Üks levinumaid rahvuslikke toite on tanguvorstid. Neid valmistati piirkonniti erinevalt ja ka verega. Veretooted kuuluvad maailma esimeste lihatoodete hulka. Verivorste tehti juba Vana-Kreekas - neid on mainitud üle 5000 aasta vanustes tekstides.
Esimeses eestikeelses kokaraamatus "Köki ja Kokka Ramat, mis Rootsi Kelest Eesti-ma Kele üllespandud on" (Christina Warg, Tallinn, 1781) on verivorsti valmistamise õpetus. Laiemalt levis verivorsti valmistamise komme Lääne-Eestisse rannarootslaste kaudu ning Lõuna-Eestisse Lätist. Hiiu ja Muhumaal valmistati aga hapendatud vorste ehk hapusid makke. Makkide jaoks keedeti odrajahust, rasvast puder, segati juurde veri, aeti soolde, keedeti läbi ja pandi suurte tünnidega külma kätte seisma. Seistes läksid vorstid hapuks. Hiljem vorstid küpsetati ahjus õlgedel.
19. sajandil levis verivorst Lõuna-Eestist järjest enam põhja poole. Samas vähenes hapendatud vorstide söömine läänepoolses Eestis. 1880ndail, kui Lääne- ja Hiiumaal pöörduti õigeusku, keelati seal veretoitude söömine ja hakati sööma valgeid tanguvorste. Ka idapiiril esinesid mõlemad vorstid usukuuluvuse järgi. Isegi nii väikesel territooriumil nagu Piirissaare sõid eestlased veel 20. sajandi algul verivorste ja venelased valgeid tanguvorste. Raplamaal tehti ka kartulivorste.
Vorste tehti pühadeks ja pidudeks 2-4 korda aastas. Jõulupühi ilma verivorstita ei osatud ette kujutadagi. Jõuluks tehti nii suur tagavara, et jaguks 6. jaanuari ehk kolmekuningapäevani.
Jõuluvorstide valmistamiseks on vaja odrakruupi või -tangu, pekist sealiha, sibulat, sooli, verd ja kuivatatud ürte. Muidugi ka soola ja soovi korral pipart.
Kõigepealt on vaja sooled puhastada. See on päris aeganõudev töö, ent õnneks on tänapäeval võimalik internetist tellida ja kauplustest osta juba puhastatud ja soolatud sooli. Külmutatud pakk sooltega tuleks kõigepealt üles sulatada, siis korralikult külma vee all läbi pesta ja siis jätta paariks tunniks külma vette ligunema.
Toiduverd on võimalik leida kaubandusest külmutatult ja ka pulbrina. Kui veri on tuttavalt talunikult, kes oma tarbeks sea on veristanud, peab olema ettevaatlik soolaga. Siga veristades pannakse verevõtunõu põhja kamaluga soola ja segatakse sool verega. See on selleks, et veri kohe ei hüübiks ja oleks toiduks kasutamiskõlblik. Seega selliselt võetud veri on soolane ja seda peaks vorstiteo juures arvestama.
Vorstidesse mõeldud liha peaks olema suhteliselt pekine. Eriti hästi sobib seapõsk ja läbikasvanud, pekisem peekon, samuti nn seljapekk. Kamar tuleb kindlasti eemaldada. Sobib kasutada ka suitsutatud liha!
Jõuluvorstide jaoks keeda kõigepealt kruubid. Selleks pese kõigepealt kruubid mitu korda külma veega läbi. Kui loputusvesi jääb juba puhas ja selge, pane kruubid külma veega keema, lisa natuke soola. keeda madalal kuumusel kruubid pehmeks, aga mitte pudruks. Vahepeal ära sega. Kruubid võib ka eelmisel õhtul külma vette likku panna ja siis hommikul uue veega keema - siis keevad kruubid kiiremini pehmeks. Lase jahtuda.
Haki liha ja sibul väikesteks kuubikuteks. Pane pekine liha leigele pannile, et hakkaks rasva eralduma. Kuumal pannil hakkab liha kohe pruunistuma ja rasva nii hästi ei eraldu ja siis jäävad vorstid hiljem veidi kuivad. Kui lihatükid on juba väiksemaks sulanud, lisa natuke kuumust ja lisa sibulad. Hauta sibulad rasvas pehmeks, aga ära pruunista.
Küpsenud pekk ja sibul sega kruupidega. Ära kohe kõiki kruupe lisa vaid timmi segu silma järgi enamvähem parajaks vastavalt sellele kui lihast vorsti soovid. Mõnes peres on tehtud ka niipidi, et pekk ja sibul on eelnevalt läbi praetud ja siis koos pestud kruupidega keema pandud. Minule meeldib see kruupide ette keeetmise variant rohkem.
Nüüd lisa maitseained. Põhiliselt kasutatakse majoraani, soola ja pipart, aga katsetada võib muidugi erinevate ja meelepäraste ürtidega.
Kui soovid valmistada valgeid vorste, maitse putru ja vajadusel lisa soola või majoraani. Kui kõik sobib, võib alustada vorstide toppimisega.
Verivorsti valmistamiseks tuleb aga lisada veri.
Olenevalt millist toiduverd kasutad valmista see ette. Külmutatud veri tuleks juba eelneval päeval sulama võtta. Verepulber tuleb vastavalt pakendil olevale juhisele segada veega, ise kogutud seaveri tuleb kindlasti kurnata läbi peene sõela.
Verd ei tohiks lisada väga kuumale pudrule, puder peaks käesoe olema.
