Toitumine – tervislik mulle ei ole tervislik sulle

Paljud sõdivad toiduga, peavad dieeti, piiravad, asendavad, väldivad, loevad, kaaluvad, mõõdavad ja ebaõnnestuvad siiski normaalkaalus püsimises. Ühed piiravad süsivesikuid, teised rasva, kolmandad väldivad teravilju ja piimatooteid, lisaks paleo, LCHF jne. Kellele töötab üks, kellele teine ja kes vahetab dieete nii kiiresti, et mingit pikemaajalist mõju ei saagi näha olla.

Liigne kaal aga ei riiva ainult silma, vaid mõjub inimese tervisele ja läbi tervishoiusüsteemi valusalt meie kõigi ühisele rahakotile, hoolimata isiklikust kaalunumbrist. Ülekaal ja diabeet on arenenud riikide toidukülluses ja piiramatute valikute juures väga suur probleem. Olulised on püsivad muutused toitumises ja elustiilis laiemalt, mitte ajaliselt piiratud dieedid.  Ametlikud soovitused justkui nagu on, aga ometi ei suudeta rasvumisepideemiale ega sellest tulenevale piiri panna. Äkki me ikka ei tea rasvumise ja diabeedi põhjustest nii palju, kui arvame end teadvat ja ehk pole ainuke probleem see, et inimesed ei suuda end kontrollida ja ametlikke juhiseid täita?

Süüa mõõdukalt ja mitmekesiselt, peamiselt köögivilja, vältida poolfabrikaate, valmistoitu ja rafineeritud toiduaineid – jaa, see on tervislik. Need on soovitused, mida raamivad täpsemalt erinevate riikide ametlikud toitumissoovitused, mis omakorda  varieeruvad suuresti ja tasub lahtiste silmadega ringi vaadata, mida ja miks kusagil soovitatakse, eriti arenenud riikides, kus on keskmisest suurem vajadus tegeleda toitumisega elustiilihaiguste ja ülekaalu kontekstis. Palju rasva, valku süsivesikuid, palju köögivilju või kartulit-teravilja, millist rasva, millist liha... See on populatsiooni tase, kui keerulisemaid termineid kasutada. Aga on ka indiviidi tase – see, kus universaalsete soovitustega keeruliseks läheb. Mis sobib ühele organismile, ei pruugi olla parim teisele. 

Cell avaldas Iisraeli Weizmanni Instituudi teadlaste töö, milles jälgiti nädala jooksul 800 katsealuse veresuhkru muutust söömisjärgselt, kokku 46898 toidukorral. Koguti andmeid elustiili, sportimisharjumuste, soolemikrobioomi ja veresuhkru kohta. Katsealused sõid standardiseeritud hommikusööki ja registreerisid ülejäänud päeva jooksul toitumise ja muu aktiivsuse reaalajas ning kandsid seadet, mis mõõtis regulaarselt nende veresuhkrut. Ootuspärane oli, et söömisjärgset veresuhkrutaset mõjutasid näiteks vanus ja kehamassiindeks, kuid üllatav oli see, kui erinevalt reageerib inimeste ainevahetus samale toidule. Ühe ja sellesama inimese reaktsioon toidukorriti ei varieerunud kuigivõrd, küll aga oli suur inimestevaheline variatsioon.

Soovitused ja numbrilised väärtused, millele toitumises tugineda, baseeruvad aga keskmistele näitajatele. Glükeemiline indeks (GI) peaks näiteks andma üldjoontes aimu, kuidas mingi toit mõjutab veresuhkru taset, aga kui võtta kaks reaalset inimest, siis võib see mõju olla üsna erinev, ekstreemsematel juhtudel lausa vastupidine. Inimestel on erinev geneetiline pagas, erinev elustiil ja erinev soole mikrobioom, mida viimaste aastate jooksul kogunenud teadmiste valguses on raske alahinnata. Soolebakteritel on kamba peale umbes 100 korda rohkem geene, kui inimesel, kelle sooles nad elavad. Ja see on potentsiaal, mida rakendatakse seedimisel, mis mõjutab otseselt inimese ainevahetust. Mikrobioomi koostis oleneb nii inimese geneetilisest eelsoodumusest kui ka sellest, millega seda mikroobikooslust toidetakse. Oled see, mida sööd või… oled see, millega oma soolemikroobe toidad. 

