Pille
Nami-Nami peakokk 2008-05-12 12:35:00 |
Eva:
Kusjuures ma kipun siin Vandistega nõustuma. Pole küll taimetoitlane, aga väljas süües pööran ALATI tähelepanu sellele, et kas taimetoitlane saaks süüa, st kas mina saaksin kõhu täis, kui sel päeval lihahimu pole? Või kas saaksin tulla siia söögikohta oma väliskülalistega, kes juhuslikult on tihti ka taimetoitlased?
Mind tegelikult isegi ei huvita see, et kokk on nõus lihatüki mu toidu seest välja võtma või siis kiiresti seene-spinati omleti minu jaoks kokku keerama. Hea kokk teab, et taimetoitlus on (mujal maailmas) üsna levinud (kuni 10% elanikest), on tuttav 'trendidega' (gurmee- jm väga head toitu saab teha ka lihata) ja oskab ka aedviljadega midagi loomingulist pihta hakata.
Nt poolteist nädalat tagasi Tchaikovsky's süües oleks ma taimetoitlasena pidanud piirduma pardilihaga borši kõrvale pakutava väikese seene-ürdipiruka ning magustoitudega. Õnneks oli tol päeval ka amuse bouche vegetaarne, aga no ma ei saa ju sellele lootma jääda?
Laupäeval sõime sõpradega Bazaris - seal oli õnneks hulk sobivaid eelroogi, aga pearoogadest ei ühtegi (ettekandja küll väitis, et saaks täidetud pommule e. baklažaanile liha lisamata jätta).
Tõelised gurmeekohad on hakanud veidikene rohkem selle peale mõtlema, aga olukord pole sugugi kiita. Nii on restoranis Ö menüüs eelroog kitsejuustust ja punasest kapsast; Stenhusis võimalik võtta peedi-kitsejuustu eelroog; Egoistis pakutakse 'rohelist salatit'. Kõige parem on olukord Glorias, kus taimetoitlased saavad valida lausa kahe roa vahel - julienne (seene-juurvilja julienne kerges koorekastmes) ja viis aastaaega (hooaja parimad juurviljad parimal moel) ;)
Ma ei taha, et nad taimetoitlase jaoks kõrvitsarisoto juurest tuvijala ära jätavad. Ma tahaks väga, et nad menüüd koostades mõtlevad ka täiskomplekti liha- ja kalavabu roogi välja...
Restoran AED on vist tõesti ainus restoran pealinnas, kus peakokk tõesti on sama pühendunult vegetaarseid roogi välja mõelnud, kui liha- ja kalaroogi. Peakski järgmisena sinna minema :D
Vandiste:
Enamus kohtades ikka on juba küll... Paljudes kohtades on ka kokad vastutulelikud ja nõus miskit kokku küpsetama, kui ei ole.Ja ega tänastes söögikohtades ei ole eriti võimalik ainult taimetoitu saada |
|
Amööb
Abikokk 2008-05-12 12:51:50 |
Pille:
Ma lausa soovitan sul sinna minna ;) Restoran AED on vist tõesti ainus restoran pealinnas, kus peakokk tõesti on sama pühendunult vegetaarseid roogi välja mõelnud, kui liha- ja kalaroogi. Peakski järgmisena sinna minema :D Gurmaan, kes loeb kaloreid on nagu prostituut, kes vaatab kella. |
|
Eva
Abikokk 2008-05-12 12:52:02 |
Nõus Pillega, nii korralikku ettevalmistust ja läbimõeldust meie restoranides pole. Eriti vene restoranides on võimalik hätta jääda jah. Aga sellegipoolest ma ei pea õigeks lihasöömise eelistamise õigustuseks tuua seda, et ainult lihatoite meie toidukohtades pakutakse :) | |
Marju
Abikokk 2008-05-12 13:31:13 |
Jah, olen ka nõus :) Kuigi nendes paaris kohas tallinnas ja kolmes - neljas kohas tartus,kus mina üldiselt söön, on täitsa head makaroniroad ja muud lihata toidud olemas. Uhkematesse kohtadesse sageli ei satu, aga need on sageli Itaalia või India vms kohad, nii et seal ka taimetoidud olemas. Äkki on alateadvuses juba sees, et millisesse kohta üldse minna toitu otsima :) Vot, aga eks ole, kunagi oli tallinnas üks võimas taimetoidu koht, lauteri tänaval.. | |
Liiseli
Abikokk 2008-05-13 22:56:58 |
Proua Simpson:
Mina arvan, et "lihamäeks" muutuvad inimesed eelkõige suhkrust ja valgest jahust tehtud toidu kui puhta liha söömise tõttu. Kuigi jah, eks vorstid ja vorstikesed aita kaasa.
Mis puudutab aga tapmist, siis mina mõtlen pigem nii, et kui ma juba lihasööja olen, pean olema valmis ka liha tekitama ehk siis tapma. Pole küll veel isiklikult ühelgi loomal hinge võtnud, ainult kohe peale tapmist "prepareerinud", kuid kuna sel aastal võtame endale broilerid, siis tuleb seegi töö ette võtta.
Ma ei tahagi enam osta poest või turult liha, mille puhul ma ei tea, mis tingimustes see loom elas, mida ta sõi ja mida talle ehk sisse süstiti, kuidas ta tapale läks (kui kaugele transporditi, kui kaua pidi tapamajas oma järge ootama ehk siis millist stressi pidi tundma enne tapmist). Ma tean, et olen õnnega koos, kuna 95% minu lihast (veis, lammas, harvem siga ja küülik) tuleb maksimaalselt paarikümne kilomeetri kauguselt ning selle võib klassifitseerida mahelihaks. Ja kuna poeliha enam ei taha, siis on meie lihatarbimine ka vähenenud.
