Esiteks säilib terve koorega kõrvits jahedas hoiuruumis ilusti mõned kuud. Samas, kui kõrvits juba lahti lõigatud, tuleb ta üpriski ruttu ära tarvitada, üle paari päeva lahtine kõrvits külmkapis seista ei taha.
Teine variant on valmistada mõni hoidis. Hästi levinud on marineeritud kõrvitsa salat (vaata retsepti siit) - seda on söönud vist iga eestlane.
Ja kolmandaks võimaluseks on teha kõrvitsast püree, mida siis säilitada. Selle variandi eeliseks on pikk säilimisaeg ja suur paindlikkus – kõrvitsapüreed saab kasutada nii soolaste roogade (supid, risotod, pudrud, hautised) kui ka magusate roogade (küpsised, tordid, kreemid) tegemiseks.
Kõrvitsapüree valmistamiseks on kaks moodust: aurutamine/keetmine ja ahjus küpsetamine. Mõlemad viisid toimivad väga ilusti ning saab kasutada endale sobivamat. Lihtsalt peab teadma, et aurutamise teel valmistatud kõrvitsapüree jääb vedelam kui ahjus küpsetamise teel saadu. Suppide valmistamise seisukohalt pole see erinevus oluline, aga erinevate magustoitude valmistamise puhul küll.
Aurutamise meetodi kasutamiseks eemalda kõrvitsalt seemned ja pehme säsi, koori kõrvits ning lõika pisikesteks tükkideks. Saadud tükid pane paksupõhjalisse potikesse, lisa minimaalselt vett (mõne vesisema kõrvitsasordi puhul ei pea üldse vett lisama, tihkema kõrvitsa puhul – nt muskaatkõrvitsa- lisa mõned lusikatäied vett) ja kuumuta kaane all rahulikul kuumusel umbes 15-20 minutit, kuniks kõrvits on pehme. Seejärel tambi kõrvits pudrunuiaga püreeks või püreesta saumikseri abil – viimasel juhul saad eriti peene püree.
Ahjus küpsetamise meetodit kasutades lõika kõrvits pooleks, eemalda seemned ja pehme säsi ning lõika kõrvits u 2 cm laiusteks sektoriteks. Koor võib külge jääda. Lao sektorid ahjuplaadile (koor allpool- nii mahub plaadile rohkem sektoreid korraga) ning küpseta 175 kraadises ahjus umbes 30-40 minutit kuniks kõrvits on pehme (täpne aeg sõltub tükkide paksusest). Eemalda soojadelt kõrvitsasektoritelt koor ning püreesta kõrvitsamass kas purdunuia või saumikseri abil.
Kui püree on ühte eelpool kirjeldatud meetodit mööda valmis tehtud, tuleb see talveks hoiustada. Ka siinkohal on kaks valikut: saadud kõrvitsapüree võib kas kuumalt (ehk koheselt pärast püreestamist) steriliseeritud purkidesse panna või maha jahutada ning parajate portsudena sügavkülmutada.
Purkides hoiustamiseks pane kuum kõrvitsapüree eelnevalt steriliseeritud purkidesse (loe steriliseerimise kohta siit!) ja kaaneta kohe kinni. Lase purkidel jahtuda ning vii siis hoiuruumi. NB! kuna purkides on puhas kõrvits ja pole lisatud ühtegi säilimist soodustavat ainet, peaks purke hoidma võimalikult jahedas ruumis, eelistatult isegi külmkapis. Siis säilib püree julgelt terve talve.
Sügavkülmutamise tarvis jahuta kõrvitsapüree ning pakenda siis meelepärasse taarasse, mis sügavkülma sobib. Soovitan selleks kasutada minigrip kotte – püree kotti, „lukk“ kinni ja sügavkülma! Aga loomulikult võib kasutada ka plastkarpe või teistsuguseid kilekotikesi. Mugav kogus sügavkülmutamiseks tundub olevat 2-2,5 dl püreed ühes portsus– see kulub tavaliselt iga retsepti juures korraga ära.
Sügavkülmutatud püree säilib ilusti järgmise kõrvitsahooajani, seega saab aasta läbi kuldkollaseid kõrvitsatoitusid süüa!
NB! Proovi Põltsamaa traditsioonilist kõrvitsasalatit, mis maitseb imehästi aastaringi!
Koostisosad: kõrvits, joogivesi, suhkur, happesuse regulaator (äädikhape), vürtside lõhna- ja maitseained, porgandi- ja kõrvitsakontsentraat.
Saadaval kõikides hästivarustatud kauplustes üle Eesti.
Ahjus küpsetatud kõrvitsast jääb imemaitsev püree!
Beebidega emmedele väga kasulik lugemine, aitäh :)
Kuna sügavkülm on suhteliselt väike siis olen aastaid just püreena seal säilitanud. Karpi mahub püreed rohkem kui tükke. Ja valmistanud olen sellest kõike.
Kas keetmisel tekkinud vedelik tuleb enne pûreestamist ära kallata?
Foorum