Eva
Abikokk 2009-01-11 13:44:38 |
Frieda:
Väga uhke nimetus on sellel küpsetisel. Tõenäoliselt on see vahepealse nõuka-aja tõttu - aga siiamaani on pisut üllatav, et nii EW kui vanal ajal mõisates (millest muljetas Kristjan vanade kokaraamatute teema all) tehti ikka väga peenelt süüa.
Minu valik langes niisiis 1933. aastal ilmunud "Keedu- ja majapidamisjuhile" ning sellest (peamiselt nime pärast :P) küpsetisele, mis tituleeris end kartuli-maitseülenduseks. |
|
Frieda
Abikokk 2009-01-11 16:08:00 |
Eva:
Just. Mina sain sellest aimu oma vanatädi kaudu, kes oli EW ajal kodumajanduskoolis käinud, tegi väga hästi süüa ja sugugi mitte ainult lihtsaid ja argiseid, vaid ka väga peeni toite. Lauakatmisest, serviisidest, valgetest laudlinadest jne rääkimata.
Tõenäoliselt on see vahepealse nõuka-aja tõttu - aga siiamaani on pisut üllatav, et nii EW kui vanal ajal mõisates (millest muljetas Kristjan vanade kokaraamatute teema all) tehti ikka väga peenelt süüa. |
|
Pisi-Pisi
Abikokk 2009-01-17 14:55:33 |
Minu vanemate raamatute riiul on ülilühike, mõned eelmise sajandi raamatud seal siiski leiduvad:
M. Eesmaa, A. Küüsvek, S. Masso "Valik toiduretsepte" 4. trükk, 1980
J. Lindpere "Makaronitoidud" 1970
A. Rõuk "100 toitu õunast" 1938
See viimane on minu jaoks uhiuus, ostsin ta sel nädalal antivariaadist, aastaaeg paraku ei soosi hetkel tema järgi tegemist - mul pole ühtegi õuna. Mees muidugi viskas pilgu sisse ja sattus vaimustusse - õuntega soolased pudrud, supid, salatid, pirukad... tee naisuke, tee :P
See kord tegin siiski esimesest raamatust vahvleid. Vahel ma seda raamatut kasutan, aga jah, uued ja värvilisemad tunduvad ahvatlevamad.
Lihtsad vahvlid:
50g võid või margariini
1 muna
50g suhkurt
pisut vaniliini
1 kl piima
200g ahu
Sulavõi, muna ja suhkur segada, maitsestada. Piim ja jahu lisada vaheldumisi. Taignal lasta 20-30 min. seista. Küpsetada.
 Pisi-Pisi on see, kes ülesoolamise hirmus soola lisamata unustab... |
|
Nipitiri
Abikokk 2009-01-18 17:47:33 |
Ootamatult pean nüüd pikema postituse tegema.
Nimelt arvasin veel üleeile, et selle teema all piirdun Tiina hapukapsapiruka kordamisega, sest külmkapis ootas sobiv kogus siidri ja õuntega hautatud hapukapsaid. Reede õhtul aga tekkis ootamatult juurde terve potitäis ebaõnnestunud tatraputru - nimelt olin kogemata tavalise tatra asemel ostnud peenestatud tatratangu ja sellest keedetud puder ei leidnud kodakondsete hulgas heakskiitu. Kuna pirukamõte oli kindel, muutus see lihtsalt kulebjaakaks (ju ikka jäi kripeldama, et ei jõudnud selles teemas kaasa teha).
Kaks kärbest ühe hoobiga: võtsin retsepti teosest "Raamat maitsvast ja tervislikust toidust", mis on ühtlasi minu teada vanim kodus olev kokaraamat. Tegin taigna täpselt retsepti järgi - 1 kg jahu, 1 2/3 kl piima, 50 g pärmi, 2 sl suhkrut, 1 tl soola, 100-125 g võid, 4-5 munarebu. Lasin kerkida, sõtkusin, lasin uuesti kerkida. Tainast jätkus kahe suure kulebjaaka jagu. Voltisin need samuti raamatu õpetuse järgi - ained ladusin ülemisest kihist alates, tainaservad voltisin peale, siis keerasin piruka liitekohaga allapoole (selleks oli küll nelja kätt vaja).
Esimene kulebjaaka sai endale sisuks (altpoolt arvates) tatrapudru praetud sibulaga, praetud peekoni sibulate ja kuivatatud seentega, hapukapsad, keedetud muna lõigud. Kuivatatud seeni soovitas samuti "maitsev ja tervislik", võtsin peotäie omakuivatatud kivipuravikke ja leotasin neid enne praadimist väheses kuumas vees.
 
Teise tegemisel tuli meelde ka õhuaugud sisse torgata - esimene oleks äärepealt lõhki küpsenud. Sisuks ikka tatrapuder, siis suitsukala (kuumsuitsu savoriin) ja lõpuks hakitud keedumuna hapukoore ja soolatilliga.