Soolemikrobioomi koosluse variatsioone on varemgi seostatud ülekaalu ja 2. tüübi diabeediga ja antud katse näitab, et tõepoolest on olemas spetsiifilised mikroobid või erinevate mikroobide sarnased funktsioonid, mille esinemissagedus korreleerub sellega, kui palju inimese veresuhkur söömisjärgselt tõuseb. Veresuhkru suuremate kõikumiste vältimine on aga oluline mitte ainult diabeetikutele, vaid on oluline osa tervislikust toitumisest ja ülekaalu ning diabeedi ennetamisest. Mõõdetud inimestevaheliste erinevuste suurus on see, mis on üllatav ja võib-olla olulisemgi, kui järgida keskmisele kujundatud soovitusi. Katse läbi viinud teadlaste sõnul võib toidu glükeemiline indeks sõltuda rohkem konkreetse inimese eripäradest kui toidust. Näiteks leidus inimesi, kellel sushi tõstis veresuhkrut rohkem kui jäätis, kui ka neid, kel vastupidi. Nii palju siis kenadest universaalsetest GI tabelitest… Ühel ülekaalulisel prediabeetilisel katsealusel, kes oli korduvalt proovinud erinevaid dieete ja ebaõnnestunud, põhjustas järsku veresuhkru tõusu üllatuslikult tomat, mida ta sagedasti sõi. Nii võib inimene, uskudes, et toitub tervislikult, teha enese teadmata hoopis vastupidist. Andmestiku alusel töötati välja algoritm, mis suudab ennustada inimese veresuhkru  reaktsiooni erinevatele toitudele. Ja tõepoolest võivad ühed ja needsamad toiduained olla soodsad tervisliku stabiilse veresuhkru näidu säilitamiseks ühel inimesel ja teisel seda hoopis oluliselt tõsta. 26 uue katsealuse puhul kasutati saadud andmeid ja muudeti  vastavalt nende toitumist ning saavutati nii muutus soole mikrobioomi koosluses kui ka stabiliseeriti söömisjärgset veresuhkru taset. Tähelepanuväärne on, et nende inimeste eripäradest lähtuv toitumise oli sealjuures inimeseti oluliselt erinev. Järgmine samm oleks vaadelda neid inimestevahelisi erinevusi pikema perioodi vältel.

Seega alguses toodud soovitused süüa mitmekesiselt ja mõõdukalt, peamiselt köögivilja, vältida poolfabrikaate, valmistoitu ja rafineeritud toiduaineid, on küll universaalselt õiged, aga täpsemaks minnes võivad tervislikud valikud indiviiditi olla oluliselt erinevad, kohati lausa risti vastupidised. Me ei liigu ainult personalmeditsiini suunas haiguste ravimisel. Inimeste eripärad on olulised juba enne haigeks jäämist. Eripärad on olulised ennetamisel ja elustiili modifitseerimisel. Selline info on oluline teadlike valikute tegemisel. See pole küll kaugeltki esimene, küll aga oluline samm ennetava diagnostika ja personaliseeritud toitumise suunas ja tegu pole siinkohal kasutute IgG toidutalumatuse testidega, vaid midagi, mis võib tulevikus inimeste tervist tõesti tõenduspõhiselt ja efektiivselt muuta juba enne, kui tekivad tõsisemad probleemid.

Artiklit toetab Black Dog joogastuudio (Kreutzwaldi 12, Tallinn):

Loe veel:

• Uuringu videoklipp YouTube's (15.11.2015)
• Gluteenitalumatust pole olemas? Mis on FODMAPid?
• Suuremad portsjonid, pakendid ja lauanõud soodustavad rohkem söömist.
• Kaalu alandamisel on pikemas perspektiivis rasvarikas dieet efektiivsem valik kui rasva piiramine.
• Levinud toidulisandid võivad mõjutada kaalu ja tervist seni tundmatul viisil.
• Millised puu- ja köögiviljad aitavad kaalu langetada?

23.11.2015