Gluteenitalumatust pole olemas? Mis on FODMAPid?

Foto: Veronika Roosimaa

Aina suurenev osa elanikkonnast väldib gluteeni ja seda sisaldavaid toiduaineid enamal või vähemal määral ning väidab, et see vähendab ebameeldivaid sümptomeid nagu seedehäired, kõhuvalu, peavalu, liigesevalu, migreen, nahaprobleemid, tujumuutused, väsimus jne. On ka neid, kes peavad gluteenivabasid tooteid lihtsalt tavapärastest tervislikumaks, kuigi see kaugeltki nii pole, kui tegu ei ole tsöliaakiat põdeva isikuga. Gluteeni eemaldamine tootest tähendab muuhulgas seda, et toode on rohkem töödeldud ja selle toiteväärtus vähenenud. Gluteen on teraviljades (sh nisu, rukis, oder) sisalduv kleepvalk, mis annab tainastele ja neist valmistatud küpsetistele struktuuri. Gluteen moodustab nö skeleti, mis võimaldab küpsetisel kerkida. Ühtlasi sisaldavad gluteeni ka kõik neid teravilju sisaldavad tooted, näiteks kas või sojakaste.

Räägime gluteenitundlikkusest (ka varjatud gluteenitalumatus, non-celiac gluten sensitivity), mille puhul on võimalik välistada tõsisemad haiguslikud seisundid nagu nisuallergia ja tsöliaakia. Probleemid nisu söömisel tsöliaakiata patsientidel pole midagi uut. Neid on kirjeldatud ka eelmise sajandi teisel poolel, aga uuringud sel alal on vastuolulised. Kui  tsöliaakiat ja nisuallergiat põeb kumbagi umbes kuni 1% inimestest, siis senistel hinnangutel kannatab gluteenitundlikkuse all erinevatel allikatel 0,5-13% populatsioonist, jäädes enamuses allikates siiski ca 3-6% juurde.  Gluteenitundlikkuse mehhanism, erinevalt tsöliaakiast, on seni selgusetu ja ilmselt polegi tegu ühe mehhanismi ja haiguse vaid erinevate põhjustega haiguslike seisunditega. Näiteks võivad seedesüsteemi sümptomid tuleneda hoopis teatavatest sahhariididest ja polüoolidest, väsimus ning raskustunne kõhus lihtlabasest ülesöömisest ning vähemalt osadel juhtudel vallandavad migreenihooge järsud muutused veresuhkrus, mille saab kirjutada rafineeritud süsivesikute, sh tühja kõhuga kiirustades söödud saiatoodete või sööklas soojas hoitud üleküpsenud pastaroa arvele.

Probleem on kahtlemata olemas ja inimestel on mure. Kahjuks on gluteenitundlikkus enamasti isediagnoositud või tõenduspõhisest meditsiinist sõltumatu alternatiivravitseja pandud ja ei põhine adekvaatsel bioloogilisel seletusel. Aga kas põhjus ikka on üldse gluteenis või on see miski muu teraviljades, mis neid hädasid põhjustab? 

On tehtud pimekatseid, kus gluteen kutsub võrreldes platseeboga vähemalt osadel enese sõnul gluteenitundlikel tõesti esile gluteenitundlikkusele omistatud  sümptomeid.  Samas on alust arvata, et enamusel juhtudest pole see siiski mitte gluteen, mis neid sümptomeid põhjustab. Nimelt tundsid end pimekatses halvasti ja kaebasid gluteenitundlikkuse sümptomite üle ka need, kes olid parasjagu gluteenivabal dieedil. Katsealused ei põdenud tsöliaakiat, kuid nad kirjeldasid end gluteenitundlikena. Tuleb välja, et palju on kinni usus. Kui gluteenivabal dieedil enesetunde paranemise võib suuresti kirjutada platseeboefekti arvele (usk positiivsesse toimesse parandab ilma tegeliku ravitoimeta), siis selle katse tulemustes mängib olulist rolli ka notseeboefekt – uskudes, et söövad gluteenitundlikuna gluteeni, halvenes ka gluteenivabal dieedil olijate enesetunne. Gluteenil sümptomitele mõju polnud. Gluteenitundlikkuse sümptomeid vähendas oluliselt hoopis teatavate lühikeseahelaliste sahhariidide ja polüoolide (FODMAP - Fermentable Oligo-, Di-, Monosaccharides and Polyols) vähendamine dieedis. Need ained imenduvad peensoolest halvasti, on osmootilised (tõmbavad soolestikku vett), põhjustavad liialdades soolteärritust ja on heaks toiduks bakteritele, kes neist jämesooles gaasi toodavad. Tõsi, neid sisaldavad olulises koguses ka teraviljad, aga mitte ainult. Teraviljades (sh nisu, oder, rukis), sibulas ja küüslaugus leidub fruktaane, kaunviljades (sh sojas) galaktaane, luuviljades ja õuntes ning magustajates polüoole, lisaks laktoos hapendamata piimatoodetes ja fruktoos paljudes puuviljades, mees, magustajates. Tegelikult tunneme me enamust eelnimetatutest ju keskmisest enam gaase tekitavate toitudena, eriti, kui nendega liialdada. Lääneliku toitumise juures on liialdamise oht ehk teraviljade näol lihtsalt kõige suurem ja nende piiramine võib sellisel juhul tõesti seedehäireid leevendada. FODMAPide piiramine aitab tõestatult leevendada ka soolepõletike ja ärritatud soole sündroomi sümptomeid ja see on juba probleem, mis puudutab kordades suuremat osa kui eelnimetatud kokku - kuni veerandit elanikkonnast. Ilmselt mõjutab kõiki neid probleeme omakorda ka soole mikrofloora tervis, mille kooslust saab jällegi mõjutada sellega, mida igapäevaselt sööme. Toitugem tervislikult ja mitmekülgselt.

Nii et gluteenivabad tooted on gluteenitundlikkuse isediagnoosimise ja trenditoitumise taustal küll vesi tootjate veskile, aga kasu on sellest trendist ilmselt eelkõige tootjate rahakotile ja ca 1% tsöliaakia põdejatele, kel on poes senisest oluliselt suurem valik. Muul juhul peaks eelistama päris toitu, võimalikult vähe tööstuslikult muudetud kujul. Vältida võiks toitu, mis põhjustab halba enesetunnet, ka nisu, kui vaja. Samas, nagu näha, ei pruugi see enesetunne infotulvas allikakriitikata hulpides kuigi usaldusväärne olla. Seda enam on tarvis osata hinnata info kvaliteeti ja mitte minna asjadega kaasa lihtsalt trendiga või müüginumbritele, mitte inimestele kirjutatud raamatu tõttu.

Kokkuvõtlikku  lugemist tsöliaakiast ja gluteenitundlikkusest http://www.bmj.com/content/351/bmj.h4347.long