http://www.perenaine.ee/

nii see elu läheb. Ei ole enam ka Cha Daod, millega ma, ausalt öeldes, sõbraks ei saanudki. Aga pro mortuis jätame vahele, Cha Dao koha peal on nüü Wu Wei, millega ma sain kohe kiiresti suhteliselt hästi sõbraks. Oma osa on muidugi selles, et vana merekaru Raul (ümber maailma aitas juhtida laeva, mäletate?) on seal üks asjale hoo sisse andjatest, teda ma vanast ajast tunnen. Aga köögis pidi tal ikka õige hiina kokk ka olema :)

Tegijate ideeks tundub olevat, vähemalt osaliselt, see tükk üsna tühja maad, mis jääb kiirsöögihiinakate ja Chedi vahele. Tai Boh-ist on Wu Wei vähem pretensioonikas (mis kajastub meeldivalt ka hinnakirjas) ning erinevalt Dao Huast rõhutakse kõvasti fusioni peale, autentseid hiina maitseid keegi ilmselt taga ei aja.

Nojaa. Aga esimene kord ma tellisin Rauli soovituse järgi siia tartari ja enda nina järgi seakülje, teisel korral aga juba kindlama käega dim sumi valiku ja pho. Tartarist tegi idamaise toidu vetikaleht, see mulle väga sügavat muljet ei jätnud, seakülje glasuur aga jäi meelde küll.
Aga dim sumid ja pho olid juba hoopis teisest klassist. Ma olen Chicago hiinalinnas päris mitu korda erinevates kohtades erinevaid dim sume söönud ning Wu Wei omad olid ikka ka väga väga head.  Ka pho oli väga hea. Tõsi, natuke väiksem kui tavaliselt (sest pole mõeldud iseseisva toiduna ilmselt) ja minule üllatuseks ei käinud sinna piparmünti, selle kallal ma natuke norisin. Kuid aluseks olev puljong oli tõeliselt maitsev.

Üldmulje jääb ikka tugevasti plusspoolele. Ja loodan, et see jääb sinna nüüd püsima ja et nad arendavad seda vaikselt edasi. Neil on lõunapakkumised ka, peaks mõnikord, kui vaba päev juhtub olema, katsetama.

http://www.facebook.com/peeter.raudvere

Petu, ma olen seal kahel korral käinud. Esimene kord oli pressilõuna ja nagu pressilõunad ikka, oli kõik viimase peal. Jah, see seakülg oli ka menüüs tol õhtul, kuigi tegemist oli jõuludineega. Tegin kodus midagi sellist kohe järgi edukalt. Magustoidu panna cotta oli väga mõnus!

Uuesti käisime perega paar nädalat hiljem lõunat söömas. Dim Sum ei olnud tõesti paha ja pad thai nuudlid ka mitte, aga siga polnud enam see (lisand oli teistsugune, vähem särtsakas ja krõmps, pigem selline pehme-õline seenesegu). Magustoiduks võetud panna cotta oli 10 x tarretunud, kui oleks võinud, mitte selline pehme mõnus dessert, vaid ikka selline noaga lõigatav. 

Koht ise väga kena, aga ma nüüd natuke aega ei lähe enam. Minu jaoks oli liiga palju seda fuusionit, tahaks natuke selgemat kontseptsiooni ja arusaadavamaid maitseid. Samas on mitmed sõbrad taevani kiitnud, nii et kui keegi sealkandis söögikohta otsib, siis julgeksin soovitada küll...

Nami-Nami.ee ja Nami-Nami.blogspot.com