Trlp
Abikokk 2012-10-26 00:58:25 |
Koopatibi:
No muidugi, nüüd olen targem. See oli jah rohkem tants ja tagaajamine :)[/quote]
Hihii:D
[2quote]Trip Ahsoo, koopatibi, kamapallist lihtsam on ehk millegi sellisega alustada, mida saab otsapidi peos hoida - kurki või aurutatud lillkapsast või midagi:) Kamapall va väike vidin ju, kipub ära pudenema. |
|
Kaia
Kokaõpilane 2012-10-28 16:11:45 |
Kahvlist. Ma olen ka kahvli peale juba pikalt mõelnud. Ei teagi kaua ma veel mõtlemisega oleks piirdunud, aga mõni päev tagasi lõuna ajal sõime lapsega krõbedaid ahjukartuleid. Tähendab, mina sõin ja tema vaatas niisama ringi. Ei võtnud kartulit mitte kättegi. Siis hakkas mu kahvlit nõudma. Torkasin kartulitüki kahvli otsa ja andsin kahvli lapsele, kartul jõudis kenasti suhu. Ja nii see lõuna meil edasi läkski. Mina olin torkaja, tema ise pani selle suhu. Tegu oli tavalise suure kahvliga. Tal on muidu olemas selline väiksem lastekahvel ka. Lusikast. Lusikaga oli meil ka pikalt nii, et me pidime lusikat laadima, laps ise pani selle endale suhu ja siis nõudliku häälega ulatas lusika meile tagasi. Kuskil 2 nädalat on ta nüüd päris ise lusikaga toimetanud. "Päristoidust" ja rinnapiimast. Mulle tundus nii, et laps hakkas tõsisemalt tahke toidu vastu huvi tundma kuskil 9-10 kuuselt. Või vähemalt senimaani oli rinnapiima kordade arv päevas sama (või tihedamgi) kui enne lisatoiduga alustamist. Samas ega ma ju kindlalt ei tea mis koguse piima ta tarbis. Praegu on jäänud alles ainult 2 korda ööpäevas. Ta ise väga nagu huvi ei tunnegi, ma ikka pakun. | |
Riina
Kokaõpilane 2012-10-29 12:11:24 |
Mina sooviksin kogenumatelt teada, et kas teil oli ka esimestel kuudel nii, et kui lapsele suurem tükk suhu jäi ja ta seda alla neelata püüdis, siis oksendas? Oleme nüüd BLWd praktiseerinud veidi üle kuu (lapsel vanust 7 kuud ja 1 nädal) ning päris tihti juhtub seda, et poja hakkab suurema tüki peale kõõksuma ja lõpuks oksendab päris korralikult. Muretsen, et kas see ikka peaks nii olema ja kas see on lapsele hea... Ise on ta pärast oksendamist rõõmus ja nokitseb oma toitu edasi, kuid endale tundub, nagu piinaksin last... Kaua siis ikkagi võtab aega, et enam ei oleks muret kurku tõmbamise pärast? Laps on mul muidu igati tragi ja kiiresti arenenud, selles mõttes ei tohiks olla mingit takistust. Ja mina ei ole veel osanud päris sellele üle minna, et laps söökski sama toitu, mida endale teeme. Ikka on toit sellise kuju või tekstuuriga, et ei sobi lapsele või siis sisaldab piima ja gluteeni. Hetkel ikka valmistan lapsele midagi eraldi ja mõtlen, et ega sellel lisatoidul tema jaoks mingit toiteväärtust vist küll veel pole... Ühesõnaga, mul on praegu BLW osas väikene madalseis ja mure. | |
Pille
Nami-Nami peakokk 2012-10-29 12:45:51 |
Riina, minu kumbki laps pole kordagi oksendanud (süües siis; Nora on oma 3 3/4 aasta jooksul korra haigena ikka oksendanud, aga see polnud söömisega seotud). Korra oleme laua tagant püsti hüpanud, kuna tundus, et on vaja sekkuda. Ja korra oleme Nora pahupidi keeranud, sest tal läks köhalutsukomm kurku - siis oli ta juba 2,5 a vana ja neid komme hoolega lutsutanud varem. See oli küll ehmatav, aga jälle, mitte söömisega seotud.. Selle teise teema osas - kas Sul on alust arvata, et laps on gluteenile või piimatoodetele tundlik või lausa allergiline? Kamapallid ja erinevad saia- ja leivakontsad ja näkileivad olid me lastel väga varakult menüüs ja need sisaldavad gluteeni. Puhast piima pole eriti lastele juua kunagi andnudki, sest said üsna pikalt rinnapiima (1 a 5 k ning 1 a 2 k vastavalt) ja söögi kõrvale ja muidu joome vett (mahla saab hommikulauas, mõnikord saavad hommikulauas ka piima, aga janukustutamiseks on ikka vesi). Kui kuskil koogi või kastme või supi sees oli piima või mõnda piimatoodet, siis seepärast