Brian Wansink Cornelli ülikoolist on selle teemaga põhjalikult tegelnud ja näidanud muu hulgas, et inimesed söövad väiksemalt taldrikult vähem kui suuremalt, light tooteid suuremas kaloraažis kui rasvaseid, söövad ära enamuse toidust, mida nad endale ise serveerivad, kallavad laia madalasse klaasi rohkem jooki kui kitsasse kõrgesse ja et kaaslase valik ning isegi muusika ja valgustus mõjutavad seda, mida ja kui palju me sööme. See teema on põnev ja teist otsa pidi seotud sellega, mismoodi meile toitu müüakse. Tema raamat "Arutu söömine. Miks me sööme rohkem, kui arvame" on ilmunud ka eestikeelsena (2010, kirjastus "Nebadon").
Aga need on üksikud katsed. Cambridge’i ülikooli teadlased avaldasid mainekas Cochrane’i andmebaasis metauuringu, mis koondas 61 varasema võrdleva uuringu ja 6711 uuritava andmed toidu portsjoni, lauanõude ja pakendite suuruse ning söödava toidu koguse seoste kohta.
Kõige lühemalt võiks tulemused kokku võtta nii – inimesed söövad rohkem ja joovad rohkem mittealkohoolseid jooke, kui neile pakutakse suuremat portsjonit, pakendit või suuremaid lauanõusid.
Täpsemalt hinnati, et kui oleks võimalik jätkusuutlikult piirata inimestele nende suuremate suuruste pakkumist, siis võiks see summaarselt vähendada UK täiskasvanutel päevast energiatarbimist 12-16% (kuni 279 kcal) ja USA täiskasvanutel 22-29% (kuni 527 kcal), mis on ennetustöö seisukohast üpris oluline erinevus. See hinnang ei sõltunud oluliselt soost, kehamassiindeksist ega sellest, kas inimesed üritasid oma söömist kontrollida. Meetodid, millega seda saavutada, ja nende efektiivsus on eraldi küsimus, aga välja pakuti näiteks energiarikaste toitude portsjonitele maksimumsuuruse kehtestamist, hinnastamise reguleerimist, et suurem portsjon ei oleks oluliselt soodsam jne. Teistpidi saaks seda tendentsi ära kasutada mitte ainult energiarikka toidu tarbimise vähendamiseks, vaid ka väiksema energiasisaldusega tervisliku toidu, näiteks köögiviljade tarbimise suurendamiseks.
Seega mõjutab ka keskkond tihti teadvustamata faktoritega ja kaugeltki mitte ainult taldriku suurusega seda, kui palju me sööme. Kõik ei olenegi tahtejõust või -jõuetusest?
Ülesöömine, ülekaal ja sellest tingitud tervisehädad on ülemaailmne ja kallis probleem, nii rahaliselt kui inimeste tervist ja elukvaliteeti silmas pidades. Mõelgem siis enne uute taldrikute ostmist korraks, kui suured olid igapäevased praetaldrikud vanaema köögikapis ja kui suured on eelroa-/salatitaldrikud tänapäeval ning kas suurem ikka on ilusam või parem.
Allikas: http://dx.doi.org/10.1002/14651858.CD011045.pub2
Laia valiku kenasid sööginõusid ja muid kodutarbeid leiate kauplusest KODUBUTIIK (Ülemiste Keskuse 1. korrusel, Suur-Sõjamäe 4, Tallinn). Kodubutiigi romantilises kaubavalikus domineerivad vintage stiilis tarbe- ja sisustustooted. Kauplus on avatud iga päev 10.00 - 21.00.
Külasta ka Kodubutiigi veebipoodi ning nende Facebooki lehekülge.
Novot, pean ikkagi väiksema taldriku omale leidma :)
Suure taldriku peal tundub toitu vähem olevat. Taldrikute väisemate vastu vahetamine on levinud soovitus kaalulangetamiseks. Tore on selle juures see, et sa ei saa arugi, et vähem sööd. Mingit tahtejõudu pole vaja smile emoticon Mulle meeldib Blue Zones liikumine, mis propageerib ideed, et tervislik elustiil ei ole ainult indiviidi vastutus, ümbritsev keskkond peab õigeid valikuid toetama. Nende moto on - Make the right choice the easy choice!