Aga taimetoitlastelt tahaksin küsida, kui palju te talviti välismaist taimekraami tarbite (lillkapsas, suvikõrvits jmt.)? Minu jaoks on see pigem eetiline küsimus. Natuke kahju on poodides vaadata suurt lihavalikut ja nende ees seisvaid "lihamägesid", kel on terviseprobleemid, ja mõelda, kui mugavaks ja ebaisiklikuks see loomatapp tehtud on. Kui ise peaks tapma, loobuks söömisest täiesti. |
|
Kika
Abikokk 2008-05-14 10:50:58 |
ma ei ole taimetoitlane, kuid liha pole ma lapsest peale eriti armastanud. suurteks lemmikuteks on alati olnud igasugused juurikad, köögiviljad ja söödavad taimed- lemmiksöök on hapuoblikasupp... kui omaette elama hakkasin, siis lihatoite ma kodus peaaegu ei teinudki. külalistele ikka mõnikord :) mul lihtsalt ei olnud liha-vajadust. olukord muutus, kui jäin last ootama. siis tundsin, et mu organism tahab liha. praegu imetan last ja söön endiselt liha, kuid vaikselt hakkab see liha-isu jälle üle minema... mulle meeldib mõelda, et inimese organism on nii tark, et oskab märku anda, millist toitu inimene teatud eluperioodidel vajab... talvisel perioodil, kui poodides on ainult välismaine taimekraam, külastan mina ökopoode. | |
Proua Simpson
Abikokk 2008-05-15 12:05:30 |
Liiseli:
Tjah, mu kurblik kaebus oli tingitud isiklikest kokkupuudetest inimestega, kes on kehakaalust tingitud südamehaiguste tõttu haiglas istunud ja kes söövad just nimelt palju liha (hommikuks näiteks palju sinki natukese leivaga :D). Aga see selleks, eks igalühel omad hädad ja omad otsused. Mina arvan, et "lihamäeks" muutuvad inimesed eelkõige suhkrust ja valgest jahust tehtud toidu kui puhta liha söömise tõttu. Kuigi jah, eks vorstid ja vorstikesed aita kaasa. |
|
Dash
Kokaõpilane 2008-05-16 13:37:12 |
Ma ei armasta end taimetoitlaseks nimetada, kuid liha ma ei söö. Eluaeg pole liha armastanud ning kuskil 3a tagasi mõtlesin, et milleks ennast sundida ja süüa midagi sellist, mis ei maitse, kui saab ka teistmoodi. Oma lapsele teen lihatoite küll ja mingit usulist või eetilist põhjust mul liha mittetarbimiseks pole, asi on puhtalt mittemaitsemises. Kala söön hea meelega (eriti, kui keegi teine on valmistanud :) ), mune tarvitan küpsetistes, "paljalt" ei armasta, sama lugu ka piimaga - kasutan toidu sees, kuid niisama ei joo. Kohupiima, jogurtit ning juustu üritan igapäevaselt oma toidulaual näha. Tervise koha pealt ei oska ma sõna võtta, minu meelest ei ole suurt midagi muutunud võrreldes selle ajaga, kui veel liha sõin. Hemoglobiini sisaldus veres on korras, juuksed välja ei lange ja muidu ei ole ka kuidagi rohkem haige. Välja sööma ma väga tihti ei satu, kuid üldiselt leian endale menüüst midagi sobivat, valik on muidugi kõvasti väiksem kui lihasööjatel. Sünnipäevadel ja pereüritustel on raske oma toitumisharjumusi seletada, paljud lihtsalt ei saa aru, et kellelegi liha ei maitse. Sibulavihkajaid ning paprikapõlgajaid aktsepteeritakse küll, kuid sellest, kuidas keegi liha ei söö, ei saada aru. Tihti kuulen sellised küsimusi ka, et kas ma isegi viinerid ei söö? Ja isegi kana? :O :D Ja vot selline nannipunn olen ka, et sünnipäevadel ja muudel säärastel lauataga istumise üritustel söön lihaga salateid (või nt pitsat) küll, no ei paindu mu keel perenaisele ütlema, et vot mina ei taha. Lihalõikudest loobun küll viisakalt, kuid muna ja vorstiga kartulisalati kugistan küll värinatega alla. | |
Nipitiri
Abikokk 2008-05-16 16:42:10 |
UK-s on muide 19.-25. mail National Vegetarian Week. | |
Katja
Abikokk 2008-06-25 11:27:57 |
minu vend ei söö liha. kala ja mingil määral linnuliha sööb. looma- ja sealiha aga mitte. minu poeg (varsti neljane) sööb ainult kala. isegi linnuliha mitte. alguses küll muretsesin, et äkki jäävad mingid ained saamata, et ta üsna kahvatu jne.. tegelikult tunneb ta ennast niiviisi hästi. igasugused supid ja vormiroad lähevad hästi peale ja enamasti sobib neisse ka kala väga hästi. ükskord matkates tegime makarone turisti-einega, siis valetasin, et on tuunikalaga, kuna tema nägi vaid, et konserv oli.. pikk päev ainult keedetud makaronidega oleks sutsu lahjaks jäänud. sõi ära aga sai aru, et pole päris see.. osasid viinereid ka sööb aga see on ka kõik. abikaasa on maatalus kasvanud kartuli-liha-sousti-mees ja ei saa aru, kuidas on võimalik liha mitte süüa. ise olen kõigesööja (kui mõned mereannid esialgu välja arvata - nende maitsmiseks pean julgust koguma :D) | |
| << < 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 > >> | ||
Foorum