Nadira
Kokaõpilane 2009-08-21 14:36:56 |
On keegi seal Veinitoas käinud ka juba? | |
Antoine
Kokaõpilane 2009-08-21 22:57:32 |
Nadira:
Olen käinud - kogunisti kaks korda. Võin sellest ka pajatada kui huvi on, aga hoiatan ette, et kõik ei ole nii ylihea nagu siinne rahvas ilmselt ootab.
Plusspoolele - esimese korra ylimeeldiv teenindaja; lihtsad (selle eest lisapunktid), kuid huvitavad ja äärmiselt maitsvad retseptid (täpsemalt siis nende järgi valmistatud toidud); hea veinivalik; meeldiv interjöör; õhtuti elav ja sobiv, samas pretensioonitu muusika.
Kysitavused - kui esimesel korral oli allkorrusel asuva galerii töötaja lahkelt valmis teadustama, kas ylal kohti on, siis teisel korral kehitas ta nõutult õlgu: kust mina tean. Ei ole meeldiv minna trepist yles ainult selleks, et teada saada, et kohti ei ole. Lisaks segab see ka kliente kui seal laudade vahel ringi sõeluda ja kohta otsida - ei tohiks olla ylesaamatu raketiteadus seda juba all teada saada, kas tasub minna või mitte.
Teine kysitavus - maitsvad, kuid ylirammusad koogid (nt shokolaadi-martsipani) on ikka liiga suured, et sellest naudingut saada. Head asja ei tihka järgi jätta ja tulemuseks on kerge (tagasihoidlikult öeldes) iiveldus.
Negatiivsest - tundub olevat kogu Haapsalu probleem, et tere ei kuulu teenindajate sõnavarasse. Või siis äärmiselt juhul alles sealtmaalt kui sa juba lauas istud ja ta otseselt sinuga tegelema hakkab. Aga koha leidmine jne on ikka sinu ja ainult sinu probleem - selles osas ära teenindajalt abi oota. Lisaks sai meie seltskond teisel kylastusel teada, et kõrvallauaast lisatooli võtta ei saa - see oli kyll vaba, aga sellesse lauda tulevat kohe reserveeritngud peale. Ja ka järgmisse lauda. Seetõttu pidid 2 inimest meie seltskonnast lahkuma. Kuna jäime ylejäänud rahvaga kauemaks istuma, siis võisime tunnistada, et "reservereritud" kohtadele istusid aeg-ajalt teenindajad ise (sest lauas istujad olid ilmselgelt nende tuttavad) ja seda koguni kahes lauas! Ei ole just meeldivaim kogemus lisatellimuse tegemiseks koputada kõrvallauas istuvale teenindajale õla peale. Ja nii mossis nägu kui meie teenindajal ei ole ka enam ammu isegi Eestimaal näinud. Võib-olla oli see tõesti sellest, et meie lahkumise ajaks oli tuba tyhi ja väljahõigatud reserveeringud vist tyhistatud.
Igal juhul saime sõnumist aru - olime sinna kohta (vähemasti sel õhtul) mitte oodatud ja pyyame sellega ka jõudumööda edaspidi arvestada, ehkki tunnistan - see ei ole kerge. Sest nagu öeldud - toidud, veinid, koht ise, muusika ja muu on sellised, et vähemasti Haapsalus selllele alternatiivi ei ole.
Ei hakka eraldi teemat tegema, aga kuna sai Haapsalus veedetud terve nädalalõpp ja selle jooksul kylastatud pea kõiki vähegi arvestamisväärseid kohti, siis saab sellelt pinnalt mõningaidki yldistusi teha. Tere-ytlemisest, vastuvõtmisest-selgitamisest-juhatamisest oli juba juttu. Sama probleem ka muu "teenindussõnavaraga": palun, tänan, head-aega jne. Nagu ka elementaarne oskus inimestele silma vaadata ja sealt välja lugeda, kas äkki on mingeid soove, mida kuulata. Kas lisatellimuse esitamiseks, aga ka arve saamiseks ikka peab jõuga teenindaja särgisabast kinni haarama (Myyriääre).
