Pille
Nami-Nami peakokk 2010-10-12 07:55:29 |
Vaatan siin hommikutelevisiooni ja Epp Maria galerii kondiiter teeb bežeed :( See sõna on eesti keeles besee. Ära tüütavad kõiksugu besseed ja bezeed juba. Ei ole ju niiiiiiii keeruline sõna???? | |
Marju
Abikokk 2010-10-12 08:02:13 |
Pille:
Millegipärast neid s-e ei usaldata jah. Sama lugu näiteks seifiga. Enamasti kipub see ikka šeif olema. Aga bežee oli siiski ootamatu. Vaatan siin hommikutelevisiooni ja Epp Maria galerii kondiiter teeb bežeed :( See sõna on eesti keeles besee. Ära tüütavad kõiksugu besseed ja bezeed juba. Ei ole ju niiiiiiii keeruline sõna???? |
|
Seenekas
Abikokk 2010-10-12 08:49:42 |
Me siin "norime" kokandusalase õigekeele kallal, aga mul viskab jubedalt üle, kui ajakirjanik ei oska täiesti tavalisi lauseid moodustada ja selle sees lisaks tavalisi eestikeelseid sõnu hääldada. Kui intervjueeritav, kes oma toodet reklaami eesmärgil tutvustab, on ära unustanud, et selleks tuleb valmistuda ja mitte igaks, kui mitte kolmandaks, siis viiendaks sõnaks "eksole" öelda. Jne. Keelekasutus on meil päris lohakaks läinud, ometi peaks vähemalt ajakirjanik ja kasvõi telekokk oma ala proff olema ja vähemalt oma eriala piires keelt oskama. | |
Profa
Abikokk 2010-10-12 09:09:19 |
Seenekas:
Jutt täiesti õige, kuid mündil on ka teine külg. Kas keegi on näiteks mõtelnud miks me kirjutame "arhitekt", kuigi häälduse järgi on oleks loogiline "arhidekt". Eesti keeles on nimelt hulk asju, mida on aastakümneid pähe taotud koolis, aga kust need pärit on, need ebaloogilised reeglid ja kirjapildid? Mitmed asjad on kuskil ministeeriumis kuuekümnendatel kellegi poolametnik/poolfiloloogi - kes sageli korralikult eesti keet ei osanud - poolt paika pandud ja nii ongi paljud asjad paika jäänud ilma edasise uurimiseta. Keel on ajas muutuv nähtus ja ei tohi karta ka vigu teha, see et "alati on nii olnud", ei ole mingi argument, tihti ei ole selle taga mitte mingit keelelist loogikat.
Mis aga puutub kirjaoskamatutesse ajakirjanikesse, siis see on juba teine teema ja paraku on pilt ikka päris kole.
Me siin "norime" kokandusalase õigekeele kallal, aga mul viskab jubedalt üle, kui ajakirjanik ei oska täiesti tavalisi lauseid moodustada ja selle sees lisaks tavalisi eestikeelseid sõnu hääldada. Kui intervjueeritav, kes oma toodet reklaami eesmärgil tutvustab, on ära unustanud, et selleks tuleb valmistuda ja mitte igaks, kui mitte kolmandaks, siis viiendaks sõnaks "eksole" öelda. Jne. Keelekasutus on meil päris lohakaks läinud, ometi peaks vähemalt ajakirjanik ja kasvõi telekokk oma ala proff olema ja vähemalt oma eriala piires keelt oskama. |
|
Frieda
Abikokk 2010-10-12 16:53:18 |
Profa:
Avaliku keelekasutuse ühtlust ja selgust peab miski siiski tagama, selleks on olemas kirjakeele norm, mille määravad õigekeelsussõnaraamat ja keeletoimkonna heaks kiidetud otsused.
Keel ongi ajas muutuv nähtus, aga "alati on nii olnud" ei ole ka iga kord mitte halb argument. Hääldus ei saa siin küll keelelise loogika näitajaks olla (häälduse järgi oleks ‘kanditaat’ ka loogiline), praegune pahatihti lausa kole keelekasutus tulenebki suures osas just kõne- ja argikeele tungimisest kirjakeelde.
