“Kas teadsid, et sigadele meeldib magada ninad koos? Et kanad oskavad arvutada? Et lehmadele meeldib sõbrannatada? Jõulud on armastuse ja rahu aeg. Jõulud on parim aeg selleks, et nautida perega koosolemist, olla kaastundlik ning aidata teisi inimesi ja loomi.” Sellise sissejuhatuse leiab Facebookis loodud Lihavabade jõulude ürituse alt.
(Vt 2016. aasta Lihavabade jõulude FB-lehte siin)
Üha rohkem ja rohkem inimesi on ka Eestis loobunud mitte vaid lihasöömisest vaid kõikidest loomsetest toiduainetest, sh piimatooted ja muna. Kuidas katta maitsev ja rikkalik toidulaud vaid taimseid tooraineid kasutades?
Taimetoit jõululaual tundub paljude jaoks väga vastuoluline, kuid taimetoitlaste jaoks on see lihtsalt loomulik ja ainuvõimalik lahendus. Taimedest ise küll päris lihapraadi välja ei võlu, kuid tühja kõhuga ei tohiks keegi ka taimse toiduga jõululaua ääres jääda. Seda muidugi juhul, kui just palja toorsalatiga ei soovita piirduda. Samas on mujal maailmas müügil isegi ülimenukaid taimseid kalkunipraade (tofurky) ja muid analooge, Eestis neid hetkel veel kahjuks saada ei ole.
Kuna suur osa eesti elanike mõistes klassikalisest jõulutoidust on niikuinii paratamatult suuresti vegan nagu näiteks ahjukartul või ahjuköögiviljad ning jõulukapsad, siis taimetoitlasel jääb kohati välja vahetada ainult prae osa. Selleks on üle maailma levinud erinevad taimsed pikkpoisid (nutroast), mida valmistatakse nii läätsedest, pähklitest kui ka erinevatest kaunvilja-pähkli-köögivilja kombinatsioonidest. Taimsete analoogidena saab valmistada ka erinevaid kotlette või isegi vorstilaadseid tooteid, mida saab pakkida siis norilehe, riisipaberi või kapsa sisse. Miku ja Loore viimasest kokaraamatust jõulutoitude peatüki alt leiab isegi meremaitselise norisse pakitud ja siis paneeritud juurselleri, mis meenutab süües vägagi kala.
Kuigi eks võib-olla on taimetoitlaste jõululaual ka asju, mida muidu sinna traditsiooniliselt ei pruugiks sattuda. Näiteks võib-olla on eelroaks hoopis vürtsikas kõrvitsasupp või hummus. Ja miks mitte valmistada ka taimset kasukat või kartulisalatit, sest lehmapiimast saadud koore ja majoneesi asendamiseks on meie poodides analooge väga palju. Mitmeid koorelaadseid tooteid annab ka ise valmistada näiteks india pähklitest, päevalilleseemnetest või ise näiteks sojapiimast majoneesi tehes. See sõltub aga kindlasti inimese enda eelistustest ja valikutest, mida lisaks kartulile ja kapsale süüa.
Lihtsalt paljude taimetoitlaste söögid on igapäevaselt ehk veidi teistmoodi, sest paljud taimetoiduga alustajad tõdevad, et maailma erinevad köögid hakkavad palju rohkem mõju avaldama ning sealt leiab väga mitmesugust inspiratsiooni. Teame ka inimesi, kes eelistavad jõuludel valmistada lihtsalt pidulikumat toitu, kuid üldse mitte jõuluteemalist. Nii et valikuid on mitmeid.
Kui lauas on ka omnovoore, siis tõenäoliselt on taimetoitlane sunnitud veidi rohkem pingutama, sest muidu võib hukkamõist toidu ja ka inimese enda suunal olla kiire tulema. Ja küllap on paljudel taimetoitlastel pereringis ühine jõululaud, kus kõik ei pruugi päris veganid olla. Kui just ei ole perega ühiselt otsustatud pidada näiteks lihavabasid jõule.
Restorani V jõulukuu hitid on kindlasti meie oma apelsinihõnguline piparkoogitaigen, mida valmistame nii klassikalises versioonis kui ka gluteenivabana. Lisaks on hetkel jõuluteemaline ka meie peakoka eripakkumine (aegajalt muutuv eri): jõuluseitan ahjukartuli, hapukapsa, sibulamoosi ja seenekastmega.
Artikkel ilmus esmalt 2015. a. detsembris.
Foorum