Võtame kokaraamatud kasutusse!

Zoozi
Postitusi: 2992
Abikokk
2009-01-07 21:24:14
Tegin täna raamatust "Kalatoidud" kalabitkiisid. Sama retsepti järgi saab teha ka kalakotlette ja kalahakklihast rulli. Ise teen tavaliselt teisiti, meeldib enda moodi rohkem. Aga antud retsepti järgi tulevad ka head. retsept (kirjutatud lihtsalt raamatust maha) 500 g tursa-,koha-,haugi- või meriahvenafileed soola pipart 100 g tahket saia, sepikut või 3 spl riivsaia 1 muna 1/2 klaasi piima 50 g võid või koort paneerimiseks riivsaia praadimiseks õli või võid. Luudest ja nahast puhastatud fileed ja piimas leotatud sai, sepik või riivsai ajada koos 1-2 korda läbi hakkmasina, lisada soola, pipart, muna ja võid või koort ning segada hästi kohevaks. Märjaks kastetud kätega jagada hakklihamass paraja suurusega osadeks ja riivsaias veeretades vormida sellest piklikud kotletid või ümarikud lamedad bitkiid, mis praadida pannil rasvas mõlemalt küljelt helepruuniks. Soovi korral võib hakklihamassist veeretada riivsaias 1-2 rulli. Ahjupannil kuumendada 1-2spl rasva, asetada sinna kalahakklihast rull, kasta pealt sulavõiga ja küpsetada 30-40 min praeahjus. Valmis hakkliharull lõigata viiludeks, asetada need vaagnale, lisandiks võib anda keedetud või praetud kartuleid, kartuliputru, rohelisi herneid, aedube, lillkapsast ja tomati- või koorekastet ning värskeid salateid (värsket kurki, tomateid, lehtsalatit).

Zoozi tegemised

Seenekas
Postitusi: 2193
Abikokk
2009-01-08 19:51:09
Mul oli tänaseks plaanis lambalihasupp kaalikatega raamatust "Valik toiduretsepte" teine trükk aastast 1966. See oli ka mu esimene kokaraamat, mille vanaema kinkis vist vanematest lahkukolimise puhul. Aga lugedes teemat, tuli meelde ka vanaemalt päritud Olga Keski "Toit on tervis" aastast 1938 ja see on jah väheks ajaks unarusse jäänud. Seega otsisin sealt lambalihatoite ja tegin hoopis ühepajatoitu lambalihast värske kapsaga. Retsept selline: 1kg selga või rinda 1suur kapsapea soola kuuma vett, rasvainet Kaste: rasvainet Jahu, piima soola, pipart tomatipüreed Sobivaks lõigatud liha pruunistada pajapõhjas, maitsestada. Kapsapea lõikuda neljaks nii, et lehed juurika külge kinni jäävad. Lihale valatakse peale kuuma vett ja kapsapea asetatakse lihale peale (kuivalt). Hautatakse pehmeks. Lõpupoolel valatakse eraldi valmistatud kaste peale. Lisandiks: 1. Koorega keedetud kartulid. 2. Peedisalat Retsepti järgisin enam- vähem. Kartulid olid küll praetud ja peedisalatiks valisin järgmise: 2 toorelt riivitud peeti 1 spl. riivitud sellerit 1 riivitud õun Ained segada Maitsestamiseks: soola, õli- või koorekastet. Kastme tegin palsamiäädikast ja vähesest õlist. Päris toreda maitsega ja paras vaheldus tavapärastele kasutuses olevatele lambalihatoitudele. Erinevus on ka see, et nii väheste maitseainetéga jäävad põhikomponentide maitsed hästi ehedad.
Eva
Postitusi: 771
Abikokk
2009-01-08 20:56:28
Zoozi:
Tegin täna raamatust "Kalatoidud" kalabitkiisid.
Mis tähendab biktii? Esimene kuulmine...

http://www.perenaine.ee/

Zoozi
Postitusi: 2992
Abikokk
2009-01-08 21:14:53
Eva:
Zoozi:
Tegin täna raamatust "Kalatoidud" kalabitkiisid.
Mis tähendab biktii? Esimene kuulmine...
Minu jaoks tähendab bitkii väikest hakklihamassist lamedat kotletikest. Ega vist muud erinevust polegi tavalise kotletiga kui kuju :) Sõnaraamat annab bitkii tähenduseks ümmargune hakk-kotlet.

