Napoleoni kook on populaarne küpsetis Eestimaa pidulaudadel, kus koduste rabedate lehttainakihtide vahel on maitsev keedukreem. Küpsetis on inspireeritud prantslaste mille-feuille'st (tuhande lehe koogist), mis traditsiooniliselt koosneb vaid kolmest lehttainakihist, nende vahele määritud vanillikreemist ning koogile kaunistuseks puistatud tuhksuhkrust.
Napoleoni koogi nimi tuleneb prantsuskeelsest sõnast napolitan, mis viitab Napoli linnale, kus sellist kihilist küpsetist hästi tunti. Arvatakse, et see Napoleoni kook, mida meie teame, on vene pagarite tuunitud variant mille-feuille’st, mis küpsetati Venemaa võidu puhul Prantsusmaa üle ja nimetati Napoleoniks.
Napoleoni koogi valmistamine nõuab omajagu aega ja vaeva, kuid tulemus on seda väärt. Iga perenaine teeb küpsetise just nii nagu tema seda õigeks peab, lähtudes lapsepõlve mälestustest või oma maitseeelistusest. Sellepärast ei saagi täpselt öelda, milline retsept see kõige õigem on. Näiteks on juba taina tegemiseks mitu varianti - äädikaga, hapukoorega või hoopis poe lehttainaga. On perenaisi, kes ütlevad, et kihtide vahele peab ilmtingimata panema moosi või neid, kes segavad keedukreemi hulka ka võid või vahustatud koort. Mõned armastavad Napoleoni kooki süüa kohe pärast kokku panemist krõbedana, teised ootavad kannatlikult järgmise päevani, et maiustada pehme, korralikult läbiimbunud koogiga.
Alljärgnev õpetus on kokku pandud Nami-Nami populaarseima Napoleoni koogi retsepti põhjal. Selle retsepti järgi tehes valmib 7-kihiline, suur kandiline või 23-24 cm läbimõõduga ümmargune kook, millest jätkub vähemalt 10-12 inimesele.
Alusta varakult taina valmistamist, sest seda tuleb enne rullimist 3-4 tundi külmkapis hoida.
Näpi jahu ja või puruseks, lisa veega segatud äädikas, sool ja muna. Sõtku tainas ühtlaseks, paki toidukilesse ja jäta vähemalt 3-4 tunniks külma seisma.
Kuni tainas puhkab, valmista keedukreem.
Kuumuta 1,25 liitrit piima ja 150 g suhkrut keemiseni. Samal ajal vahusta munad ülejäänud suhkruga kohevaks vahuks. Lisa jahu ja ülejäänud külm piim. Kalla vahustatud munasegu kuuma piima hulka.
Lisa vanillisuhkur ning kuumuta madalal kuumusel pidevalt segades, kuni kreem pakseneb. Selleks võib kuluda 10-15 minutit. Ära keeda, muidu läheb kreem tükki! Lase jahtuda.
Jaota tainas seitsmeks tükiks. Et kõik tainaplaadid ühesuurused ja -kujulised tuleksid, rulli tainatükk kõigepealt lauale lahti. Tõsta rullitud tainas küpsetuspaberile ning lõika ruudukujuliseks või koogivormi abil ümmarguseks kettaks. Tee nii kõigi tainatükkidega. Torka tainalehed kahvliga läbi ja küpseta igaüht 250-kraadises ahjus 5 minutit.
Ülejäänud ääreribadest rulli veel üks õhuke tainaplaat ja küpseta see tumedamaks pruuniks. Sellest tuleb koogile purukate.
Lao põhjad vaheldumisi kreemiga tordialusele. Soovi korral määri mõnele põhjale haput moosi. Võid koogi kokku panna ka koogivormis, siis on kindel, et kreem kihtide vahelt välja ei voola.
Murenda tumedamaks küpsenud põhi väiksemateks tükkideks ja kata kook pealt (ja külgedelt) saadud puruga. Serveeri kohe krõbedana või järgmisel päeval, kui kook on kreemist läbi imbunud.
Imeilusate fotodega väga asjalik õpetus! Aitäh!
See retsept ei nõua üldsegi suurt aega ja vaeva. Mina teadsin alati, et napoleoni kook sisaldab tundide kaupa taina rullimist. See siin on puhas puhkus! :)
Taina rullimine ei võta tõesti tunde aega, aga koogi valmistamine taina segamisest kaunistamiseni (sh ka taina seismine külmkapis) võttis minul küll pool päeva :)
Kas gluteiinivaba versiooni tehes piisab ainult jahude vahetamisest või tuleb taignale midagi veel lisada?
Kate, gluteenivabad jahud on väga erineva koostisega, raske on sedasi öelda. Peab katsetama ja leidma konkreetsele jahusegule sobiva viisi lihtsalt..
Suurepärane õpetus! Tekkis tahtmine proovida...
Tükk aega kõikus mu mõtteis teha Napoleoni kooki.</br> No ei olnud julgust, kuna tundus, et selleks kulub meeletu aeg ja plätserdamine.</br> Tuhnisin netis, mis ma tuhnisin, jäin kindlaks Nami-Nami retseptile ja siin see on - Minu esimene Napoleon Nami-Nami abiga! :)</br> Degusteerijad kiitsid igatahes taevani :) </br>
Tegin ka. Täpselt retsepti järgi ja midagi ei muutnud. Jõle hea. Nagu lapsepõlves tädi tegi (tema küll lisab kreemile ka surtsu kanget alkoholi- ilmselt kreemil teine retsept, aga maitse sama.) See kreem on just hea kerge, sest ei pea lisama veel tohutult võid, mis mulle sobib. </br> Lugesin enne tegemist kommentaariumi ning mis jäi silma: kreem ei tule kõigil välja. No valmistusin siis juba ette ning kreemi tegemisel alguses piima-suhkru segu segasin niikaua intensiivsemalt kuni suhkur oli sulanud, ehk siis piima temperatuur ka juba vähemalt soe. Ootasin ära esimesed mullikesed, mis viitavad keemisele ning lisasin vahustatud segu PEENE JOANA ning samal ajal vispeldasin umbes samamoodi nagu piimakastet tehes, et jahu tükki ei läheks. Ja no vispeldasin ikka niikaua hoolega kuni kreem paksenema hakkas.</br> Võtsin jahtuma ning plaatide küpsetamise vahepeal lasin vispliga veel ka kreemist läbi, et jahutada. </br> Tulemus- imehea ja ideaalse paksusega kreem. Üle ei jäänud midagi, pigem panin mustsõstra moosi vahele, et ikka kreemi jaguks (neile kellel üle jäi- vist ikka siis teil see oli vedelam kreem).</br> Tänud retsepti eest ja poest vist enam osta ei taha :)</br>
See on tõesti üks imeline kook. Mina teen ka pikemat aega selle retsepti järgi. Lihtsalt liiga hea!!! :D