Jaanikaant
Abikokk 2011-10-20 11:04:44 |
Minu poeg käib hetkel teises klassis. See järgnev jutt ei puuduta otseselt koolitoitu, vaid pigem koolilaste toitumist. Nii palju kui mina olen aru saanud, siis on neil koolis üsna head söögid ja valida on mitme lisandi ja salati vahel prae juurde (no näiteks tatar ja riis või kartul ja riis jne.) Supipäevadel on siis ka magustoit. Rääkida aga tahtsin hoopis sellest, et kuna sellel nädalal on koolis algklassidel ametinädal, siis vanemad saavad tunde anda lastele ja rääkida oma tööst. Kuna minu töö on selline, mis pole väiksematele eriti huvitav (raamatupidamine, finantsjuhtimine), siis valmistasin ette hoopis kokanduse tunni. Ja lapsed, kes tunni alguses porgandisalati tegemisest vast nii ei vaimustunudki, lõid tegemises aktiivselt kaasa ja küsisid kõik teist portsugi. Läks lausa vaidluseks, et kes ikka palju hakkida, riivida ja koorida saab. Minu eesmärk oli näidata, et tervislik on maitsev ja ise saab ka kerge vaevaga palju ära teha. Nagu JO, aga üksiküritajana ;) Lisaks rosinate ja õuntega porgandisalatile valmistasime ka küpsiste, puuviljade ja kohupiimaga pokaalimagustoitu. No lapsed olid vaimustuses. Ja isetehtu on ju alati palju maitsvam ka! Lõpetuseks tutvustasin erinevaid laste kokaraamatuid, mille pealkirjad, siis usinalt üles kirjutati. On lootust, et kasvab peale uus noorte põlvkond, kes ei pea lugu vaid kiirtoidust :) | |
Tullia
Abikokk 2011-10-20 14:25:52 |
Jaanikaant:
Seda oli väga tore lugeda! Väärt ettevõtmine! Kiitus ka õpetajatele, et Sulle selline võimalus anti.
Minu poeg käib hetkel teises klassis. See järgnev jutt ei puuduta otseselt koolitoitu, vaid pigem koolilaste toitumist. Nii palju kui mina olen aru saanud, siis on neil koolis üsna head söögid ja valida on mitme lisandi ja salati vahel prae juurde (no näiteks tatar ja riis või kartul ja riis jne.) Supipäevadel on siis ka magustoit. Rääkida aga tahtsin hoopis sellest, et kuna sellel nädalal on koolis algklassidel ametinädal, siis vanemad saavad tunde anda lastele ja rääkida oma tööst. Kuna minu töö on selline, mis pole väiksematele eriti huvitav (raamatupidamine, finantsjuhtimine), siis valmistasin ette hoopis kokanduse tunni. Ja lapsed, kes tunni alguses porgandisalati tegemisest vast nii ei vaimustunudki, lõid tegemises aktiivselt kaasa ja küsisid kõik teist portsugi. Läks lausa vaidluseks, et kes ikka palju hakkida, riivida ja koorida saab. Minu eesmärk oli näidata, et tervislik on maitsev ja ise saab ka kerge vaevaga palju ära teha. Nagu JO, aga üksiküritajana ;) Lisaks rosinate ja õuntega porgandisalatile valmistasime ka küpsiste, puuviljade ja kohupiimaga pokaalimagustoitu. No lapsed olid vaimustuses. Ja isetehtu on ju alati palju maitsvam ka! Lõpetuseks tutvustasin erinevaid laste kokaraamatuid, mille pealkirjad, siis usinalt üles kirjutati. On lootust, et kasvab peale uus noorte põlvkond, kes ei pea lugu vaid kiirtoidust :) |
|
|
Jaanikaant
Abikokk 2011-10-20 15:08:28 |
Tullia:
Neil on tõesti klassijuhatajaga väga vedanud, kes pühendub ja organiseerib igasugu põnevaid üritusi. Nad said täna ka soolatainast hammast voolida ühe ortodondist ema käe all. Nii et lõbus ja maitsev päev!
