Kui kuuled kedagi lausuvat "puder", kangastub mõtteis halvimal juhul ilmselt kausitäis mittemidagiütleva koloriidi ja ebamäärase tekstuuriga ollust, mis tuli lasteaias enne toidulauast püstitõusmist ära süüa. Traumaatiliste lapsepõlvemälestuste puudumisel mõtled ehk kaerahelbepudrule, mis enne tööle või kooli minekut kiirelt vee või piimaga keedetud, lisandiks killuke võid või lusikatäis moosi. Ei midagi põnevat ega uuenduslikku, vaid vastupidi: rutiinselt tuttavlik, lohutav, ehk isegi tüütavalt argine. Mõnikord keeb puder üle, teinekord võtab potipõhja külge nii lootusetult kinni, et nõudepesu pikalevenimise tõttu on tõsine oht päeva esimesele kohustuslikule kohtumisele hiljaks jääda. Maitseelamusi hommikusest pudrukausitäiest vaevalt et loota võiks. Isegi õigekeelsussõnaraamatus on sõna "puder" juures vaid negatiivse varjundiga väljendid: pudrust sõrmed, ajab suust putru välja, segi nagu puder ja kapsad, keetis endale pudru kokku. Aga Karlova Kohvis usutakse, et pudrul on potentsiaali palju enamaks kui lihsalt ebameeldivuste väljendamiseks või hommikuseks kõhu soojendamiseks.
Kes või mis on Karlova Kohv, küsite? See on Tartu esimene mahekohvi röstikoda. Karlovas Tähe ja Kuu tänava ristumispaigas, endise Siilu poe ruumides seisab juba juunikuust saati Probati kohviubade röstimise masin. Ja mitte ainult ei seisa, vaid leiab ka kasutust, nagu võivad kinnitada hullutavat kohvilõhna tundnud ümbruskaudsed elanikud. Protsess ise toimub nõnda, et ülevalt valatakse sisse rohelised oad, mis mõne aja pärast taas nähtavale ilmuvad, aga sedakorda hoopis pruunides toonides. Nii röstimisaeg kui -kuumus on täpselt paika timmitud, et hiljem valmivas kohvijoogis tuleksid ilmsiks vastava piirkonna ubade parimad omadused. Hetkel moodustavad sortimendi maheoad Hondurasest, Colombiast ja Etioopiast. Neid kõiki on võimalik nii koju kaasa osta kui kohapeal mekkida. Head kohvi võib loomulikult nautida täiesti iseseisvalt ja ilma ühegi lisandita, aga mahedama maitse eelistajatel on võimalus oma rüübet vääristada Võrumaalt pärit maheda toorpiima ja rafineerimata suhkruga.
Teinekord tahaks tassitäie kohvi kõrvale (või alla või peale) ka midagi nosida. Kohvikukultuuri on ajalooliselt ikka küpsetistega seostatud, seepärast leidub vitriinis enamasti nii soolast pirukat kui magusat kooki, mis võimalusel valminud mahedast ja eelistatult kodumaisest toorainest. Neile, kes soovivad toekamat ja täisväärtuslikku einet, pakutakse putru. Üllatav otsus, mõtlete? Osalt on valik tingitud maailmaparandajalikust soovist pudru mainet parandada. Välismaal on pudrurevolutsioon juba alanud. 2011.aastal Kopenhaagenis uksed avanud pudrubaar GRØD on ühtviisi populaarne nii kohalike kui turistide seas. Söögikoha pidevalt muutuv ja alati inspireeriv menüü kinnitab, et pudrumaailm pole piiratud moosiga herkulopudru ja võisilmaga mannapudruga, vaid on peadpööritavalt mitmekesine. 2015. aastal hakkas kohvik Grains 26 pudruusku pöörama Londoni elanikke.
Nüüd on kord Tartu käes. Mida siis pakutakse, uurite? Kodumaistest teraviljadest võib pudrupõhja keeta kaerale lisaks näiteks speltanisust, odrast või rukkist, olgu teradest, kruupidest, tangust, mannast või helvestest. Importkaubast passib hästi riis, mida on punast, pruuni ja musta, ümara- ja pikateralist. Kaunviljadest saab kasutada kollased, punaseid, rohelisi või musti läätsi või kollaseid poolitatud herneid. Seemnetest sobivad hästi tatar, kinoa, hirss, amarant. Keeduvedelikuks võib olla vesi, lehmapiim, mõni taimne piim, mahl või soolase pudru puhul hoopis puljong. Lisanditele seab piire vaid koka fantaasialend ja vaimuerksus. Köögi- ja puuvilju saab ribastada, tükeldada või riivida, pakkuda toorelt, marineerida, hautada, aurutada, keeta, ahjus röstida või kuivatada. Äkki lisaks pošeeritud muna, veidi jogurtit või killuke juustu? Või hoopis pähkleid, aga millisel kujul? Leotatult, röstitult, kreemina või võina? Karlova Kohvis on eksperimendid igatahes täies hoos.
Anna Sinagi Karlova Kohvis pudrule uus võimalus!
Foorum