Fre
Abikokk 2011-07-21 10:48:14 |
Esimese lapsega käisin igal pool, peentes restoranides ja Jazzkaarel jne, ilma mingite probleemideta. Teine laps osutus selliseks issanda püssiks, et nüüd kui ta on kuuene vast võtaks kuhugi kaasa, aga kuna lisanduseks on nüüd veel kolmene, siis nende kahe sünergiat ei sooviks ... eee... vaenlasele ka...., ehket, kokkuvõttes: * ühe pere lapsed võivad osutuda väga erineval määral "restoranikõlblikeks" * isegi ühekaupa restoranikõlblikud lapsed ei ole seda sageli kahe- või kolmekesi koos Niiet peakoka pere ees võtan oma võidunud kõvakübara maha alles siis, kui Nora, Aksel ja nende pöörane nimetu väikevend (rahustuseks kõigile: hüpoteetiline, ei oma salajast siseinfot) kõik kenasti vaikselt restoranilaua taga rivis istuvad .... | |
Pille
Nami-Nami peakokk 2011-07-21 10:57:19 |
Fre:
:D :D :D :D :D Päris lõbus. Hetkel tundub väikevend (Aksel siis, mitte too kolmas hüpoteetiline :)) Norast kõvasti rahulikum sell olevat, aga jah, kaks on kaks. NOPis ja Leib-resto-aias jms oleme seni hakkama saanud, peaasi on vaadata, et Nora väsinud poleks. Siis on kõik kenasti, Aksel on hetkel veel üsna vähenõudlik..
Niiet peakoka pere ees võtan oma võidunud kõvakübara maha alles siis, kui Nora, Aksel ja nende pöörane nimetu väikevend (rahustuseks kõigile: hüpoteetiline, ei oma salajast siseinfot) kõik kenasti vaikselt restoranilaua taga rivis istuvad .... |
|
Tziiki
Abikokk 2011-07-21 11:29:33 |
Blondie:
kahe käega poolt...ma kardan isegi neid käekotikoeri :D Koertega on see lugu, et mõned lihtsalt kardavad neid väga (jaa, näiteks mina), ja koos samas kohvikus lõunatamine tähendab enamasti pingeolekus istumist ja kartmist ja pidevat üle õla jälgimist. Eriti hull lugu on, kui kohvikus olev koer on hiigelsuur... As for butter versus margarine, I trust cows more than chemists :) |
|
Anu
Abikokk 2011-07-21 15:20:22 |
Minu 14-kuune poeg on sünnist saadik kohvikutes käinud. Peab end alati hästi üleval ja sööb enamjaolt lagastamata ja teisi häirimata. Kui aga juhtub, et tuju kisub halvaks, siis kas mina või mees läheme lihtsalt välja ja jalutame natukene, kuni teine sööb. Tagasi tulles on laps rahunenud kah. Aga seda juhtub harva.. paar korda terve selle aja jooksul. Pigem on ta ikka õnnelik, et saab inimeste keskel süüa. :)
Täna just käisime hommikul pannkooke söömas kohvikus ja kõrvallauas istuvad Rootsi turistid ei suutnud ära imestada, et nii noor laps ja juba istub ja sööb korralikult. No ma teda ilmselt välja sööma ei viiks kah kui ta selline poleks. Kusjuures muidu pole tegu üldse väga rahuliku poisiga. Nt pärast pannakate söömist tantsis ta mingite rahvatantsijate etendust vaadates pea tund aega järjest. Paigal naljalt pole.
Samas Pärnus käisime Steffanis söömas ja seal suht suured lapsed jooksid laudade vahel ja kisasid. Üks tüdruk suutis mitu korda nt meie lapse söögitooliga kokku põrgata. Väga-väga häiriv oli minu jaoks. Ja mu laps pigem jälgis neid, söömise unustas ära. Mees küll arvas, et lapsed on lapsed ja et Steffany pole ju mingi restoran, aga ma siiski leian, et söögikohas (restoran või kohvik või pubi - vahet pole) peaks end hästi üleval pidama ikka igas vanuses.