Teine suvise Haapsalu nädaslalõpu probleem on pidevalt (ka eelmistel kylastustel) see, et nii suvi kui nädalalõpp saabuvad ootamatult. "See on otsas!" kuulsime 3 päeva jooksul liialdamata vähemalt 30 korda. Ja esimene kord juba reedel kella 4 ajal.
Ja siis see pudru - otsige kohta, kus saaks Haapsalus hommikul putru syya. Mitmes kohas on see kyll olemas ja tellimuski võetakse lahkesti vastu, aga mõne aja pärast saabub kurb sõnum: "Otsas". Nt Myyriääres on hommikupudru lubatud kuni kella 12, aga neljal-viiel korral on ta siiski saamata jäänud. Kui ikka on lubatud, siis pudru keetmine ei tohiks kyll yhele endast lugu pidavale toitlustusasutusele yle jõu käia.
Teenindus - Haapsalus arvatakse ikka veel, et kui inimene midagi teha ei oska, siis sobib ta teenindajaks. Tippnäide - kysimus: "Millist valget veini teil on?"; vastus: "Valge on otsas, on ainult musta." Viinamarjasortide järgi veini iseloomustamisest ollakse kuuldud vist kyll ainult veinitoas.
Valearveid (nii yhele kui teisele poole valesti arvestatud) saime Haapsalus keskmiselt yhe päevas (sh Myyriääre, Grand Holm Marina).
Palun mind mitte valesti mõista. Minu kritiika põhjus on ainult see, et tegemist on toreda linna ja antud teemas ka väga toreda kohaga. Viletsa koha pärast ei viitsiks kritiseerima hakatagi. Lihtsalt on kahju kui mõned pisiasjad rikuvad suure vaeva ja toreda idee.
PS. Eriti soovitan proovida kattega lavashe! Nende koopiatest on saanud meie kodune hit.
Less is more - nii see tõesti on.
Ja veel Galerii kypsis - see on lausa kohustuslik! On keegi seal Veinitoas käinud ka juba? |
|
Fre
Abikokk 2009-08-27 22:40:12 |
Käisime ka täna Hermannuse majas , tavapärane Müüriääre kohvik jäi ära, kuna meid oli kolm täiskasvanut ja täpselt 10 last, nende hulgas paar konstantselt korda rikkuvat pooleteiseaastast. Enamusele seltskonnale toit maitses, aga mina olin oma valitud toitudes küll üsna pettunud, tõeliselt õline vanakooli värk. Eks natuke oli oma hooletust ka, kui salati komponentide nimekirjas oli majonees, oleks võinud kohe kahtlustada, et seda on väga palju vms. Tellisin suitsulõhesalati, koostises oli väga pikk rodu igasuguseid rohelisi ja toredaid asju ja ma kujutasin ette et kaste on sisi kuidagi viisakalt peale niristatud või eraldi kausikeses. Aga ei, oli paksult majoneesi sees ujuv salat kus suitsulõhetükid olid segamise käigus suht purustatud ja nende maitse ei tulnud üldse esile. Pasta nõretas ka rasvast, aga lapsed sõid selle hea meelega ära. Samuti läksid loosi lastepraed, friikad jms, lisaks rõõmustasid kõik eine lõpuks saadud üllatuspulgakommide üle. Kokkuvõttes ütleks, et tegelikult ma läheks sinna isegi veel, aga vaataks väga hoolega menüüd ja katsuks vajadusel personali intervjueerida, et oma valikutega mitte pange panna. Väikelastega käimiseks sobis hästi, avar, valge, kaks lapsetooli, mitte ülemäära palju dekoratiivseid nipsasju, millele tuult alla teha jne. Välimuse järgi hinnates tundus et sellised klassikalised pubitoidud suure lihakäntsaka ja sibularõngastega on seal väga mõnusad, kui nende järgi parajasti isu on. | |
