Berit
Abikokk 2008-08-07 08:20:26 |
Aurora:
Seda, et kala auravate kartulite peale visatakse, kuulsin just telekast kui Reet Linna seda turul käies mainis. Jäi kuidagi kõrva :D Veel suulliimi teema jätkuks. Setod lisavad leemele sageli kuivatatud kala (näiteks tinti või latikat), et natuke tõhusam oleks. Üldse on kuivatatud kala seal kandis populaarne, seda odavuse pärast. Sellega valmistataaks jahukastet, ka visati kuivatatud kala peale kartulite keetmist potti auravate kartulite peale, kus ta siis natuke auru käes pehmeneda sai. |
|
Maris
Abikokk 2008-08-11 13:30:14 |
Sõir on üks väga mõnus asi. Ma olen seda lapsepõlves ise teinud. Vägagi lihtne on, ainult et ootama peab kaua, enne kui süüa saab :) Kui juba tegema hakata, siis tuleb päris suur kogus, mida on näiteks 4-liikmelise pere jaoks liiga palju, et mõistliku aja jooksul ära tarbida. Poes müüakse ainult Nopri talu sõira, mis on väga kõikuva kvaliteediga, nii et peaks sõirateo tõesti ise ette võtma. Muideks, vanasti söödi sõira nii, et lõigati tükk, pandi võid peale ja haugati. Nüüd kipuvad paljud seda juustu pähe viiluna leivale panema. Igat moodi võib :) | |
Aurora
Abikokk 2008-08-11 14:36:44 |
Maris:
Meil kodus tehti sõira ja enamasti sai ta ka väga ruttu otsa. Sageli sai juba seda sooja sõirasegu, enne kui vajutuse alla ja külma läks, saiale määritud. Ses suhtes meeletud kahju, et superkokast emalt nii palju õppimata jäi... Sõir on üks väga mõnus asi. Ma olen seda lapsepõlves ise teinud. Vägagi lihtne on, ainult et ootama peab kaua, enne kui süüa saab :) Kui juba tegema hakata, siis tuleb päris suur kogus, mida on näiteks 4-liikmelise pere jaoks liiga palju, et mõistliku aja jooksul ära tarbida. Poes müüakse ainult Nopri talu sõira, mis on väga kõikuva kvaliteediga, nii et peaks sõirateo tõesti ise ette võtma. Muideks, vanasti söödi sõira nii, et lõigati tükk, pandi võid peale ja haugati. Nüüd kipuvad paljud seda juustu pähe viiluna leivale panema. Igat moodi võib :) |
|
Piper21
Kokaõpilane 2008-08-14 12:39:16 |
Mina kasutan sõira tegemiseks nõukaaegsest raamatust "Kohupiimatoidud" saadud ja veidi enda järgi kohandatud retsepti. Meie pere on ainult kaheliikmeline ja seda hirmu, et ei jõua ära tarbida ei ole küll ette tulnud. Vaja läheb: 500 g lahjat kohupiima 1 l piima 50 g võid (kõvema sõira jaoks võib võid vähem panna) 1 muna 1 tl köömneid 1 tl soola Piim kuumutada keemiseni, lisada kohupiim. Lasta kalgenduda, kuni eraldub vadak ja kallata sõelale nõrguma. Nõrgunud kohupiim kallata uuesti keedunõusse, lisada või ja kuumutada, segada kuni ühtlase massi moodustumiseni, lisada lahtiklopitud muna ja maitsestada. Kuumutada 3-5 min. (mitte keeta!). Asetada vormi hanguma. Köömnete asemel võib lisada paprikapulbrit, tilli, maitserohelist, pähklipuru või muud oma maitse järgi. Valmistamisega on nagu ühe ehituskaupadega tegeleva firma reklaamis, "ei ole raketiteadus, igaüks saab hakkama". Tulemus aga on väärt katsetamist. | |
Spiidi
Abikokk 2008-08-14 13:18:33 |
Ma loen juba teises retseptis sõna kalgenduma, mida see täpselt tähendab? | |
Pille
Nami-Nami peakokk 2008-08-14 13:27:57 |
Spiidi:
Vt kokandussõnastikku.