Loodan muidugi, et see kokanduslik vahepala ei jää meil koos lastega viimaseks :)
Jaanikaant:
Seda oli väga tore lugeda! Väärt ettevõtmine! Kiitus ka õpetajatele, et Sulle selline võimalus anti.Minu poeg käib hetkel teises klassis. See järgnev jutt ei puuduta otseselt koolitoitu, vaid pigem koolilaste toitumist. Nii palju kui mina olen aru saanud, siis on neil koolis üsna head söögid ja valida on mitme lisandi ja salati vahel prae juurde (no näiteks tatar ja riis või kartul ja riis jne.) Supipäevadel on siis ka magustoit. Rääkida aga tahtsin hoopis sellest, et kuna sellel nädalal on koolis algklassidel ametinädal, siis vanemad saavad tunde anda lastele ja rääkida oma tööst. Kuna minu töö on selline, mis pole väiksematele eriti huvitav (raamatupidamine, finantsjuhtimine), siis valmistasin ette hoopis kokanduse tunni. Ja lapsed, kes tunni alguses porgandisalati tegemisest vast nii ei vaimustunudki, lõid tegemises aktiivselt kaasa ja küsisid kõik teist portsugi. Läks lausa vaidluseks, et kes ikka palju hakkida, riivida ja koorida saab. Minu eesmärk oli näidata, et tervislik on maitsev ja ise saab ka kerge vaevaga palju ära teha. Nagu JO, aga üksiküritajana ;) Lisaks rosinate ja õuntega porgandisalatile valmistasime ka küpsiste, puuviljade ja kohupiimaga pokaalimagustoitu. No lapsed olid vaimustuses. Ja isetehtu on ju alati palju maitsvam ka! Lõpetuseks tutvustasin erinevaid laste kokaraamatuid, mille pealkirjad, siis usinalt üles kirjutati. On lootust, et kasvab peale uus noorte põlvkond, kes ei pea lugu vaid kiirtoidust :) |
|
Uduvihm
Kokaõpilane 2011-11-10 17:16:13 |
Mina igatsen aga seniajani oma gümnaasiumiaegset koolisööki taga. Meil olid nii toredad "tädid" seal. Meil oli vaheldumisi supp ja praad. Supi juurde magustoit ja prae juurde puuvili. Toit pandi pottidega lauale ja igaüks tõstis endale paraja portsu. Alati sai ka juurde küsida. Ainuke probleem oli selle süsteemi juures see, et olid mõned klassivennad, kes supist kõik lihapallid enda taldrikule noppisid. Aga nagu ütlesin, siis sai alati juurde küsida ja enamus neist, kes söömas käisid olid ikkagi viisakad. Kõige paremad olid meil toorsalatid - mida sai nii palju ette tõsta nagu hing ihaldas. Supid olid sellised keskpärased, magustoidud ka. Ainuke viga võis olla see, et toidud ehk kordusid liiga tihedalt - või mulle lihtsalt tundus nii. Samas kui meil oli koolis temaatiline nädal (iga päev erinev riik), siis läksid ka kokad sellega kaasa ja rakendasid erinevate rahvuste omapärasid, meie toidulaual. Kui mõni roog sai üldise heakskiidu, siis võeti see ka hiljem kasutusele. Eks nad katsetasid ikka uusi retsepte ka. Tean, et paralleelklassi tüdrukud pidid ühe kuu sööma söökla köögi poole peal. Polnud vist sööklas hetkel ruumi ja neile anti vahel ikka uusi retsepte ka proovida. Samas võrreldes minu põhikoolitoitudega, kus ma ainult magustoitudest ja maksakastmest (lugesite õigesti) toitusin, võis gümnaasiumis olev toit mulle väga maitsev tunduda. Suppidel ja kastetel olid pidevalt pekitükid peal (ma vihkan pekki). Kõige õudsam oli kärutädipuder - selline piimjas plöga - seniajani tuleb okserefleks peale. Klassijuhataja, hooliva inimesena, muidugi sundis mind ükskord seda sööma. Sõin ja oksendasin - enam ei sunnitud. Mäletan veel, et algklassides oli selline kord, et käisime kõik käest kinni sööma. Mis tähendas seda, et kõik pidid koos lõpetama ka. Jube piinlik oli, kui kõik pidid minu taga ootama - aga ega ma selle pärast ei söönud ka. Nii, et minu seisukohast on jumal tänatud, et meil olid ikkagi magustoidud koolis olemas. Lisaks toodi meil lõunast ülejäänud leivaviilud ka pikapäevarühma, kus siis sai neid nosida. Mäletan, et kuivatasime neid radika