lambaliha

Lambaliha on võrdlemisi tumepunane. Sisaldab 16-21% valke, 0.8% mineraalaineid (K, Mg, P, Fe, Ca jm), B-rühma vitamiine. Rasva on lambalihas 9-17%. See on valge, paikneb peamiselt naha all, neerude ümber ja lihaskimpude vahel. Lambarasva peeti Lõuna-Eestis verikäkkide praadimiseks kõige maitsvamaks, sest ta on magusavõitu. Toiduvalmistamisel tuleb arvestada jaotustükkide omadusi: selja- ja kintsutükke on kõige parem praadida ja röstida, laba- ja kintsutükke hautada; kael, külg ja koodid sobivad supi, ühepajatoidu ning süldi keetmiseks. Lambalihal on eriline maitse. Selle vähendamiseks marineeritakse praetavat ja röstitavat liha hästi maitsestatud 2-3% äädikalahuses. Hautamisel ja keetmisel lisatakse rohkesti maitseaineid: sibulat, sellerit, küüslauku, köömneid, kadakamarju, maitsetaimi (majoraan, pune, liivatee, meliss, iisop jm). Lisandiks sobib tugevamaitseline aedvili: kaalikad, aedoad, kapsad, naerid, porgandid jm. Maitserohelist lisatakse rikkalikult. Lambarasv on väga tahke ja hangub kiiresti, seepärast antakse lambalihatoidud lauale hästi kuumalt, soojad olgu ka taldrikud. Peale pakutakse sooja magusrooga või kuuma jooki. Muide - inglise keeles liigitatakse lambaliha järgmiselt: kuni aastase lambatalle liha on 'lamb', 1-2aastase noorlamba liha on 'hogget' ja üle 2aastase lamba liha on 'mutton'.