Täna uurime Laupäevaleht LP peatoimetaja Ingrid Veidenbergi käest, mida maitsvat ta Gruusias sõi.
Minu viimane reis viis mind viieks päevaks Gruusiasse. Olin selle maa kohta varem palju ülistavaid sõnu kuulnud stiilis "kõige sõbralikumad inimesed, väga ilus loodus ja ülimaitsev toit", aga suhtusin sellesse riiki siiski vähese umbusuga. Ikkagi endine liiduvabariik – kel ei ole läinud sugugi nii hästi, kui Eestil. Korruptsioon, altkäemaksud ja turistide nöökimine – need on ju areneva ühiskonna hädad, mis pigem peletavad, kui tõmbavad. Ja last but not least: seal elavad kuumad ja temperamentsed mägede pojad, aga mina olen blond Põhjamaa naine.
Kohapeal sain aga aru ülistuslaulude põhjustest: eestlasena Gruusias viibida on puhas privileeg, sest grusiinid peavad eestlastest ja Pribaltikast tervikuna väga lugu. Gruusias on turvaline ja turisti seal ei nöögita (kui ilma igasuguse kontrollita vohav taksondus muidugi välja arvata). Ja mis kõige tähtsam: Gruusias on vaimustav ja rohkelt maitseelamusi pakkuv köök. Kuidas muidu suutsin viie päevaga suisa kaks kilo juurde võtta…
Kuna peatusin Thbilisis heatasemelises neljatärnihotellis, siis olid minu hommikusöögid mõistagi väga rikkalikud. Traditsioonilise omleti asendasin juba esimesel hommikul taldrikutäie puuviljade (arbuus, aprikoosid, virsikud jne), maitsva juustutäidisega gruusia leiva hatšapuri, mõnusalt hõrgu soolalõhe ja värsketest marjadest jogurtiga, mille sisse segasin karamelliseeritud pähklisegu.
Joogiks valisin loomulikult vulkaanilise päritoluga Borjomi mineraalvee – grusiinide au ja uhkuse, mis andis igale päevale korraliku energiavurtsu sisse.
Hinkalid ehk Gruusia pelmeenid. Ma ei teadnud neist varem midagi. Ka kogu nende söömise üliolulisest rituaalist mitte. Et neid süüakse näppude vahel (mitte kunagi noa ega kahvliga). Näksatakse väike tükk äärest ja libistatakse suhu kogu hinkali sees olev koriandrimaitseline puljong. Seejärel süüakse hakklihatäidis koos seda katva õhukese tainakihiga ja jäetakse alles n-ö seene jalg – nisujahust valmistatud tainakogum, millest hinkalit süües kinni hoitakse. Need tainakontsud jäetakse taldrikule kenasti alles ja kokk ei pahanda, vaid rõõmustab – lauas on teadlik sööja, kes ei tapa end nisujahuga.
Üldse hämmastas mind Gruusias kõige enam kohalike loosung: taldrikut ei pea tühjaks sööma! Maitsma peab! Ainult sellega oskan seletada grusiinide pakutud õhtusöögil liudadeviisi erinevate toitude laudakandmist, kust laudkond ehk ainult kolmandiku jaksas ära süüa.
Tomati- ja kurgisalat pähklitega. Tundub ju esmapilgul väga lihtne salat, aga alles Gruusias sõin sellist hõrgutist elus esimest korda. Lapsepõlve-maitselised mahlased tomatid, krõmpsuvad kurgid ja purustatud kreeka pähklid segatuna värskelt hakitud koriandri, estragonilehtede ja sibulaga – sellist kooslust võib seal maal süüa nõrkemiseni. Nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtusöögiks. Ja esimene asi, millest lennukisse istudes unistad, ei ole mitte maha jääv lõunamaa päike, vaid lihtne tomati- ja kurgisalat. Tõsijutt.
Baklažaan kreekapähklikreemi kastmega. Käia Gruusias ja mitte maitsta baklažaani ehk pommut, on kuritegu. Seda köögivilja oskavad nad valmistada sajal erineval vaimustaval viisil.
Soovitan Gruusias toitu tellides võtta seltskonna peale erinevaid suupistetaldrikuid ja eelroogi, nii saab palju enam maitseelamusi, kui igaüks vaid oma toitu süües.
Kindlasti peaks olema valikus baklažaan, sest luban: keegi ei pettu - mahlasemat ja maitsvamat suutäit on raske ette kujutada. Pigem on baklažaan esimene toit, mis märkamatult taldrikutelt kaob. Hea, kerge, tervislik ja toitev. Täiuslik Gruusia toiduelamus koos pealehammustamiseks mõeldud tulise hatšapuri ja klaasi punase Saperavi veiniga.
Gaumardjos! (Terviseks!)
Kaukaasia retseptide valik on Nami-Namis täitsa korralik ning nendest julgelt üle poole on Gruusia retseptid. Ingrid Veidenbergi mainitud roogadest on meil loomulikult olemas hatšapuri juustupiruka retsept (ja lausa kolm erinevat - Imereetia hatšapuri, Adžaaria hatšapuri ja vormipirukas atšma). Hinkalite retsepti veel timmime, aga pommu-satsivit ehk pähklikastmega baklažaani soovitame julgesti! Väga mõnusa gruusiapärase nüansi saab meil nii armastatud tomati-kurgisalat ka lihtsalt värske koriandri ehk kinza abil - proovi nt seda retsepti.
Põneva Gruusia peatüki leiate ka Pille Petersoo kokaraamatust "Nami-Nami. Maailma maitsed 1" ja loomulikult on Gruusia toidust olnud palju juttu ka Nami-Nami foorumi vastavas teemas.
Foorum