Pille
Nami-Nami peakokk 2009-08-31 09:36:39 |
Anni Arro: Müüriääre kohvik pole kunagi minu oma olnud (Õhtuleht 29.8.2009) "Inimestel on mingi vale arusaam, et ma olen Haapsalus asuva Müüriääre kohviku omanik või perenaine. Üritan seda tagasi lükata, aga ei tule välja," kurdab saatejuht ja kokaraamatute autor Anni Arro. Tegelikult on ta kohviku vaid kujundanud ja käima lükanud, vahepeal sättis seal ka menüüd, ent nüüd ei tee isegi seda enam mitte. "Algul olin seal tihti. Võib-olla sellest jäi mulje, et olen omanik, aga nüüd on kohvik täiesti teiste inimeste kätes. Ma ei ole sellega enam absoluutselt seotud," rõhutab Arro. Tema peab Haapsalus oma ema, kunstnik Epp-Maria Kokamäe galeriis hoopis veinituba. Tegelikult on Müüriääre kohviku omanik OÜ Hardinger ehk Marget ja Rein Vatku, kes on ka Norman Optika omanikud. Anni Arro avab aga oktoobris oma kohviku Tallinnas Solarise keskuses. Kohviku nimeks saab Komeet ja Arro sõnul tuleb sellest lihtne tema nägu paik. "Tahan teha koha kõigile. Et oleks head hinnad, hea söök, hea kvaliteet ja hea teenindus. Et inimene tuleks mõnusalt istuma ega peaks tellima eelrooga, pearooga ja magustoitu nagu restoranis," seletab kokk. Ta kavatseb teha endale armsaid toite, mille retsepte oma raamatuteski jagab – kindlasti häid kooke ja pirukaid. | |
Spiidi
Abikokk 2009-09-01 12:06:13 |
Pille:
Mitu söögikohta Solaris veel välja kannatab? Anni kohvik, läbi kolme korruse hiigelsuur Vapiano, lätlaste Lido, mis veel? :)
Anni Arro avab aga oktoobris oma kohviku Tallinnas Solarise keskuses. Kohviku nimeks saab Komeet ja Arro sõnul tuleb sellest lihtne tema nägu paik. "Tahan teha koha kõigile. Et oleks head hinnad, hea söök, hea kvaliteet ja hea teenindus. Et inimene tuleks mõnusalt istuma ega peaks tellima eelrooga, pearooga ja magustoitu nagu restoranis," seletab kokk. Ta kavatseb teha endale armsaid toite, mille retsepte oma raamatuteski jagab – kindlasti häid kooke ja pirukaid.[/i] |
|
|
Pille
Nami-Nami peakokk 2009-09-01 12:15:47 |
Spiidi:
Õige vastus on 11 :D
Pille:
Mitu söögikohta Solaris veel välja kannatab? Anni kohvik, läbi kolme korruse hiigelsuur Vapiano, lätlaste Lido, mis veel? :)Anni Arro avab aga oktoobris oma kohviku Tallinnas Solarise keskuses. |
|
Elis
Abikokk 2010-07-05 23:17:33 |
Pille:
Ma olen küll 2 aastat hiljaks jäänud selle teemaga, aga Teeääre kohvik on omaniku perekonnanime järgi oma nimetuse saanud, niiet ühest samast ketist on asi kaugel :D
Kui tavaliselt Haapsalus söömas käies ma mingeid erilisi maitseelamusi ei ootagi, siis seekord tahaks kiita Wiigi kohviku küpsetatud koha kartuli–sidruni püree ja murulaugu koorekastmega. Õhtuse päikese käes terrassil peesitades oli see lihtsalt imehea! Nuriseks ka: enne meie seltskonda puudus ootejärjekord, aga meie roogadega läks ligi 45-50 minutit aega ja toidud toodi lauda täiesti erinevatel aegadel :S Kõige ebameeldivam asi üldse, mida saab ühes söögikohas seltskonnale teha.