Verivorsti puder peaks jääma suhteliselt vedel. Nüüd tee proovi ja prae pannil lusikatäis vorstiputru. Maitse ja timmi parajaks, lisades maitseaineid ja vajadusel soola. Kui vorstisegu on liiga soolane, võib lisada veel keedetud kruupe ja isegi sortsu vett. Vorstide toppimiseks lõika sool parajateks, umbes meetripikkusteks juppideks. Et oleks mugavam, lase kraanist soolde natuke vett ja loksuta vesi läbi soole, siis võid kindel olla, et sool on terve ja on ka mugavam soolt lehtri otsa panna.
Vorstide toppimiseks on vaja pikema otsikuga suuremat lehtrit ja pulka, millega vorstipuder läbi lehtri soolde ajada. Tänapäevased vorstitoppimise masinad võivad ka sobida, aga kõige lihtsam on seda teha ikkagi lehtri ja pulga abil.
Soolt ei tohi väga tihkelt täis toppida, pigem peaks jääma topitud vorst lapik ja ruumi peaks jätkuma vorstijuppide parajaks keerutamiseks ja ka keetmisel toimuvaks paisumiseks.
Seo vorstiotsad puuvillase nööriga kokku ja keeruta parajad vorstijupid. Algajal on lihtsam kõik jupiosad nööriga siduda, keetmisel võivad lihtsalt keerutatud vorstid lahti keerduda - seotud vorstidega on lihtsam ja kindlam.
Topitud ja seotud vorstide keetmiseks aja suures potis vesi keema. Lisa keeduveele soola. Soola lisamine on oluline, sest magedas vees keevad vorstid magedamaks. Võib lisada ka vürtsi ja loorberit ning musta terapipart. Tõsta vorstid ettevaatlikult vaeumärgatavalt keevasse vette ja keeda neid hästi tasasel tulel umbes 10-15 minutit. Keeda vorste jao kaupa, siis on lihtsam jälgida , et mõni lõhki ei keeks. Poole keetmise peal torka puutikuga vorstidesse väikesed augud, et õhk välja pääseks ja vorst keemisel ei lõhkeks. Kui verivorsti torgates augukesest enam verist vedelikku ei tule, on vorst valmis.
Keedetud vorstid tõsta veest välja ja jäta kuivama. Võimalusel riputades aga piisab kui laotad vorstid ühekordse kihina aluste peale ja lased neil, vahepeal külge keerates, kuivada ja taheneda.
Jahtunud vorste võib nüüd ka sügavkülma panna.
Ilse, kust saab kaubandusest verd ja soolt?
Guugelda ;) Ega igas poes ei müüda jah aga on võimalik hankida erinevatelt hulgimüüjatelt ja näiteks Tallinna keskturult. Aga internetist saab kõige kergema vaevaga, verepulbrit ja sea ning lambasooli.
Tänud! Ma lootsin et äkki isegi mõnes suuremas marketis olemas, aga siis tuleb veebipoe teenuseid kasutada!
Vike, kusjuures jaanuaris Lapimaal müüdi igas suvalises külapoes külmutatud verd, kenasti pappkarpidesse pakendatud!
Osta saab pakendatud soolatud sooli. Väga mugav kasutada. Ülejäänud jälle sügavkülma ja vajadusel kasutada.
Kui kaua sooled püsivad, enne kui hukka lähevad? :) Ega sügavkülma ei tohi panna?
kui sooled on kenasti puhastatud ja siis soolatud seisavad tavalises külmas ka pikalt aga sügavkülmas ikka aasta ja ma olen isegi kauem hoidnud:) Aga puhastatud peavad olema ! Ja siis ikka koos kamalu soolaga :)
Ma olen turul isegi näinud müügis sooli aga ega ei või vist kindel olla ,kas puhastatud aga võib ju küsida ;) Kartulivorsti võiks isegi katsetada :)
Teen ise igal jõulu ajal Hiiumaale omaseid tangumakke!!!
Nii kaua kui ma mäletan,olen teinud vanaemaga koos kartulivorste.Siin Konuvere kandis ei praeta liha ega sibulat (ka verivorsti tehes) ja kartul tükeldatakse väikseks kuubikuks, maitseainetest pipart ei kasuta. Vorstid keedetakse ja nii jääb ootama ahju panekut.
Ja mõnel pool tambitakse/tambiti kartul kapsaraua sarnase abivahendiga katki. Tänapäeval on köögikombainid ja riivid abiks ;) Elu läheb edasi ja see muudab ka retsepte ja teostusvõimalusi. Minule see meeldib, sest eelmise aasta lemmikud olid basiilikuga verivorstid. Julgustan kõiki uusi maitseid katsetama ja omale meelepärane ja põnev vorst valmis teha on väga äge !
Ostan poest,jube keeruline on ise teha.Häid jöulupyhi.
Kui sooled on olemas, siis tegelikult ei ole keeruline :)
Ei kujuta vist jõule ilma endatehtud verivorstide ja aastavahetust kartulivorstideta ettegi :D Verivorste vistjuba oma 30a ise teinud :P
Olen teinud verivorste ja ikka vanaemade kombel käsitsi lehtri ja pulgaga. Ehk järgmine nädal jõuan teha kui õnnestub kraami saada.
Jõulud pole jõulud, kui kodused vorstid tegemata. :D
Tegin ka jõuludeks tangu- ja verivorste. Teinekord maitsestan julgemalt, keetes läks pool maitset kaduma. Kasutasin olude sunnil verepulbrit ja seda jäi väga palju järgi. Huvitav kas sellest verikäkke kõlbaks teha?
Muidugi kõlbab, verileiba, verikäkke, verepannkooke... Aga verivorstide keeduvee peaks päris tugevalt maitsestama, kui keeta magedas vees, siis keeb tõesti osa maitset keeduvette.
Eile tegin kartulivorste!
Tehtud!!!