peal ja siis närisime. Üldiselt arvan, et väikeste laste maitseeelistused ongi teised kui täiskasvanutel. Tahetakse süüa seda, mis annaks kiiremat energiat, kuna kasvamise tõttu on energiavajadus suurem. Mina olin kohutav sööja oma emale. Ja tal ei õnnestunud mitte midagi, minu toidu sisse peita. Kuna ma ei söönud ühtegi ampsu, enne kui olin saanud täieliku ülevaate toidu koostisest. Nüüd aga söön enam-vähem kõiki neid toite, mis kunagi said konkreetselt ära põlatud. Samas kasvasin ka ikka suureks, kuigi jah värskeid köögivilju ja puuvilju on mulle alati meeldinud igast asendist süüa - olen ju "maalaps", mis seal imestada. Kohvikud koolis on jah suhteliselt jubedad nähtused, justnimelt raha kulu suhtes. Isegi käisin seal lisaks lõunale šokolaadi või saiakest noolimas. Eriti jubedad olid aga need klassikaaslased, kes ise söömas ei käinud. Kui siis keegi endale puhvetist šokolaadi või midagi ostis - olid kõik teised parvena ümber, et anna ikka mulle ka "maitsta". Kujutate ette, kui palju inimene ise oma pisikesest saiakesest saab, kui neli inimest seda maitsevad. Kõige lahedam oli selle juures muidugi see, et nende vanemad maksid neile iga kuu omateada söögiraha - mille nemad teiste asjade peale ära laristasid. No nii pikk jutt sai nüüd. Aga tegelikult tahtsin kiita Valga Gümnaasiumi kokki, kes olenemata madalast hinnast (15-16 krooni lõuna) meil nii hästi kõhud täis toitsid ja alati nii viisakad, abivalmis ja mõnusad olid! Oleks ainult praegu, ülikooli ajal, ka sellise hinnaklassi ja kvaliteedi suhtega koht, kus lõunat süüa! | |
Pille
Nami-Nami peakokk 2012-01-04 09:26:44 |
Postimees kirjutab: Kuidas valmistab lasteaed maitsvat sööki kolm korda päevas 1 euro ja 90 sendi eest? Lasteaedade kokad ja varustajad panevad tööle oma fantaasia ning kauplemisoskused, et valmistada lastele kolm korda päevas võimalikult maitsvat ning tervislikku toitu vähem kui kahe euroga päevas – seda on ilmselt vähem, kui suurem osa lapsevanematest kulutab vaid poolele oma kontorilõunale. Postimees käis ühes Tallinna lasteaias uurimas, kuidas seda tehakse. Päeva toiduraha Tallinna Kelmiküla lasteaias on 1,90 eurot, mis ei ole küll lasteaedade võrdluses odavaimate killast – odavaimalt saadakse aialaste toitlustamisel läbi 1,28 euroga päevas, kalleim tasu on 1,98 eurot – kuid värsket kala ja mahetoitu odavamalt pakkuda polevat võimalik. Kelmiküla lasteaia menüüst võib leida nii tüüpilisi lasteaiaroogi nagu hommikune piima- või lõunane kanasupp, hakklihakaste, soojad saiad juustuga, pilaff, toorsalatid; aga ka täitsa ootamatuid nimetusi nagu maksasuflee, räimevorm, heeringakaste, läätsesupp, tuunikalasalatiga einevõileib, kama, hommikujookide hulgas paistab aeg-ajalt silma ka viljakohvijook. Lapsed söövad kõike isukalt, kinnitasid lasteaia juhataja Riina Läll ja majandusjuhataja Inga Saarepere. Lasteaia otsuse üle augustist söögi päevatasu tõsta vanemad ei nurisenud. «1,66 euroga oleksime söögi ka ära teinud, aga siis poleks sisse enam mahtunud räimevorm, lõhe või üldse värske kala,» ütles Saarepere. Värsket kala pakutakse põhiroaks korra nädalas, nendele lisandub vahel kilu, tuunikala või muu võileival, salatis. Ühe päeva raames 1,9 euro piiri siiski ei rihita – eesmärk on kümne päeva peale summa klappima saada. Nii tulevad supipäevad soodsamad, kallimad aga liha- või kalaroogadega päevad. Päeva raames jälgitakse hoopis kaloraaži. Toidupäeva hind tuleb soodsam suuremates lasteaedades, kus sisseostetavad toidukogused suuremad. Kuid ka nelja rühmaga lasteaias tasub oma köögis süüa valmistada. Kelmiküla majandusjuhataja kaupleb tarnijatega ja kasutab võimalusel ära kõiki sooduspakkumisi. Ka lasteaias mõeldakse pidevalt nagu kokkuhoidlik