Netcat 22.3.3009:
Need ei ole riidekoid, need on jahuleedikud. Riiet ja lõnga nad ei söö ja minuteada lavendlit ka ei pelga. Soovin õnne ja edu, minul läks poolteist aastat enne kui neist lahti sain. Kui keegi tahab, siis võin mingisse sobivasse teemasse sellest artikli kirjutada.

Blondie:
Ka mina üritasin neid kord kuude kaupa lavendliga peledada, jagasin parasjagu kodu veel kahe korterinaabriga. Lõpuks avastasin nad juhuslikult kuskilt jahupakist ja sain aru, et polegi koid. Selle avastuse järel tuli köögi suurpuhastus, mille käigus viskasin ära kõik vähegi kahtlased toiduained ja pakendid (ka korterinaabrite omad) ja pesin kapid ära ja peale seda kadusid nad tasapisi ära. Niiet väga põhjalik kappide suurpuhastus ja peaks kombes olema.

Mann:
meil on kaks korda kõik potsikud-kapid läbi käidud ja puhtaks küüritud, ei miskit.

JM:
Mul vanemate korteris olid ka siuksed veidrad jahupaki-koilased, tulid mulle Peterburi turult koos barankadega, nende vastu aitas lõpuks köögi kapitaalremont...

Triin:
oh. Mul ei aidanud muu kui kolimine :). No see ei saanud küll nende pärast ette võetud. Aga varem pidevalt küürisin ja pakendasin jne. Ja lõpuks ei saanudki kuivaineid kodus hoida mujal kui külmkapis. Isegi rosinate ja pähklite sisse läksid. Ilge. Suurpuhastus ja kõigi asjade ära viskamine köögikapist aitas mõneks ajaks. Aga no nii poole aasta pärast olid jälle platsis. Umbes 2 aastat võitlesin. Kui kolisime, siis ma ei võtnud mingeid toidu asju, ega kotikesi kaasa, kui ainult need, mis külmikus olid. Ja siiani ptüi, ptüi, ptüi pole veel siin näinud. Varsti aasta elatud.

Mann:
arusaamatud tüübid igaljuhul. no meil kolima pole kuskile hakata, siin lihtsalt nii head krunti pole olemas enam :) aga ma juba kaalun lagede lahti kiskumist. ja need eesti pudrupakid mis minema said visatud olid ainsad, kust neid leidsin. just käisin kõik purgid-potsikud läbi ja puhas maa.