  
Kihid olid värvilt ja tekstuurilt üsna sarnased, seega ilusat kontrastset läbilõiget ei saanud. |
|
Kristjan
Abikokk 2009-01-19 19:32:36 |
Pisi-Pisi:
Ahh, kaunis lapsepõlv tuleb meelde! Vahvlid plombiirjäätise või vahukoore ja kaneeliga. Ning just need samad vanad vahvlirauad ja vahvlikoonus! Tuleb need rauad ema juurest ruttu ära tuua. See kord tegin siiski esimesest raamatust vahvleid. Vahel ma seda raamatut kasutan, aga jah, uued ja värvilisemad tunduvad ahvatlevamad. Lihtsad vahvlid: 50g võid või margariini 1 muna 50g suhkurt pisut vaniliini 1 kl piima 200g suhkurt Sulavõi, muna ja suhkur segada, maitsestada. Piim ja jahu lisada vaheldumisi. Taignal lasta 20-30 min. seista. Küpsetada. http://valge.kapsas.net/muu/vahvel.jpg |
|
|
Eva
Abikokk 2009-01-22 19:29:22 |
Nipitiri:
Nipitiri, on mainimist väärt, et pirukad on hästi kenad tulnud!
Kaks kärbest ühe hoobiga: võtsin retsepti teosest "Raamat maitsvast ja tervislikust toidust", mis on ühtlasi minu teada vanim kodus olev kokaraamat. Tegin taigna täpselt retsepti järgi - 1 kg jahu, 1 2/3 kl piima, 50 g pärmi, 2 sl suhkrut, 1 tl soola, 100-125 g võid, 4-5 munarebu. Lasin kerkida, sõtkusin, lasin uuesti kerkida. Tainast jätkus kahe suure kulebjaaka jagu. Voltisin need samuti raamatu õpetuse järgi - ained ladusin ülemisest kihist alates, tainaservad voltisin peale, siis keerasin piruka liitekohaga allapoole (selleks oli küll nelja kätt vaja). |
|
Martiina
Abikokk 2009-01-22 22:57:44 |
Uursin ka järgi, minu vanim kokaraamat on aastast 1966: M. Eesmaa, A. Küüsvek, S. Masso "Valik toiduretsepte". Valisin tegemiseks kartulikroketid, mille retsept peaaegu identsena ka siin NAMI-NAMIs. Kahjuks tuli mass liiga pehme, seega ei õnnestunud just kõige ilusamad kroketikesed. Aga hoolimata sellest oli maitse hea. | |
Pinnu
Abikokk 2009-01-23 14:03:52 |
Väga hea teema!!! Võtan nädalavahetusel plaani midagi teha, pildistada ja siis siia üles ka panna. Kahjuks ei tea ma selle kokaraamatu vanust, aga see polegi ju määrav. Vana on igal juhul ja varem sellest midagi teinud ka pole. See kartulist kook on küll väga ahvatlev seal postituses. ;) | |
|
Eva
Abikokk 2009-01-23 22:09:28 |
Mul on meel edastada Nami-nami teadaannet, et kõigi vanade kokaraamatute kasutusse võtnute vahel loosime välja kaks Varraku raamatut "Keskaja köök". Loodetavasti on see väärt raamat, millel siinsesse teemasse asja ei ole (loe: seda kasutatakse tihedalt).
Loosimises osalevad need, kes vastavalt jaanuaris väljakuulutatud teemale ühest vanast riiulile seisma jäänud kokaraamatust miskit küpsetavad ja teistega oma kogemust jagavad. Joone tõmbame alla seisuga 15.02.2009 k.a.
KESKAJA KÖÖK
Hannele Klemettilä
Soome keelest tõlkinud Maia Kivik
256 lk, kõva köide
Keskajal lõhnasid eksootilised vürtsid, liha särises vardas, usulistel põhjustel söödi palju kala ning head toitu hinnati vääriliselt. Võõruspidu paabulinnu või metsseaga tähendas varakale rahvale oma jõukuse näitamise viisi, vaesed sõid taimetoitu, putru ja leiba. Värske ja sissetehtud kala, tsitrusviljad ja köögivili rändas ühest Euroopa otsast teise.
„Keskaja köögis“ on üle 60 algupärastest allikatest kogutud retsepti, mida võib tänapäeval iga kokk oma köögis kasutada. Maitsestatud vein hypocras, vasika-ürdirullid ja roosipuding meelitavad möödunud aegade maailma erutavate maitsete juurde. „Keskaja köök“ pole siiski pelk kokaraamat, see tutvustab mitmekülgselt ajastu toitumiskultuuri, selle tavasid ja toiduga seotud uskumusi. Illustratsioonid kuuesaja aasta tagusest ajast äratavad ellu nii ülem- kui ka alamseisuse köökides valitsenud meeleolu.
Raamatu autor Hannele Klemettilä on hiliskeskaja kultuurile spetsialiseerunud ajaloolane ja teatmeteoste koostaja.
|
|
|
Martiina
Abikokk 2009-01-24 15:49:24 |
Nagu eespool mainitud, ei tulnud minu esimene katsetus vana kokaraamatu kasutuselevõtust just nii hästi välja, et siia pilti ja kiidusõnu oleks saanud edastada..Seega tegin teise katsetuse oma vanuselt teisest kokaraamatust- S. Masso "Laste kokaraamat"..noh, kõlas veidi liiga lihtsalt, aga raamatut läbi vaadates leidsin retsepti, mida tahtsin ammu proovida..seega saan nüüd esitleda : Kass Arturi kook - seal raamatus siis Maisipulgakoogi nime all. Retsept ka NAMI-NAMIs
 |
|
| << < 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 > >> | ||
Foorum