perenaine kodus – kõike kasutatakse maksimaalselt ära. Leivasupi jaoks kasutatakse leivanukke, saianukkidest tehakse krutoone, mida puistatakse hiljem suppidele või salatitele. Mahetooteid ostetakse jõudumööda ka – eks need ole märksa kallimad kui muu. Aga mahe manna, kaerahelbed või moos on laste laual aeg-ajalt siiski. Ainus poolfabrikaat, mida kasutatakse, on eelküpsetatud kuklid, millest einevõileibu tehakse. Ka leib pistetakse korraks ahju, nii et laste lauale jõuab see sooja ja lõhnavana. Odavaimad on enamasti hommikusöögid, tõdes Saarepere. Kumb tuleb soodsam, kas piimasupp või puder, sõltub puhtalt selle toormest – näiteks vee baasil tehtav odratangupuder tuleb odavam kui piimasupp täistera kaerahelvestega, seevastu riisipuder või tatrapuder on jälle kallimad. Menüüs kajastub aastaaeg, mis on nii vaheldusrikkuse kui odavuse huvides – igal aastaajal on hulgimüüjatel ju oma soodustooted, mis odavamalt sisse tulevad. Aga et jõulunädalal on hapukapsad ja sealiha ning magustoiduks piparkoogi tutti-frutti, peavad lasteaiatöötajad elementaarseks. Menüü koostamine käib Saarepere sõnul neil meeskonnatööna – nõu peab ta nii koka, lasteaia õpetajate kui laste endiga. Lemmikud: maksasuflee ja lasagne Kelmikülas pole sööki, mida lapsed ära ei sööks. Nii jäi Saarepere esimese hooga isegi võlgu vastuse küsimusele, mida lapsed kõige vähem armastavad. «Vahel lapsed üllatavad, et nad ei söö toitu, mida on varem alati söönud,» rääkis Saarepere. Tema sõnul on kõik harjutatav ja kui uus laps midagi esimesel korral nähes ei söö, siis paari-kolme korra pärast mugib juba innukalt. Oluline nipp seejuures on, et ebatavalisemaid sööke ei tohi liiga pika ajavahe tagant pakkuda – siis tuleb uuesti harjutama hakata. «Kui intervall läheb kolme nädala asemel näiteks kolme kuu peale, siis võib tõesti tekkida tõrge.» Laste lemmiksöögid on Saarepere arvates vaieldamatult punased supid ja lasagne. Lasteaia juhataja Riina Läll lisas laste lemmikmagustoitudena kamakreemi, smuutid, riisilumi… Kokad sõnasid, et töö on põnev ja üksluisust ei teki. Muuhulgas kummutasid nad ka müüdi, et põnevaid maitseaineid laste jaoks kasutada ei saa – nemad on oma toitudesse pannud ka uuema aja maitsetaimi nagu basiilikut, oreganot või muud sellist. Igatahes pole loo autor ja fotograaf nii head borši, kui pakuti Kelmiküla lasteaias, veel varem saanud. Muuseas tundis maitsemeel ära, et sisse oli pandud suitsuliha. Magustoiduks ette kantud leivasupp oli tehtud seemneleivast ning seemned kõrvuti rosinatega maitsesid ses õhulises supis imeliselt. Kelmiküla lasteaed on tervist edendav lasteaed ja saanud oma sellealase tegevuse eest mitmeid tunnustusi, muuhulgas oli see tänavu parim Tallinna tervist edendav lasteaed. Äsja anti oma menüüde põhjal välja ka raamat «Kelmiküla köök», sest muidu tuli pidevalt lasteaia vilistlastele või lapsevanematele selgitada, mida ühte või teise sööki pannakse, et lapsed neid nii tahavad. Kelmiküla lasteaia jõulueelse nädala menüü: Esmaspäev H: PORGAND. Piimasupp mahedast mannast, võileib kiluga L: Maksasuflee, kartul, kaste, toorsalat, leib, kakaokissell keedisega O: Marjakohupiim, tee Teisipäev H: ÕUN. Riisipuder keedisega, piim L: Borš, hapukoor, leib, leiva-rosinakreem vahukoorega O: Kaneelisai, piim Kolmapäev H: PIRN. Piimasupp täistera kaerahelvestega, võileib singiga L: Seapraad, hapukapsad, kartul, leib, keefirijook O: Maisihelbed piimaga, võisai juustuga Neljapäev H: MAHL. Odratangupuder võiga, piim L: Kanasupp riisiga, leib, piparkoogi tutti-frutti O: Singi-juustu täidisega soojad pannkoogid, külmkaste, tee sidruniga Reede H: ÕUN. Soojad saiad juustuga, kakao L: Hakklihakaste, makaronid, peedi-küüslaugusalat, leib, puuviljakokteil jäätisega Näide söögipäeva hindadest: Hommikusöök: Riisipuder keedisega, piim, õun (hommikul pakutakse koolipiima, mida toetab PRIA) Hind 0,61 eurot Lõuna: Borš, hapukoor, leib, leiva-rosinakreem vahukoorega. Hind 0,71 eurot Õhtuoode: Kaneelisai, piim. Hind 0,53 eurot See toidupäev kokku 1,85 eurot - supipäev ongi tavaliselt soodsam. (Allikas: Kelmiküla lasteaed) (Pildid ja kommentaarid on nähtavad PM lehel, klõpsa pealkirjal) | |