Zoozi tegemised

Ussicke
Postitusi: 170
Abikokk
2009-01-09 09:04:12
Frikadellist suurem, kotletiga sama suurune, aga mitte lame, vaid selline pallike :) Nõuka-ajal sööklas ikka pakuti bitkiisid, näiteks keedetud makaronidega :)
Zoozi
Postitusi: 2992
Abikokk
2009-01-09 09:15:47
Ussicke:
Frikadellist suurem, kotletiga sama suurune, aga mitte lame, vaid selline pallike :) Nõuka-ajal sööklas ikka pakuti bitkiisid, näiteks keedetud makaronidega :)
Näed sa, järelikult bitkii = lihapallike. Aga mulle meeldib ikka mõelda, et bitkii on väike lihapallike, aga lamedam :D ja lihapallike on ümmargune pallike ja kotlet on selline ovaalsema kujuga.

Zoozi tegemised

Kodukanake
Postitusi: 126
Abikokk
2009-01-09 19:19:49
Teemast innustatuna tõstsin oma paarkümmend vanemat raamatut riiulist välja ja vaatasin, millega tegemist. Edetabeli tippu e 60ndatesse aastatesse jäi neli: Eesmaa, M., Küüsvek, A., Masso, S. 1965. Valik toiduretsepte. Masso, S. 1966. Toitlustamine ja korrastustööd. 2. väljaanne. Alles, G., Alles, P. 1968. Mesi ja tervis. Teine, täiendatud trükk. Masso, S. 1969. Salatid ja mahlajoogid. Kuna neist esimest kasutan üpris sageli ja teine tundus liiga igav, võtsin retsepti kolmandast. Väga suure meekuluga ei raatsinud midagi ette võtta ja koduveini mõte tundus küll ahvatlev, aga liiga pikaajaline. Seega proovisin teha Vanillikreemi meega. Retsept otse raamatust: 2 kl piima 1-2 sl suhkrut 3-4 sl mett 1 sl jahu 1/2 tl vanilliini 3-4 munakollast Piim kuumutada mee ja vanilliiniga, lisada külma veega segatud jahu ja keeta mõned minutid pidevalt liigutades, siis lisada suhkruga hõõrutud munakollased ja kuumutada kuni keemiseni. Mitte keeta! Valada külma veega ülevalatud väikestesse vormidesse ja jahutada. Laualeandmisel lüüa vomist välja ning kaunistada meega ülevalatud värskete marjade või puuviljalõikudega. Minul ta küll nii kõvaks ei läinud, et teda oleks võimalik vormist välja lüüa. Jäi selline hariliku keedukreemi paksune. Maitse oli liiga lääge, aga tagant järele mõeldes, võibolla ma polnud piisavalt täpne mee mõõtmisel.
Seenekas
Postitusi: 2193
Abikokk
2009-01-10 10:30:13
Seoses teemaga meenus raamat "Maailma rahvaste toite", koostaja E.Kuusk ja v.a.Tallinn 1994. Üsna omapärane väljaanne ajast, kui eestikeelsete kokaraamatute põud valitses. Ilmselt ostsin selle sisse vaatamata või sisukorra järgi. Kasutanud olen ainult inspiratsiooniks. Retseptides on ainete mõõduna tavaline näiteks 1/5 muna, 37 g salatit ja 2 g portveini. Osadel retseptidel on lõpus märge n. väljatulek 200 g. Iseenesest tore lühike tutvustus paarikümne eri maa köökidest, ainult arvutada ei viitsi ja aru ka ei saa kas see 200 g võiks olla ühele inimesele vähe, parasjagu või palju. Huvitavad on ka soovitused eksootilisemate köökide puhul a la Ladina-Ameerika turistidele soovitatavad road ja joogid. Siiski, aasta 1994!
Meriline
Postitusi: 6
Kokaõpilane
2009-01-11 10:28:40
Väga hea teema! Ja vanade kokaraamatute osas eriti, sest sain kunagi vanatädilt mõned vanad kokaraamatud ning olen juba pikka aega mõelnud, et võiks sealt midagi proovida ent pole selleni jõudnud. Nüüd on siis ikka põhjust kätte võtta ja sealt mõni retsept välja valida! Raamatud ise on sellised: 1. "Kartowli kokk ehk õpetus, kuda kartowelidest 125 rooga valmistada", aastast 1893 2. "Wäikene köögi-sõber", kokku seadnud Jaan Koor, kolmas parandatud trükk, 1904 3. Kasuline köögi ja söögi raamat, kokku säädnud Elise Anu, 1900 Nii, loodetavasti varsti annan siis ka tulemusest teada :)
Frieda
Postitusi: 309
Abikokk
2009-01-11 13:05:00
Minu valik langes niisiis 1933. aastal ilmunud "Keedu- ja majapidamisjuhile" ning sellest (peamiselt nime pärast :P) küpsetisele, mis tituleeris end kartuli-maitseülenduseks. Kuna see kujutas endast suuresti Austria gugelhupf'i, mida ma juba mõnda aega olen proovida tahtnud, siis läks tegemiseks. Minu mugandatud retsepti võib näha siin. Evale aitäh vahva teema algatamise eest!

Söömine on ainus töö, mis toidab

<< 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 >>