Marju
Abikokk 2008-09-30 11:10:36 |
Jõudsin minagi lõpuks Noiri. Esimene hetk nagu kõhklesin, et kas siin on ikka mõnus istuda... Sest inimesi rohkem polnud ja kuidagi väga avatud tundus ruum ja lauad. Õnneks jäime, oli küll mõnus. Aga no selline klient, nagu mina olin, pole ma varem küll olnud. "kuidas täitsa kuiva veini ei olegi?" "aga kas see šokolaadikook on selline tummine või õhuline? no kas ta on kaalult raske või kerge? sest mulle üldse ei meeldi kerged ja õhulised šokolaadikoogid.." "aga kas latte on ikka päris soe ja kohvi ka parasjagu sees?" jne jne ... endal oli ka lõpuks juba piinlik. Aga ettekandja oli ülisõbralik ja rahulik ja kõik laabus :) Kuigi šokolaadikoogist sai enne kõht täis, kui süda pahaks, tegelt peaks vastupidi olema :) Aga samas pold viga koogil, šokolaadi oli sinna ikka kõvasti pandud. Kohv oli ka täitsa hea, kuigi Truffe´is on parem. Aga sellest veiniasjast ei saanud ma aru, et kuiva veini ei pidavat olema, et on poolkuiv.. Et no tegelt on ju ikkagi kuiv vein ja siis poolmagus ja magus?... Igatahes oli see majavein igati hea ja ma klassifitseeriks ta küll kuiva veini alla. Oleks hea meelega kauem istunud ja veel veini joonud, aga koju tagasi sai ainult oma autoga kahjuks... Tualetis see tapeet on selline, et esmapilgul igati ontlik, aga siis äkitselt hakkab silm seletama ja no siis istud seal ja muheled ja uurid, et kas pildid on erinevad või kordub sama muster ja ... :))) | |
Mantragirl
Kokaõpilane 2009-08-22 09:50:41 |
Kusjuures, kuskil seltskonnas jäi kõrvu kõlakas, et Tartus on ainus koht, kus päris õiget brüleekreemi pakutakse (st. korralikult toorainetest, munast-koorest-jms tehtud) Crepp. Et igalpool mujal pidavat tehtama mingist pulbrist. Ükskord siis Noiris üks julgem neiu seltskonnast otsustaski enne tellimist küsida, et kuidas neil seda tehakse ja vastuseks oligi väikse punastuse saatel: "No tegelikult me teeme seda nagu ühest pulbrist" Täpselt samasuguse vastuse olen muide saanud ka vastavatud uuest Vilde lokaalist. Seega olgem tähelepanelikud. Maitse võib olla küll hea, aga ma eelistaks korralikus söögikohas ikkagi ehtsat kraami süüa. Sama hea oleks serveerida purgisuppi ja michi nuudleid või kartuliputru... :( | |
Pille
Nami-Nami peakokk 2009-08-23 22:48:59 |
Mantragirl:
Üks mu kokakoolikaaslane töötas tuntud ja tunnustatud pealinna söögikohas ja tema väitel tehti seal enamus dessertidest pulbritest. Stenhusis kloppisin ma aga isiklikult munarebusid brüleekreemi jaoks kondimootori abil vahtu, ühtki desserdipulbrit ma seal praktika ajal ei silmanud. Aga no hinnad on ka väärikad :P
Kusjuures, kuskil seltskonnas jäi kõrvu kõlakas, et Tartus on ainus koht, kus päris õiget brüleekreemi pakutakse (st. korralikult toorainetest, munast-koorest-jms tehtud) Crepp. Et igalpool mujal pidavat tehtama mingist pulbrist. Ükskord siis Noiris üks julgem neiu seltskonnast otsustaski enne tellimist küsida, et kuidas neil seda tehakse ja vastuseks oligi väikse punastuse saatel: "No tegelikult me teeme seda nagu ühest pulbrist" Täpselt samasuguse vastuse olen muide saanud ka vastavatud uuest Vilde lokaalist. Seega olgem tähelepanelikud. Maitse võib olla küll hea, aga ma eelistaks korralikus söögikohas ikkagi ehtsat kraami süüa. Sama hea oleks serveerida purgisuppi ja michi nuudleid või kartuliputru... :( |
|
Tziiki
Abikokk 2014-12-17 15:24:19 |
olen nüüdseks kaks korda seda kohta külastanud. Esimest korda suvel nö kiirvisiidina enne sulgemist ja nüüd asutuse jõulupeo raames. Kahjuks ei ole neil toidu osas miskit paremaks läinud. Suvisel käigul tellisin kammkarpe, mis olid ilmselgelt sügavkülmast ja kesisevõitu kvaliteediga. Jõulupeo menüüs oli eelroaks hanemaks. Portsjon oli selline prae mõõtu (kusjuures öeldi, et tavamenüüst tellituna on see veel suurem!?), maks veidi tuim ja õunad ülihapud. Karamelliseeritud sibul ja tugevalt kaneeline suvikõrvitsakeeks olid iseenesest maitsvad, aga kogu see taldrikutäis kokku oli maitsemeelele nagu nädala ringvaadet süüa. Pearoaks pakutud küülik oli nii üle küpsetatud, et minust see taldrikule jäigi...ei saanud lihtsalt kahvli ja noaga koiva küljest liha lahti :). Seevastu nii head kartuliputru pole ammu saanud. Aga taaskord "särati" komponentide rohkusega, hapukapsa lisandi all peitsid endid veel ahjuporgandid ja kogu taldrikut ehtis suur hunnik maitsestamata rohelisi salatilehti.
