Tziiki Abikokk 2010-04-26 17:37:22 |
Liisi:
oi kui minu teema :)
mulle meeldib turul...arvatavasti selle pärast, et meie peres on alati liha turult toodud ja vanaema ostab senini kogu liha ja piimakraami sealt.
AGA Tartu turuhoones (see kaubamaja juures olev siis) on üsna hirmuäratav hulk õelaid müüjaid. Ma olen ikka lugematu arv kordi sõimata saanud ja seda täiesti põhjuseta...ja hoidku selle eest kui sa ebalev välja näed-siis võid kindel olla, et sulle määritakse pähe kõige vanem lihatükk letis :O
nt on selline plärtsuv teenindaja seal Farmi letis-käin sealt rosinatega kohupiima ostmas...näiteks pidin ükskord nii umbes paarikümnele inimesele kohupiimapontsikuid tegema-silma järgi umbes kujutasin ette, kui palju kohupiima mul vaja läheb, aga kaaluliselt ei teadnud-küsisin siis miski umbmäärase koguse a la 700 gr vms...ja nägin kohe, et vist jääb väheks...palusin juurde panna ühe kulbitäie. Siis otsustasin, et kui juba seal olen, siis võtan omale maiustamiselks rosinatega kohupiima ka ja küsisin siis seda ka nii et no pange u 500 gr...mille peale tädi ütles imelikul toonil, äkki panen kohe kulbitäie rohkem :O
ja seesama tädi praktiliselt keeldus mulle lahtist kodujuustu müümast...kuna tahtsin 400 gr, siis tädi pakkus kahte 200 gr topsi-ma ütlesin et ei taha, sest lahtisel (värske) ja topsi omal on selge maitse vahe (ja topsi oma saan ju poest ka), siis vaidles minuga tükk aega-no miks mulle ikka ei kõlbavat-kogus ju sama...
aga sellest hoolimata käin sealt kodujuustu ja kohupiimakreemi ostmas-head on, ja õnneks seda tädi iga kord ei ole ka!
No ja liha mul üsna tihti ei õnnestugi osta, sest nad keelduvad mulle müümast! Kuna ma sügavkülma liha varumist ei harrasta, siis on mu soov tavaliselt nii max 500 gr ringis. Ja kord oli selline juhus, et müüjal oli suur, u 3 kg tükk, kaelakarbonaadi ja ma palusin omale lõigata sealt 300 gr (elukaaslasega kahekesi korra söömiseks paras kogus). Ja siis pistis tädi lõugama, et ei tea, kes selle ülejäänud "tüki" küll ära peaks ostma, kui ma siin teile seda lõikuma hakkan...tookord tulingi turult ära lihata ja tujuta...
Korralik kraam on sellel vene tädil, kes lambaliha ja valmis shaslõkkidega äritseb-pole veel milleski pettuma pidanud ja intsu talu ning neist paremale jääv tädi on ka meeldivad ja hea kaubaga (tomat, kurk). Ja muidugi Pajumäe letis on alati väga sõbralik teenindus-teavad kenasti kauba tulemise aega ja et mis tulemas on jne.
Aga neid keskmisi vahesid, kus vorst, pasteet jne on, ma lausa väldin...mu vanaema on spets turul käija-ta saab nende tädikestega hakkama, aga mulle ei meeldi selline õelus-nt mu vanaema ostab oma kassile maiustamiseks pasteeti :) aga mõni pasteet on väga piprane, mida kass ei taha. Kord oli siis vanaema küsinud mingi uue pasteedi kohta, et kas on ka piprane...tädi siis plärtsus vastu, et mis seal vahet on ja vanaema julges mainida, et kass ei söö siis...jestas...tädi võttis seda isikliku solvanguna vist, et keegi tema pasteeti kassile andmiseks ostab...
nii et kogemusi seinast-seina...
aga nii kahju, et enamus müüjatest on mingid firmad...eraisikuid suhteliselt vähe. Need, kes ikka oma kaupa müüvad, on reeglina ka sõbralikud ja kenad ja ei peta-neil on klient ikka oluline. Meenub kuidas ma kunagi keskkooli ajal oma poissõbraga turul käisin, vahetult enne sulgemist, nii et letid olid juba üsna tühjad...ja meil oli selline imelik soov, et saada liha 2 snitsli tegemiseks :D läksime siis ühe tädi juurde, kel oli vist viimane tükk liha letis ja avaldasime oma soovi 300 gr-le või nii...tädi viskas liha kaalule ja seda oli ikka tublisti rohkem kui 300 gr-ütles, et oh, ma tean küll, et tänapäeva noorte elu on raske-ja andis terve tüki meile 300 gr hinnaga :D
Nendes teistes turuhoonetes (soola turg?) ma eriti ei käi...kui siis ainult Nurme kohviku pasteeti lahtiselt ostmas (sealne onu on ka üsna muhe vend-ikka nagu õige kaupmees...et äkki läheb seda või seda ka :D )...ja avaturul tuleb väääga ettevaatlik olla kauba päritolu suhtes-ma nt käisin üks suvi iga päev ühelt onult ploome ostmas...ta müüs mitmeid asju ja vist ainult ühe kasti ( a la õunad vms) juures oli silt Eesti...no ma eeldasin, et ju on ploomid ka ja ei küsinud...ja nii nädal hiljem, taas seal sabas seistes, küsis mu ees üks naisterahvas, et kust ploom pärit: "Poola" :O
vat siis...
