1 dl piima
1 sidruni peenelt riivitud koor või 0,5 tl apelsiniõli
4 dl 35% rõõska koort
2-3 lehte želatiini
50 g tuhksuhkrut
Pane želatiinilehed külma vette ligunema.
Lõika vaniljekaun pikuti pooleks, kaabi seemned väikese noaga lahti.
Pane piim, 1/2 rõõsast koorest, vaniljeseemned ja -kaun, riivitud sidrunikoor või apelsiniõli väikesesse potti. Kuumuta tasakesi keemiseni, siis keeda nõrgal tulel 10 minutit, kuni kaste on kolmandiku võrra redutseerunud.
Tõsta pott tulelt, sega juurde kergelt kuivakspigistatud leotatud želatiinilehed ning sega, kuni need on sulanud.
Lase kooresegul veidi jahtuda, siis tõsta külmkappi 10 minutiks jahtuma.
Vahusta ülejäänud rõõsk koor tuhksuhkruga pehmeks vahuks. Eemalda kuumutatud ja jahtunud kooresegust vaniljekaunad ning sega see vahustatud koore hulka. Sega ühtlaseks.
Jaota panna cotta segu 4-5 magustoiduvormi sisse, kata pealt toidukilega ning pane vähemalt 4 tunniks külma.
Enne serveerimist kasta vormi alumine osa korraks kuuma vee sisse, siis kummuta magustoidud väikestele taldrikutele.
Serveeri röstitud rabarbriga - hapukad rabarbrid on mõnusaks kontrastiks magusale vaniljetarretisele.
Jäin rahule, ja tahan veel.
Minu veidi algul äpardunud panna cotta tuli väga lahe. Esialgne retsept röstitud rabarberiga panna cotta sai veidikese muudatusi - suhkrut sai kehva matemaatika tõttu topeltkogus ja röstitud rabarbri asemel ülejääk eilsest rabarbri-maasikakissellist. Mõnus oli sellegipoolest.
Röstisin lisaks ka maasikaid ja kastsin röstitud vilju roosa veiniga, mis oli maitsestunud ingveri, kaneeli ja sidruniga. Uskumatult maitsev!
Ootamatute külaliste tõttu, kes tõid maasikaid, jäid rabarberid seekord ära ja asendusid maasikatega. Maitse oli - jumalik. Tegemine ootamatult lihtne. Tegin tegelikult mitmeid asju elus esmakordselt: elu esimene vanillikauna kasutamine (olid siiski mõnusalt niisked ja hästi käsitletavad), samuti polnud ma varem julenud proovida želatiinilehti, olin alati pulbriga mässanud.
Juurde tegin vürtsikat kirsikastet, st. kuumutasin sügavkülmakirsse suhkru, kaneelipulga, nelgi ja ingveriga. Želatiini panin 3 lehe jagu, jäi kreemine ja mõnus. Kõige raskem oli jah vormist väljasaamine ehk õige hetke tabamine, mil panna cotta juba lahti tuli, aga veel ei sulanud. Kadus väga kiiresti :)
Ma ikka ka proovisin. Kuna meie poes želatiinilehti ei olnud siis kasutasin pulbrit. Täitsa hea oli.
Tegin taas ja tõdesin uuesti, et on ikka hea ja lihtne magustoit, mida sööks meelsasti sagedaminigi.
Oli hea, aga röstitud rabarber meie perele eriti peale ei läinud.
Vanilli panna cotta röstitud rabarbriga
Itaallaste populaarne tarretatud magustoit panna cotta peab olema pigem pehme, kui kõva. Fotol olev panna cotta on tehtud 2 želatiinilehega - kui soovid veidi tugevamat, siis kasuta 3 želatiinilehte.