Pole head ilma heata! Aga kui aega on ja ilm on kena, siis soovitan küll Haapsalus olles seal väike peatus teha. Kas Haapsalus on tõesti nii Müüriääre kohvik kui ka Teeääre kohvik? Kui need nüüd just samast ketist ei ole, siis on küll sürr. Järgmisena tuleb siis Mereääre kohvik ja Linnaääre kohvik ja Rajaääre kohvik jne jne :D :D |
|
Tiramiiiisu
Kokaõpilane 2010-07-06 10:45:42 |
Nädalavahetusel sai Haapsalut külastatud ja kuna kõhud tühjad, soovisime oma 6-liikmelise seltskonnaga kuhugi sööma minna. Kuna mina olin juba ammu tahtnud külastada Müüriääre kohvikut, siis suundusime esmalt sinna, kui kl 18 õhtul oli see ääreni täis, pluss veel voorisid inimesed pidevalt uksest sisse-välja. Nii jäid selle köögi võlud avastamata, kuid kohvi ise tundus kena, hubane, mõnus. Seejärel suundusime uuesti avatud Kuursaali, kus aga samuti ei pääsenud löögile, kuna peagi pidi hakkama teatrietendus. Nii et kahjuks jäi ka see koht külastamata. Aga söönuks saime lõpuks ikkagi, seda küll ühes tavalises kohvikus, mille nimegi enam ei mäleta :) | |
Üllekas
Abikokk 2010-09-03 21:34:05 |
Käisime ka augusti keskel Haapsalus. Oli selline ootamatu ühepäevane väljasõit, kus päeva peale tuli soov ka üht teist põske pista. Kuna plaane polnud tehtud, siis kiikasime neid söögikohti, mis teele jäid ja mida märkasime: Müüriääre kohvik, Epp Maria galerii, Wiigi kohvik ja Kuursaal. Seltskond: mina, mees ja natuke üle aastane jõnglane. Mida otsisime: head sööki, mõnusat istumiskohta ehk siis, et tekiks endal isu ja oma söögi kõrvalt saaks ka lapsele midagi pakkuda (kui eraldi sobivat rooga ei leidu) ning lapsel oleks võimalus ka natuke ringi liikuda. Müüriääre kohvik - esimesel katsel oleks isegi sisse istekoha saanud, aga sees oli kitsas ja õues lauad hõivatud. Ka ei leidnud me menüüst midagi sellist, mida ise oleks kohe tahtnud. Lapsele pakkumiseks oleks ehk ainult mõni pirukas sobinud. Epp Maria galerii - väga sõbralik teenindus, kuid tühjad lauad. Menüü suht sarnane Müüriäärega. Mehe jaoks ainuke sobiv roog oleks olnud kukeseenekaste, mis maksis aga 100.- krooni. Võibolla see oleks olnud mingi ekstra hea kaste, kuid ta arvas, et minu tehtud kaste sobib talle täiesti ja seda raha pole mõtet siiski maksta. Wiigi kohvik - üks perega olelemise koht, väljas terrassil piisavalt ruumi kõigile. Menüüs midagi ka lapsele: lihapallid kartulipudruga. Kahjuks ei olnud sellel päeval lihapallid küll kohapeal tehtud, kuid tundus siiski senistest menüüdest kõige peresõbralikum. Tellitud söögid olid head. Teenindus meeldiv. Jäime rahule:) Kuursaal - oleks me teistpidi mere ääres tiiru teinud, siis oleks ilmselt seal söönud. Menüü tundus huvitav ja seda ka lastele pakutava osas. Kuna kõht oli täis ja jõnglane palavusest väsinud, siis seekord istuma ei jäänud (kahjuks). Ostsime teele kaasa kohvi ja koju kooki. Sedasama vaarikabeseed, mis oli saadaval nii Müüriääre kohvikus kui ka Epp Maria galeriis. Ja mida Tallinnas saab Komeedist. Kokkuvõte: jäime oma söögiga ja söögikohaga rahule. Kuid meie jalutuskäigu kohta oli Haapsalus liiga palju Anni Arrot. Mitte, et mul oleks midagi tema vastu (vastupidi, mulle väga meeldib ta Sepamaa elustiil), kuid meie teele jäänud 3s kohas oli menüü ikkagi väga sarnane, rääkimata koogiletist. Kuigi ilmselt oli viga meis, et teisi kohti ülesse ei leidnud. | |
Lixey
Kokaõpilane 2011-06-28 16:07:27 |
laanlane.ee-s ilmus arvustus Haapsalu söögikohtade pihta. | |
| << < 1 | 2 | 3 | 4 > >> | ||
Foorum