Kitsemampel on seen, mida vähesed õnnelikud hoolega korvi korjavad ja enamus metsa jätab või halvimal juhul saapaninaga katki peksab. Inimesed lihtsalt tihtipeale ei tunne väga head söögiseent metsas ära. Ju hirmutab rõngaga jalg, mida vahel mürgise seene tunnuseks peetakse. Nii võib seeneliste hulgas populaarsemates männikutes tihti juhtuda, et kui nädalavahetuse õhtupoolikul kõik muud tuttavamad söögiseened on ära korjatud, jäävad mamplikolooniad teadlikumat seenelist lohutama, sest tegu on ühe tavalisema lehikseenega Eestis, mida esineb kohati lausa massiliselt. Ometi on see maitsev avastus õppimise vaeva väärt ja kitsemampliga ohtlikult sarnaseid seeni Eestis ei kasva. Kui seen kord selge, on seda väga raske millegi muuga segamini ajada.
Võrdle: ülal on surmavalt mürgine valge kärbseseen, all maitsev kitsemampel. On ju erinevad?!
Kitsemampli ladinakeelne nimi on süstemaatika täpsustamise käigus mitu korda muutunud ja kirjandusest leiab selle seene tihti veel Rozites caperata nime alt, aga õigem nimetus oleks Cortinarius caperatus. Kitsemampel kasvab mugavas metsas – okas- ja segametsades, aga eriti liivastes männikutes koos tuttavamate pilvikute, männiriisikate, tatikute ja kukeseentega. Seene kübar on kollane, mütsjas ja kaetud heleda valkja või lillaka härmja kirmega. Päris noored seenekübarad on munajad ja üleni kirmega kaetud. Vananedes jääb kirmet vähemaks ja see katab kübara keskosa ning kübar muutub kasvades lapikuks ja lõheneb servast. Jalg on hele, kuiv ja kitsa rõngaga. Eoslehed on noortel seentel heledamad ja vanadel tumedamad kollakaspruunid ja haprad. Ei kübar ega eoslehed ei ole kitsemamplil üheski vanuses valged, erinevalt näiteks valgest kärbseseenest, millega seda vahel segamini kardetakse ajada. Ka ei ole kitsemapli jala allosas kotjat moodustist. Pigem on suurem oht kitsemamplit eelneva kogemuseta raamatupildi järgi otsides sattuda vöödikute otsa. Neil aga on noortel seentel tihtipeale kiudloor ja vanemana loorivööt, mitte selline kena rõngas nagu kitsemamplil.
Kitsemamplid kasvavad tihti suurte kolooniatena, ussitavad hästi ja metsast tasub neid otsida juulist novembrini. Korjata võikski ussitamata noori nuppe kuni lameda kübaraga keskealiste isenditeni. Korjamiseks liiga vanal seenel on eoslehed juba üpris tumedad ja kübara äär hakkab üles rulluma – sellised seened oleks mõistlik metsa jätta isegi siis, kui need imekombel ussitanud pole.
Kitsemampel on parim kupatamata. Noored kumerad kübarad viivad keele alla veinimarinaadis või täidetuna ja ahjus küpsetatuna. Vanemad ning juba lapikud kübarad sobivad analoogselt sirmikutele või suurematele kuuseriisikatele hästi seenešnitsliks (jahus-munas, õlletainas, valmis jahusegust tempuratainas või kas või pannkoogitaina ülejäägis praetuna), salatiks, pirukatäidiseks, kastmetesse ja hautistesse, omas mahlas ja/või kerges soolvees säilitamiseks. Seenešnitsleid jällegi võib serveerida tomatimarinaadis nagu paneeritud liha või kalagi.
(Artikkel ilmus 2016)
See on tõesti väga hea söögiseen :)
tean väga hea
Ülimaitsvad šnitslid saavad kitsemamplitest!
Kuskilt on meie perre leidnud tee retsept Kitsemampli eri, suitsepeki ja küüslauguga praetud õllekõrvane, imehea! Oli ilmunud kunagi ammu Liivimaa Kroonika nimelises ajalehes, Karl-Martin Sinijärve retsept. Nii et igati usaldusväärne.
Kas saab retsepti ka Millises vahekorras neid komponente lisada.
Mis krdi tundmatu, palju üldse tuntumaid seeni on!?
vau halvasti kasvatatud
Mulle meeldivad noored nupsikud marineeritult, marinaadi teen siis hästi lihtsa, peale soola, suhkru, äädika, sibula ja pipraterade muud ei lisa, et seene hõrk maitse hästi esile tuleks.</br> Soustina mulle kitsemamplid eriti ei maitse (see on minu arvamus, mõnele võivad meeldida), küll on aga imehea supp kitsemamplitest ja lõheribadest.
Minu lemmikud!!!
Peale metsaskäiku esimene asi, kohe hea meelega kitsekaid valmistama. Järgmiseks pesen hoolikalt ja kuival pannil lasen ära kuivada neil. Teises potis juba praevad Keiju margariinis väikesteks tükikesteks hakitud sibul. </br>Kitsemamplid on paremad, kui nad ka eelnevalt ära hakkida. Eriti mõnusad on kitsemampli väikesed tupsukesed. Lisan seened sibulaga kokku ja ainult aroomisoolaga maitsestada. Ka margariiniga pole tarvis koonerdada. Head proovimist!
Teen ka sellisel moel. Meie pere lemmik seen.
Praen võis koos maitseainetega ja värske salatiga söön
Minu lemmikud !!!
Kõige paremad seened!
Praegu neid metsas eriti palju. Värskas.
Tõesti on väga maitsev söögiseen.
Jamm, kui kitsemamplit korvi ei leia, on kurb metsast koju tulla!
Minu suur lemmik!
Kui metsast tulles kõht tühi,siis mamplid koos sibulaga pannile ja siis lusikaga leivale.Küll maitseb hea.
Kindel see, et ei tasu ühtki seent juurtega välja tõmmata - las niidistik jääb terveks. Kitsemampleid ei pea pesema, kuna nad kasvavad samblas ja samblikus enamasti, kanarbiku vahel ja siis on seened hästi puhtad. Mida vähem vett, seda kiiremini saab seenest toitu vamlmistam asuda.
Vastupidi, seentele teeb head kui juurtega välja tõmbad. Sellega õhutad niidistiku
Pole veel mampleid kohanud. Meil siin saartel eriti neid ei kasva ka ja teda tõesti ei osata hinnata. Nõva kandis on head seenekohad..
Väga hea seen ja kuna paljud korjata ei julge,siis ... saab ise korvi täita ;)
Väga head seened!
Lemmik! Tom Kha supi sees, aga ka muude soleerimist mitte nõudvate toitude sees on tubli tegija!
Noored ja pisikesed on marineeritult väga maitsvad!
Minu meelest ka parim!
Korjan,sest tean,et on üsna hea söögiseen.