muretsenud küll pole. Samuti ei suuda ma meenutada hetkel, mis oleks see tekstuur või toidu kuju, mida ei annaks beebile kohandada või millega ta hakkama ei saaks (kui pärast koristada viitsid :)). Oskad Sa mõne konkreetsema näite tuua? (Nt hapukapsasuppi sõi tütar enne esimest sünnipäeva nii, et supileent andsin talle lusikaga, supipaksu sõi ise käe ja lusikaga paralleelselt). Kirjutad, et ikka valmistad lapsele midagi eraldi. Aga pigem peaks olema nii, et midagi söögilaualt sobib imekenasti ka lapsele. Köögiviljad, riis? Mingid liharibad? Kastmest võib need ju välja võtta, pärast vähem koristamist? Eile oli meil menüüs keedetud riis ka kanakarri, lisandiks hapukurk. Ok, nüüd on poiss juba 1 a 9 k, aga riisi ja hiinapärast magushaput kana sõi ta kindlalt ka napilt aastasena. Riis ju kleebib kergelt kokku, nii et jääb hästi lusikale-kahvlile ja jõuab hästi suhu, kanatükke suudab väike käsi edukalt suuni viia ja neid naksata või siis võib ju lapsevanem need kahvli otsa aidata, kust on hea hammustada.. | |
|
Pille
Nami-Nami peakokk 2012-10-29 12:50:12 |
PS Viimaste kuude jooksul on selgunud, et poiss ei taha seeni ja suured ürditükid toidu sees ka talle ei meeldi. Ma kujutan ette, et nii mõnigi laps lihtsalt keelduks antud roast siis, eks? Meie poiss sööb isukalt, lihtsalt nokib kõik seened ja ürditükid toidu seest välja ja ulatab kas lahkelt minule või paneb kandikule. Ülejäänud toidu sööb kenasti ära ja isu on tal hiidsuur. Tütre söödud kogused kahvatuvad selle kõrval! | |
Kikumuku
Kokaõpilane 2012-10-29 22:11:50 |
Kuidas teil laps ise lusikaga sööma hakanud on, kas olete spetsiaalselt õpetanud, st oma käega tema käes lusikat hoidnud ja selle siis toiduga täitnud ja suhu pannud? Või tuleb see ise läbi katsetuste? Hetkel on nii, et kui on tekstuurilt mitte-tükiline toit, nt puder või supp, siis täidan mina lusika (kauss on minu ees) ja annan lusika tema kätte ja tema paneb selle endale suhu. Ja siis kiiresti lusikas mulle tagasi. Kui aga annan toidu talle ette, siis lusikas seisab peos ja teise käega kühveldab toitu suhu. Aga meie teeme ka veel hetkel talle eraldi toitu...Võibolla peaks siis enda toitumist muutma...Täna näiteks sõime värsket salatit, milles olid siis rukkola, kirsstomatid, melon, granaatõun, suistukana tükid. Ja siis muidugi kaste. Aga sellest valikust pole ju eriti midagi, mida talle anda oleks saanud? Soola ja suhkrut ei kasuta ma endiselt tema toidu valmistamisel, st kui teeme nt endale kala/liha, teeme tema tüki eraldi. Ja endale siis kõrvale mingi roheline salat, temale kas riis/tatar vms. Me ise lihtsalt armastame niiväga erinevaid värskeid salateid, ei söö väga liha/kala kõrvale juurvilju. Ilmselt vist peaks... | |
|
Pille
Nami-Nami peakokk 2012-10-29 22:20:40 |
Kikumuku:
EI ole otseselt õpetanud, lusikas on tal käes ja püüab imiteerida vanemaid ja õde. Eks siis aeg-ajalt aitab lusikat õigetpidi keerata lihtsalt.
Kuidas teil laps ise lusikaga sööma hakanud on, kas olete spetsiaalselt õpetanud, st oma käega tema käes lusikat hoidnud ja selle siis toiduga täitnud ja suhu pannud? Või tuleb see ise läbi katsetuste? Hetkel on nii, et kui on tekstuurilt mitte-tükiline toit, nt puder või supp, siis täidan mina lusika (kauss on minu ees) ja annan lusika tema kätte ja tema paneb selle endale suhu. Ja siis kiiresti lusikas mulle tagasi. Kui aga annan toidu talle ette, siis lusikas seisab peos ja teise käega kühveldab toitu suhu. Kikumuku:
Salatilehti saaks nätsutada, kuigi süüa tõesti raske, kirsstomatid saab lõigata pooleks-neljaks (kui hirmus hirm on, võid kesta ära võtta), meloniviilud ju ideaalne beebitoit, suitsukanariba või kaks ei tee halba, granaatõunaseemned olid me tütrel ca aastasena suured lemmikud. Minu arust kõlab see kõik ideaalse BLW-toiduna, lapsel veel uhke valik ka.