Jutt täiesti õige, kuid mündil on ka teine külg. Kas keegi on näiteks mõtelnud miks me kirjutame "arhitekt", kuigi häälduse järgi on oleks loogiline "arhidekt". Eesti keeles on nimelt hulk asju, mida on aastakümneid pähe taotud koolis, aga kust need pärit on, need ebaloogilised reeglid ja kirjapildid? Mitmed asjad on kuskil ministeeriumis kuuekümnendatel kellegi poolametnik/poolfiloloogi - kes sageli korralikult eesti keet ei osanud - poolt paika pandud ja nii ongi paljud asjad paika jäänud ilma edasise uurimiseta. Keel on ajas muutuv nähtus ja ei tohi karta ka vigu teha, see et "alati on nii olnud", ei ole mingi argument, tihti ei ole selle taga mitte mingit keelelist loogikat. |
|
Zapxpxau
Abikokk 2010-10-12 18:11:32 |
Hm minu meelest see t ja d hääldus teatud sõnades ei olegi nii must-valge. Nagu see mainitud arhitekt, kus T ei ole hääldusel päris tugev nagu näiteks "teemant" ega ei ole ka päris nõrk D nagu näiteks "drenaaž". Ja pealegi, kui televiisoris ja raadios on kehva hääldusega inimesed, siis ei saa seda ju keele süüks panna, et näe hääldavad viletsalt, muudame nüüd keele ära. Heh, minu üks pet peeve on too Z täht, on keegi tähele pannud, et enam ei oska inimesed seda välja öelda? Öeldakse ts või tš või midagi sellist. Fatser. Tsorro. Ehhhh. Oh, ja jats. :rolleyes: | |
Veronika
Abikokk 2010-10-12 20:11:34 |
Frieda:
Lisaks Frieda vastusele märgin ära, et selle keele arenguga mindigi vahepeal kaasa ning vahepeal oli lubatud nt sõna pension kirjavormiga pensjon. Seda seepärast, et paljud inimesed eksisid seda sõna kirjutades. Kas see on nüüd hea põhjendus, et kirjakeele reegleid hakata muutma? Kahtlane... Kusjuures, nüüd on taas lubatud ainult esimene vorm e pension. Profa:
Avaliku keelekasutuse ühtlust ja selgust peab miski siiski tagama, selleks on olemas kirjakeele norm, mille määravad õigekeelsussõnaraamat ja keeletoimkonna heaks kiidetud otsused.
Keel ongi ajas muutuv nähtus, aga "alati on nii olnud" ei ole ka iga kord mitte halb argument. Hääldus ei saa siin küll keelelise loogika näitajaks olla (häälduse järgi oleks ‘kanditaat’ ka loogiline), praegune pahatihti lausa kole keelekasutus tulenebki suures osas just kõne- ja argikeele tungimisest kirjakeelde.Jutt täiesti õige, kuid mündil on ka teine külg. Kas keegi on näiteks mõtelnud miks me kirjutame "arhitekt", kuigi häälduse järgi on oleks loogiline "arhidekt". Eesti keeles on nimelt hulk asju, mida on aastakümneid pähe taotud koolis, aga kust need pärit on, need ebaloogilised reeglid ja kirjapildid? Mitmed asjad on kuskil ministeeriumis kuuekümnendatel kellegi poolametnik/poolfiloloogi - kes sageli korralikult eesti keet ei osanud - poolt paika pandud ja nii ongi paljud asjad paika jäänud ilma edasise uurimiseta. Keel on ajas muutuv nähtus ja ei tohi karta ka vigu teha, see et "alati on nii olnud", ei ole mingi argument, tihti ei ole selle taga mitte mingit keelelist loogikat. |
|
Netcat
Abikokk 2010-10-13 13:38:14 |
Veronika:
Julgelt 2/3 veebis kommenteerijatest kasutab kirjavormi "jalakäia", kas järgmiseks minna selle arenguga kaasa ja hakata käiadest rääkima käijate asemel? Lisaks Frieda vastusele märgin ära, et selle keele arenguga mindigi vahepeal kaasa ning vahepeal oli lubatud nt sõna pension kirjavormiga pensjon. Seda seepärast, et paljud inimesed eksisid seda sõna kirjutades. Kas see on nüüd hea põhjendus, et kirjakeele reegleid hakata muutma? Kahtlane... Kusjuures, nüüd on taas lubatud ainult esimene vorm e pension. Elu on ebakindel. Söö magustoit kõigepealt. |
|
|
Profa
Abikokk 2010-10-13 15:44:21 |
Arhitekt oli lihtsalt näide. Pooldan igati korrektset kirjakeelt, aga minu jutu mõte oli, et paljud keelereeglid ja kirjapildid on ilma mingi keelelise loogikata kuskil ministeeriumis 50 aastat tagasi kellegi poolt suvaliselt paika pandud ja nii ongi jäänud ilma mingi lisauurimiseta. Seepärast ütlen veelkord, ei tohi karta ka vigu teha - kui asi on loogikavastane ja jabur, tuleb niikaua suruda kui see muutub. See teeks kirjakeelt pigem paremaks. Ma ei pea siinkohal silmas argikeelt, slängi, suhtluskeskkondade keelt, see kõik on hoopis teine teema. | |
Tziiki
Abikokk 2010-10-13 16:50:23 |
njah-eks nad aeg-ajalt ikka lasevad vabaks ka mõningaid reegleid...nt vana hea õieti ja õigesti...no ei suutnud rahvas seda omale selgeks teha ja nüüd võib mõlemat kasutada, kui tahad öelda, et miski on õige... As for butter versus margarine, I trust cows more than chemists :) |
|
| << < 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 > >> | ||
Foorum