Ma loen juba teises retseptis sõna kalgenduma, mida see täpselt tähendab? |
|
|
Maris
Abikokk 2008-08-14 23:32:38 |
Spiidi:
Lisaks kokandussõnastikule on abi sellest, kui proovid näiteks hapupiima (või piima ja kohupiima segu) kuumutada. Siis näed, mis toimub. :) See ongi kalgendumine. Ega vist enne täpselt ette ei kujutagi, kui oma silmaga näed. Ma loen juba teises retseptis sõna kalgenduma, mida see täpselt tähendab? |
|
Leenilii
Abikokk 2008-08-17 11:48:20 |
Sõira süüakse ka nt meega või küüslaugukastmega. Aga kindlasti mitte juustu asemel leiva või saia peal (ilmselt sooja ja pehmet sõira on ikka nii ka söödud). | |
|
Maris
Abikokk 2008-08-17 23:14:40 |
Ajendatuna siinsest foorumist, sain motivatsiooni sõira tegemiseks. Tegin lausa kahel erineval päeval kahe erineva retsepti järgi. Kokkuvõttes võin öelda, et raketiteadus see ei ole, aga kumbki ei tulnud päris "see," mida teadsin, et vanad sõirategijad heaks peavad. Ma ei olnud väga-väga ammu sõirategu ette võtnud, seetõttu oli kõik nagu täitsa uus. Kõigepealt otsisin välja vanaema retsepti: 1 kg lahjat kohupiima 2 l piima 50 g võid 2 muna 1 tl soola 1 tl köömneid Surusin kohupiima läbi sõela. Ajasin piima keema. Keevale piimale lisasin kohupiima. Segasin ja ootasin, kuni vadak muutus helekollaseks ja läbipaistvaks. Seejärel nõrutasin kuuma kohupiimasegu sõelal. Sellele lisasin juurde lahtiklopitud munad, või ja soola. Kogu segu asetasin potti ja kuumutasin mõni minut segades. Tuli küllaltki tahke segu, mille panin kaussidesse ja külmkappi. Sõir oli valmis söömiseks juba paari tunni pärast. Paraku pean tunnistama, et metsa läks see laar seetõttu, et 1) Kasutasin vale potti ning mul ei õnnestunud piima põhjakõrbemist vältida (meil maal ei ole väga suur valik suuri potte. Olin küll ohust teadlik, aga õiget paksupõhjalist potti polnud kuskilt võtta.) 2) Viimasel kuumutamisel "nätsutasin" (ehk segasin) sõirasegu liiga vähe, seetõttu ei tulnud lõpptulemus õige konsistentsiga. 2) Ma ei ole küll väga soolalembeline, aga 1 tl soola oli ühe kilo kohupiima kohta ilmselgelt liiga vähe. Paar päeva hiljem tegin sõira siin eespool toodud Eva retsepti järgi. Ostsime 3 liitrit maapiima. Segasime 1 kg 5%-list kohupiima 4 muna ja 2 tl (eelnev kogemus) soolaga. Ajasime piima keema (vanas heas pajas, mis naabritel siiani aktiivses kasutuses :)). Keevale piimale lisasime kohupiimasegu. Segasime, kuni helekollane läbipaistev vadak oli eraldunud. Valasime sõirasegu marliga vooderdatud sõelale. Pigistasime (liiga palju) vedelikku välja. Asetasime külma ja jätsime pressi alla seisma. Mõne tunni pärast saime maitsta. Seekord tuli sõir maitsvam, aga 1) struktuur polnud ikkagi see õige, sest ma pigistasin liiga palju vedelikku välja. Pärast selgus, et vedelik oleks pidanud rahulikult välja nõrguma, siis oleks õige struktuur tekkinud. 2) soola oleks võinud isegi rohkem olla või siis võiks magedat sõira soolaka võiga serveerida. Vaat siis oleks maitsev. Kokkuvõttes võin öelda, et nende kahe retsepti järgi tulevad erineva struktuuri ja konsistentsiga sõirad. Esimesel juhul tuleb tulemus tihke, teisel juhul poorne. Samuti on variandid, kas kasutada lahjat kohupiima + lahjat piima + võid või siis ainult rasvast piima + rasvast kohupiima (aga võib ka siia võid lisada, kui soovi on). Loodan, et keegi teist teeb ka varsti sõira ja seejärel jagab oma muljeid siin foorumis. :) | |
|
Piper21
Kokaõpilane 2008-08-18 11:46:38 |
Mind ajendasid sõna võtma kaks viimast postitust. Esiteks Leeniliile vastuseks nii palju, et moosiga söömiseks, olen kuulnud, et on Lapi juust ja kaljukindlat väita, et miski asi "kindlasti mitte" ei ole niimoodi leiva või saia peal söömiseks mõeldud, tundub euroliidu nõudena sellest, kui kõver peab olema õige banaan, kas peaks sigadele mänguasju sulgu viima ning neile hällilaulu laulma ja et porgand on puuvili :) Järgmisena Marisele vastaks seda, et olen ise ka oma kirjapandud retsepti järgi sõira valmistanud. Päris mitmel korral kohe ja samuti saanud erinevaid tulemusi, nagu ühe ise ja käsitsi tehtud asja korral ka loomulik on. Kontsistents on varieerunud määrdejuustutaolisest kuni päris sõmerani. See oleneb lisatava või hulgast. Mulle endale meeldis pehmem variant, aga abikaasa nõudel vähendasin võikogust ja tulemus jäi kõvema struktuuriga. Liitrist piimast ja kahest pakist kohupiimast tehtud sõira jaoks oli teelusikatäis soola täitsa paras kogus. Veel niipalju, et kui sõir kauemaks külmkappi jäi ja kilesse pakitud ei olnud, hakkas ta tasapisi päris juustu nägu minema, kõvemaks ja kollaseks. | |
| << < 1 | 2 | 3 > >> | ||
Foorum