Blondie:
Mhm, olen mitu korda sellepärast lasknud toidu kaasa pakkida. :) Ma kardan igasuguseid koeri ja isegi "taskukoer" võib hirmu nahka ajada. Aga ma saan aru, et probleem on minus ja ise-enesest koerte kohvikutesse viimine minu arust on sama loogiline ja loomulik kui laste viimine. Pereliikmed ju mõlemad. Ning kindlasti on ka neid, kes absoluutselt lapsi ei salli. :P Koertega on see lugu, et mõned lihtsalt kardavad neid väga (jaa, näiteks mina), ja koos samas kohvikus lõunatamine tähendab enamasti pingeolekus istumist ja kartmist ja pidevat üle õla jälgimist. Eriti hull lugu on, kui kohvikus olev koer on hiigelsuur... |
|
Karnivoor
Abikokk 2011-07-21 19:15:34 |
Ma arvan, et ühelgi inimesel ei ole hästikäituva lapse vastu söögikohtades mitte midagi. Aga eks mindki hirmsast närvi mõni halvastikäituv, kellel ta vanem heldinud pilguga pahandust laseb teha. Loomadega seoses meenub aga ühes Inglismaa pisikeses külas Canterbury linna lähedal asuv pubi nimega The Duck. Antud pubi "püsieksponaat" on nimelt baarmani suur malamuudi ja hundikoera segu koer (kujutage ette suurt karvast halli hunti), kes üldjuhul lamab praksuva kamina ees. Oodatud on ka kõik teised hästikäituvad koerad oma peremeestega. Kuna külake on populaarne matkasihtkoht, siis neid peremehi ja koeri juhtub sinna tihti (Inglismaa koerad pidid jalutamiskilomeetrite mõttes üldse maailma õnnelikemaid olema :)). Ma kardan ka koeri, mistõttu alguses oli "hundiga" kohtumine väga hirmutav. Aga samas on see üks lahedamaid ja rustikaalsemaid pubisid, kus ma Inglismaal käinud olen (siider on ka hea seal :P) ning koerad sobisid sinna ideaalselt. Seega ma ei arva, et ka hästikäituva koera/lapse peaks fine diningu restorani just kaasa võtma, aga on palju kohti, kuhu nad sobivad imehästi :) | |
Seenekas
Abikokk 2011-07-21 22:01:32 |
Tziiki:
Paadunud loomasõbral/omanikul on seda ilmselt vähe raske mõista või ette kujutada, kui tema õpetatud koer on tal rihma otsas. :)
Ega ma isegi poleks loomade kaasavõtmise suhtes täna nii tolerantne, kui poleks aastaid pidanud iga aasta paar-kolm kuud Lõuna-Euroopas viibima. Ja kui sealsetel koostööpartneritel olid pooltel koerad tööl kaasas oli ka mul alul kõhe. Ilastav bokser ja haisev lambakoer polnud minu meelest üldse huvitav kaaslane. Samuti need pisikesed nn. Prantsuse koerad, kes minimaalselt paarikaupa punased lehvid peas käivad. Ühesõnaga - tuli harjuda, sest söömas tuli ka valdavalt kusagil väljas käia ja koerad olid eranditult kasvatatud. Blondie:
kahe käega poolt...ma kardan isegi neid käekotikoeri :DKoertega on see lugu, et mõned lihtsalt kardavad neid väga (jaa, näiteks mina), ja koos samas kohvikus lõunatamine tähendab enamasti pingeolekus istumist ja kartmist ja pidevat üle õla jälgimist. Eriti hull lugu on, kui kohvikus olev koer on hiigelsuur... |
|
|
Anu
Abikokk 2011-07-22 08:23:47 |
Mul näiteks pole sellest mingit kasu, kui mõtlen, et koer on rihma otsas ja hästi kasvatatud. :) Sessuhtes, et ilmselgelt ei tulda kasvatamata koeraga ju kohvikusse. Hirm on ikka. | |
Triin
Abikokk 2011-07-22 13:53:35 |
Fre:
See on õige jah. Meil ka mingis vanuses oli nii, et üksikult olid nad ideaalsed kaaslased, aga kahekesi koos tuli neil igasugu kahtlaseid ideid. Nt 2 ja ´4 - siis ei saanud küll kindel olla, et läheme kenasti sööma ja kõik ongi kena :). Õnneks see aeg oli üsna üürike. Ja nüüd 8 ja 10 on juba ammu unustatud, et restoranis võiks keegi jama kokku keerata. Kõik istuvad ja vestlevad ja on muidu kenad - nagu seltkond. Niiet peakoka pere ees võtan oma võidunud kõvakübara maha alles siis, kui Nora, Aksel ja nende pöörane nimetu väikevend (rahustuseks kõigile: hüpoteetiline, ei oma salajast siseinfot) kõik kenasti vaikselt restoranilaua taga rivis istuvad .... |
|
Netcat
Abikokk 2011-08-12 12:31:08 |
Seenekas:
Hm, et kui ma tahan üksiku inimesena koera pidada ja teda mitte terveks tööpäevaks üksi jätta, siis hea liigutus oleks Lõuna-Euroopasse kolida? Ega ma isegi poleks loomade kaasavõtmise suhtes täna nii tolerantne, kui poleks aastaid pidanud iga aasta paar-kolm kuud Lõuna-Euroopas viibima. Ja kui sealsetel koostööpartneritel olid pooltel koerad tööl kaasas oli ka mul alul kõhe. Ilastav bokser ja haisev lambakoer polnud minu meelest üldse huvitav kaaslane. Samuti need pisikesed nn. Prantsuse koerad, kes minimaalselt paarikaupa punased lehvid peas käivad. Ühesõnaga - tuli harjuda, sest söömas tuli ka valdavalt kusagil väljas käia ja koerad olid eranditult kasvatatud. Elu on ebakindel. Söö magustoit kõigepealt. |
|
Mialia
Kokaõpilane 2012-10-05 05:00:16 |
Oleneb ikka lastest ja koertest :) Kui mingid erilised mürgeldised on ja teisi häirivad, siis ei arva hästi ja ega ise ka ei läheks oma lastega restorani, kui tean, et see võiks häirida kuidagi teisi kliente. Mõned lapsed lihtsalt on elavamad ja häälekamad ja rahutumad... Lastele kaks Mängutuba Mustamäel :) |
|
| << < 1 | 2 > | ||
Foorum