|
Pille
Nami-Nami peakokk 2012-01-04 09:28:57 |
Nõudeid lasteasutuse menüüle: * põhitoiduna ei ole lubatud pakkuda konserve ega konservil põhinevaid toite; * toit tuleb valmistada võimalikult töötlemata ja värsketest toiduainetest põhiliselt aurutades, keetes ja hautades. Rohkes rasvas küpsetatud toidud on lasteasutuses keelatud; * suitsutatud, tugevalt soolatud, vinnutatud ja vürtsitatud toidud jäetakse koolieast nooremate laste toiduvalikust välja; * leib peab olema saadaval iga päev ja teraviljatoite pakutakse vähemalt kaks korda nädalas; * makarontooteid pakutakse põhitoidu lisandina mitte rohkem kui kaks korda nädalas; * köögivilju (v.a kartul) pakutakse iga päev, sh kuumtöötlemata kujul vähemalt kaks korda nädalas; * värskeid puuvilju pakutakse vähemalt kolm korda nädalas; * värskest kalast valmistatud toitu või kalatooteid pakutakse vähemalt üks kord nädalas; * liha või linnulihaga (soovitatavalt nahata) toitu pakutakse vähemalt kaks korda nädalas; * viinereid, keeduvorsti, sardelle ning nendest valmistatud kastmeid on soovitatav mitte pakkuda rohkem kui üks kord kuus; * maksast valmistatud toitu pakutakse lasteaialapsele mitte rohkem kui kaks korda kuus; * majoneesi ning majoneesil põhinevaid kastmeid võib kasutada väikestes kogustes ning mitte sagedamini kui kolm korda kuus; * magustoiduks ei pakuta maiustusi nagu närimiskummi, puuvilja- ja müslitahvlid, kompvekid; * joogiks ei pakuta veepõhiseid maitsestatud jooke, sh energia- ja spordijooke, mis sisaldavad toiduvärve. * lasteaias ei tohi pakkuda oakohvi. (Allikas: tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis) | |
|
Pille
Nami-Nami peakokk 2012-06-17 00:01:35 |
Selline tore uudis: Rännaku lasteaed peab innovaatilist toidublogi (blogi ise asub siin). Ja nii tore lugeda, et Rännaku lasteaia lastele meeldisid Nami-Nami kaneelirullid :) | |
Trlp
Abikokk 2012-06-17 22:48:42 |
Koolitoidu-blogide teemal: UKs hakkas üks üheksa-aastane tüdruk pidama blogi koolilõunatest, ja mis sellest edasi sai. | |
|
Pille
Nami-Nami peakokk 2012-07-20 20:55:21 |
Selle nädala Eesti Ekspress kirjutab: Eesti koolitoit on nii hea, et ei vaja tippkokkade tuunimist Tervise Arengu Instituut ei jätka katseprojekti “Restoran läheb kooli”, milles osalesid mullu kolm tippkokka (Angelica Udeküll, Peeter Pihel ja Roman Zaštšerinski) ning kolm kooli (Rocca al Mare kool Tallinnas, Laulasmaa kool Harjumaal ja Rosma kool Põlvamaal). Projekti käigus külastasid koolikokad esmalt restorani ning jagasid oma mõtteid ja töökogemusi. Seejärel veetsid tippkokad ühe päeva koolisööklas, tehes koos koolikokaga koolitoitu. Tervise Arengu Instituut teatas valitsusele, et ei jätka projekti, sest “Eestis on võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega koolitoidu tase suhteliselt hea ja koolitoit on reguleeritud, seega ei saavutata tippkokkade rakendamisega loodetud efekti”. | |
|
Pille
Nami-Nami peakokk 2012-08-15 10:57:03 |
Kristel Kossar kirjutab: Tervislik toit kooli kaasa. Ja veel üks temaatiline artikkel: Millised on kõige populaarsemad koolilõunad Tooksime välja kolm populaarsemat koolilõunat: makaronid hakklihaga; kartulipüree erinevate kastmetega ja borš. | |
| << < 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 > >> | ||
Foorum