia 'berebere' vürtsisegusse.
Lõhnav lippia (Lippia graveolens) on tuntud ka kui "Mehhiko oregano" (Mexican oregano). Maitsebuketis on sidrunit ja teisi tsitruselisi, samuti veidi lagritsat. Kasutatakse tšilliroogades ja salsades, sest maitse sobib väga hästi tšillidega[...]
Pandanus amaryllifolius on troopiline taim nn kruvipuude (ingl. k. screwpine) sugupuust. Kasutatakse laialdaselt Kagu-Aasia maade köökides. Roheline taim, millel on lehvikukujulised pikad ja peenikesed lehed[...]
Lõss ehk kooritud piim.
Lõvilakk-korallnarmik on söödav seen, mida kasutatakse ka rahvameditsiinis. Teistes keeltes: ladina k. - Hericium erinaceus ingl. k. - lion's mane, monkey head mushroom, bearded tooth mushroom, satyr's beard, bearded hedgehog mushroom, pom pom mushroom, bearded tooth fungus) soome k[...]
Lüdima ehk seemneid välja poetama. Nt pähkleid lüdima, herneid ja ube lüdima.
Protsess, mille käigus toiduained esmalt sügavkülmutatakse ja siis kuivatatakse niiskuse väljatõmbamise teel. Kasutatakse nt maasikate-vaarikate ja ka ürtide kuivatamisel (tulemuseks siis helerohelised kuivatatud ürdid)[...]
Lüsiin on asendamatu aminohape. Inimorganismis on lüsiini hulgaliselt DNA-ga seostuvate histoonvalkude koostises. Viimased osalevad DNA kokkupakkimises, kaitsevad DNA-d nukleaaside eest ja tagavad ka geeniekspressiooni regulatsiooni[...]
Foorum