Aga meie teeme ka veel hetkel talle eraldi toitu...Võibolla peaks siis enda toitumist muutma...Täna näiteks sõime värsket salatit, milles olid siis rukkola, kirsstomatid, melon, granaatõun, suistukana tükid. Ja siis muidugi kaste. Aga sellest valikust pole ju eriti midagi, mida talle anda oleks saanud? |
|
|
Kikumuku
Kokaõpilane 2012-10-29 22:29:57 |
Tahtsin tegelikult veel lisada, enne kui mind siin vajati vahepeal, et minul ja mu kaasal on äärmiselt hea meel, et me sattusime lugema ajakirja Beebi, kus oli Pille artikkel BLW-st, ma ei olnud sellest varem kuulnud ja ei oleks ise julenud näputoitu lapsele anda. Praegugi on inimesi meie ümber, kes on kahtleval seisukohal, kas me ikka talitame õigesti. Aga meie oleme endas kindlad, et see on lapsele kõige parem ja loomulikum viis süüa ja anda märku ka sellest, kui kõht täis saab. Või lihtsalt pole isu. Jääb ära see lusikaga lennuki mängimine ja meelitamine-keelitamine, a la ema eest ja isa eest üks amps jne. Iga kord, kui ta sööb ise, on mul tõsiselt hea meel ja nii lahe on teda jälgida, kui asjaliku näoga ta toitu enne suhupanekut uurib, eriti, kui on midagi uut. Ja kui õnnelik nägu tal endal alati peas on :) Ja hea meel on ka selleüle, et siit sellise toreda koha leidsin, kust saab häid ideid söögi tegemiseks ja jagada/lugeda kogemusi näputoidu osas. Aitähh! | |
|
Riina
Kokaõpilane 2012-10-30 00:52:37 |
Ka meie jõudsime BLWni tänu artiklitele Pillest "Pere ja kodu" ajakirjas. Nii et, suured tänud! :) Oksendamise kohta, millest enne kirjutasin, ei olnud midagi mainitud ka raamatus. Seetõttu mõtlengi, et kas ikka nii peaks olema ja kas see on päris õige? Lootsin, et ehk on kellelgi veel sarnast kogemust ja saan aimu, millal selline asi mööda läheb... Pille, gluteeni ja laktoosi osas -- jah, mu mees on laktoosi- ja gluteenitalumatu. Seetõttu olen gluteeni sisaldavate asjadega esialgu ettevaatlik. Eks üsna pea aga katsetan ka nendega. Piimatoodete osas muretsen eelkõige piimavalgu pärast, mitte niivõrd laktoosi pärast, sest meie toidud on ju mehe pärast niikuinii laktoosivabad, kuid sisaldavad siiski sageli näiteks juustu (milles on ka omakorda sool). Piimavalk pidavat aga olema beebile raske seedida ja viima organismist rauda välja... Ise armastan väga hapukoort ja jogurteid. Kas 7,5-kuusele oleks siis neid pakkuda OK? Gluteeni osas on see lugu, et võiks ju arvata, et meil on just lihtne lapsele oma toitu pakkuda, sest see on mehe tõttu niikuinii gluteenivaba, kuid sageli kujuneb toit siiski kuidagi selliseks, et ei sobi pojale ühel või teisel põhjusel. Enamasti on põhjuseks liigne sool (näiteks vormiroogades kasutame koore asemel puljongit, mida ei jõua alati ise keeta...) või muna. Seda ainult ürtidega maitsestamise nippi ei ole me veel päris selgeks saanud. Enda kõrvalt aga leiba ei ole ma veel lapsele andnud. Küll aga nätsutab ta koos issiga mõnuga riisivahvleid. Meie toidust on poja saanud oma taldrikule näiteks porgandeid ja kartulit, kuid samas jälle tean, et neid kumbagi ei soovitata väga lapsele anda. Putru teeksin endale piimaga ja võiga, aga lapse pärast teen veega ning seetõttu jälle ise seda väga süüa ei armasta. Oh jah, vist muretsen veidi üle... :) Lihtsalt, neid hoiatusi erinevate asjade kohta on nii palju. P.S.! Kui kellelgi on mõnusaid soovitusi bataadi valmistamiseks, siis ootan endiselt selles osas nõu. | |
Liisi
Abikokk 2012-10-30 11:25:02 |
Trlp:
Kõrrega joogi pakkumisest sai meil lõbus mullitamismäng :D Lõikasin küll kõrre poole lühemaks, aga jooki ta sellest siiski läbi ei tõmmanud.
Liisi:
Hihii, meil sama. Eriti häälekalt hakkab juua nõudma siis, kui keegi teine lauas pikalt klaasist joob. Kui klaas suule pannakse siis puristab rõõmsalt ja vahib vaimustunult teist joojat umbes sellise näoga, et "näed, ma ka oskan!!" Siiani olengi ainult vett andnud - kuigi ma varusin ühe pakimahla koos kõrrega, mõeldes, et õpetaks lapse kõrrega jooma. Aga alati läheb õigel hektel meelest ära. Veeklaasi ma ta enda kätte veel ei anna - ilmselt millalgi nüüd peaks vaiksel proovima hakkama, muidu nagu naljakas, et kui sööb, siis sööb ise, aga kui keega talle vett annab, siis ripuvad käed külgedel :DVäga meeldib ise tassist juua või kui tass tühi, siis oma kahte väikest hammas tassiserva vastu kõlistada :) |
|
| << < 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 > >> | ||
Foorum