Jutuks olnud eelroa taldrikule pearoa nõudmise vastu oli ennist antud hea vastuväide - rikub maitsed ära ja ajab segi omavahel need maisted mis ei peaks sugugi segunema.
Lisaks sellistele (nimetame neid siis) tüüp A taldrikusäästjatele puutun ma ka kokku sageli tüüp B taldrikusäästjatega. Nood võtavad endale võimalikult väikese taldriku või kausikese ja kuhjavad kõik söögikorra komponendid sinna üksteise otsa vormituks lasuks. Mul on seni olnud raskusi nähtuse vastu võitlemisel kuna "nii ei tehta" pole olnud piisavalt veenev. Edaspidi proovin koka töövaeva austamisele rõhuda.
Kusjuures ma lausa tean (vanemaid maa)inimesi, kellel polegi majapidamises praetaldrikuid, suurim mõõt on tavaline külmlaua taldrik. No ja neil on järgmise põlvkonna praetaldrikuvabad järeltulijad nigu nipsti varnast võtta.

Profa köögipool

Minu poeg ütleb asjade kuhjamise märkuse peale, et Jamie teeb ka nii :).

Ma ei tea, kas mina olen imelik, aga nii palju saab neid "peab" asju: peab oskama olla lapsevanem, võõrustaja, peab, peab... Et see ei tundu mulle enam üldse tore :).

Mul on õnneks elu väga palju olukordi ja külalisi kui üldse ei pea midagi. On nagu on ja kõik on rõõmsad ja rahul ja ei ole vaja mõelda, et kas see on viisakas. Sageli kipuvad need üdini viisakad peod igavaks ja väsitavaks. Ja huvitavaks läheb alles siis kui inimesed oma viisakusest välja suudavad tulla. Mulle meeldivad külalised kes julgevad küsida kui midagi puudub laualt, et ma ei pea olema täiuslik, samuti meeldib mulle selliste külaliste kiitus toidule... Et ei pea mõtlema, et nad on küll viisakad, aga mida nad tegelikult arvavad. Tahan öelda, et viisakus ei tohiks jäikuseks muutuda. Aga kui "peab" reegleid saab nii palju, siis on see kerge juhtuma.

Isegi kui "džentelmen" on karsklane, mida ma Profaga nõustudes sama vähe usun, siis teab ta kuidas käituda.
Moraali ja religioonoreeglitest rääkides tuleb arukal inimesel nendega loomulikult arvestada. Sealses kultuuriruumis. Nii nagu Prantsusmaal endale veini ise valavaid naisi. Või siis Itaalias.

Kompliment igatahes - Profa oskab olla džentemen!

Kuulun oma 20 eluaastaga veel kindlasti "moraalitute" noorte hulka. :P Pean tõdema, et olen küll kuulnud alkoholi valamise tavast, kuid kuna mulle jääb see suhteliselt arusaamatuks, siis ise ei järgi seda. Minu seltskonnas valab ikka see, kellel sai klaas tühjaks ning on pudel käepärast. Endale valades pakub ühtlasi ka teistele. Kui mulle jääb pudel kaugele, siis loomulikult palun seal lähedal istuval mehel mulle valada. Aga ei näe probleemi ka selles, kui valaksin ise mõnele mehele. Kas ma siis pean segama oma kõrval istuvat vestlushoogu sattunud isast vaid selleks, et oma klaasi täita? Või demonstratiivselt oma tühja klaasi keerutama, kuni see kellelegi silma jääb? Ei, aitäh.

(Ja ma väida, et selline traditsioon kuidag halb on. Igal põlvkonnal omad tavad. :) Räägin siin lihtsalt, kuidas minul ja minu tutvusringkonnas on. Vanemas seltskonnas viibides ootan viisakusest alati, et mees valaks.)

Kodustest lauakommetest on mul muidugi raske ka rääkida. Mulle kohati tundub, et 40-ruutmeetrises tudengikorteris pole lihtsalt selleks ruumi (alustades sellest, et taldrikuid on meil igast suurusest umbes üks). :P Sööme nii, et mõlemal oleks mõnus olla (mis tihti tähendab, et söögilaua vastas asuv telekas käib) ja oleme elukaaslasega viisakad teine teise vastu. Külas ja restoranis oskame mõlemad käituda. Eks siis, kui kunagi tulevikus on vaja kellelegi eeskujuks olla, hakkame ka kodus käitumist vastavalt sättima. :)

Köögikatsed