Jõesilm ehk euroopa jõesilm (Lampetra fluviatilis) on silmlaste sugukonda jõesilmu perekonda kuuluv veeloom. Tegemist ei ole kalaga - silmud on evolutsioonilises mõttes kaladest märksa madalama arengutasemega.
Vanarahvas on kutsunud jõesilmu veel järgmiste nimedega: jõesutt, silmus, sutikala, üheksasilm, nõgenool.
Jõesilm on angerjalaadse kehaga kalalaadne loom; lõuad puuduvad, nahk on limane ja soomusteta. Ülalt on jõesilm tinahall, alt kreemjas; kuderände ajal kollakas. Pea külgedel on silmul 7 paari lõpuseavasid.
Jõesilma keskmine pikkus on 35 cm, kuigi nad võivad kasvada ka 50 cm pikkuseks. Jõesilmud kaaluvad kuni 150 g ja elavad kuni 7 aastaseks, kuigi on teada ka 10 a elanud silmud. Narva jõest püütakse enamast 30-35 cm pikkuseid ja 50-70 grammiseid silmusid.
Fotod: Ilse Metsamaa
Ei näe eriti isuäratav välja.
Maitsevad väga marineeritud silmud. Tihti meie peolaual.
Ohh, kuidas ma armastan silmusid ja muidugi üldse kala!
Kala väga maitseb, aga silmud krõbisevad ja kohe kuidagi ei isuta. minul vähemalt.
Kellele terved silmud ei meeldi mingil põhjusel, siis mõni meister paneb ka ainult sabasid purki. Kindlasti soovitan proovida erinevaid roogi teha, nt silmupitsat, silmu-hapukapsa pirukat, nn viinasalatit, silmusushit, silmu-hotdogi... kõike proovinud ja kõik meeldinud.
Parim Delikatess!Ise valmistan