Magustoiduks oli creme brülee (peal suhkrukihti ei olnud, aga kaunistuseks oli croquembouche´ile iseloomulik karamellivõrk). Minu brülee asemel oli aga paraku scrambled eggs...võeh kui kole see oli :).
Ja tundus, et õhtu läbivaks jooneks oli granaatõun, sest seda oli absoluutselt igas roas ja mitte kaunistusena, vaid koguseliselt ikka nii palju, et see komponent ka menüüs kirjas peaks olema.
Aga vein oli hea :) As for butter versus margarine, I trust cows more than chemists :) |
|
Rebane
Abikokk 2015-08-12 15:45:17 |
Käisin Noir'is esimest korda ning kirjutasin lähemalt ka oma blogis: Kuigi ülikooli ajal jalutasin Noir'ist vähemalt kaks korda päevas, kui mitte rohkem, mööda, sattusin ma sinna esimest korda sööma alles nüüd. Tänaval on restorani silt väike ning kangi alla ei kutsu just astuma. Eriti, kuna aroomide järgi (vähemalt sel päeval kahjuks oli jah selline kole lugu) kasutatakse seda ka tualettruumina.   Mina võtsin sooja kanasalati, mis tuli hunniku köögiviljade ja rohelisega. Täpselt see, mida sel hetkel tahtsin! Salat oli maitsekas ning väikese tšilliga kaste sobis sinna suurepäraselt. Kui üldse nuriseda, siis oli õlikastet veidi liiga lahke käega salatile valatud ning lõpp läks liiga kastmeseks. Sõime eestlaste moodi, kindlast kellaajast kinni pidamata, ning juhtus, et kui meie oma söökidega olime lõpetanud, ühines meie seltskonnaga veel üks inimene ja tellis alles siis süüa. Valikuks osutus sama salat, mille minu sõbranna oli just lõpetanud: vegan salat avokaadokreemi ning kõige muu hea ja paremaga. Nimi oli salatil igal juhul menüüs pikk. Teine "sama" salat oli aga hoopis erinev esimesest, kuhu (ka nimes välja toodud) kikerherned näiteks olid unustatud panna. Mõlemad salatid olid väga head ja kui me teist poleks tellinud, ei oleks me ka ilmselt vahest aru saanud. ;) Magustoiduvalikust läks proovimisele crème brulée, mis tuli armsas tassis ja karamellvõrguga kaetult. Ei teagi, kas oli kreem natuke vähe ahjukuumust näinud või mis, aga tekstuurilt oli ta täiesti pudinguvedel, mitte vormi hoidev, nagu brüleekreem tavaliselt on. Maitseelamust see aga ei piiranud ning suvine maasika-rabarberimekiga dessert sai sööjalt kõrged punktid.   Hihii, muide, ei tea kas Truffe' ja Noir kasutavad sama pagarit või on Tartut vallutanud päikesekuivatatud tomatite ja oliividega ciabatta hullus, nii, et kõik seda teevad-pakuvad. Jazzino. teen. naudin. |
|
| << < 1 | 2 > | ||
Foorum