võiksid paremad olla need lood Tartu turuga... Mulle meeldis muidu väga Rimis käia, kuid pärast hiljutisi sündmusi kuidagi enam ei taha. Tookord olin sunnitud Rimist ostma omatoodangu hakkliha (muud valikud puudusid :o) ja pärast sattusin Selverisse, kus lihaletis olid nii armsad eesti lipukesed väljas, siis tundus Rimi eriti vastumeelne. Turul meeldib ka väga käia, aga eriti tihti kahjuks sinna ei satu ja seetõttu ei tunne ma end turul väga kindlalt. Kuidagi kahtlev tunne on koguaeg - ise ka ei tea mispärast :) Tavaliselt teen ikka igas letivahes mitu tiiru enne otsustamist või siis ei ostagi midagi. Nädalavahetusel aga sattusin turuhoone vürtsipoodi, kus oli nii tore mammi teenindamas :) ja Pajumäe talu kohupiimakreemi olen viimasel ajal tihti ostnud - eriti maitseb astelpaju kohupiimakreem. Hea meelega aga kuulaks, millised on teiste Tartu turulkäijate lemmikkohad ja millistest kohtadest võiks pigem hoiduda:) As for butter versus margarine, I trust cows more than chemists :) |
|
Anu Abikokk 2010-04-26 17:44:20 |
Mulle Pajumäe lett selles Kaubamaja juures olevas turus meeldib, aga Sadamaturus mitte. Tigedaid lihamüüjaid samas pole kusagil näinud. Me päris tihti ostame ainult 100-200g mingit karbonaadi nt. Ja keegi pole veel tõrelema hakanud. | |
Tziiki Abikokk 2010-04-26 17:56:38 |
Anu:
ohhoo...reeda palun mulle ka see sõbralik koht, mis nii vähe müüb :D aga võibolla olen ma sellist tüüpi, kes tigedate müüjate juurde satub :/ Mulle Pajumäe lett selles Kaubamaja juures olevas turus meeldib, aga Sadamaturus mitte. Tigedaid lihamüüjaid samas pole kusagil näinud. Me päris tihti ostame ainult 100-200g mingit karbonaadi nt. Ja keegi pole veel tõrelema hakanud. As for butter versus margarine, I trust cows more than chemists :) |
|
Anu Abikokk 2010-04-26 18:52:57 |
Pea igalt müüjalt seal nii vähe ostnud. Keskmisest vahest tavaliselt. :D | |
Triinpvr Abikokk 2010-04-26 21:15:02 |
Tartu turgude teemal võtaks ka natuke sõna, ikka omajagu käidud kah. Turuhoones ostan ma liha enamasti selle müüja käest kes on kohe peauksest sisenedes vasakul nurga peal. Ta on ALATi hästi sõbralik, kui on just värsket liha tulnud (kuna ta on popp siis enamasti on), siis võib veel erinevaid tükke juurde otsida jne. Seal vasakut kätt on vist 3-4 müüjat kes on ühe firma omad, ega teised kah tigedad ole :) Ma käin ikka enamasti terve mitu tiiru ära seal lettide vahel ja mõnikord kui jääb midagi põnevat silma või otsin mingit konkreetset asja siis olen ka teiste käest ostnud, aga mitte tihti ja üldiselt just sellepärast, et ma olen ka kohanud suhtumist "mis te tahate midagi osta vä?" õeh. Mulle meeldib veel Nõo lihatööstuse lett, igasugune pakendatud toode on nagu ikka aga nad müüvad ka mittestandartset sinki-vorsti, mis vaatamata on mittestandartsusele on tihti parem kui vaakumisse pressitu. Ja lahtiselt suitsukoote ning toorest nii ribi kui pehmet ribi. Vahest on neil ka muid subprodukte ning koerale saab sealt lõigatud (mitte raiutud) konti. Pajumäe letis käin ka. Ning vürtsipoes ka kuigi ma pean ütlema, et sealne segadus ajab mind veits marru. Oi, kuidas minu sekretäri näpud tahaks süstematiseerida ja korda luua :) Ka kalaturgu külastan, hooajal on seal isegi nii värsked kalad, et need ei taha nagu letis püsida. Aga üldiselt rookimata ja see kallutab mind tihti mitteostma. Eraldi grupp müüjaid on kapsamüüjad, nad on üldiselt hästi sõbralikud ning annavad heal meelel kapsast maitsta. Eelmine sügis aga sattusin mingisse kapsamüüjate tülisse - kellel ikka on loomulikul teel hapendatud ja kes on ikka mingi keemiaga oma kapsa käima pannud... imelik oli ostajana seal seista ning vastastikusi süüdistusi kuulata. Paar letti millest ma kauge kaarega mööda käin on seal taga otsas see külmutatud hiidkalkuni lett ja siis see lett paremal (Pajumäe lähedal) kus vahest kollast lambaliha ning ka mingeid külmutatud lihaprodukte müüakse. Ka ei istu mulle väga Peipsi-ääre Petja üsna pealetükkiv stiil, kuigi jah, ta on väga omapärane ja ilmselt suurepärane kaupmees. Lahtisel turul on mõned letid kus ma tean tigedaid krunniga tädisid ning mõned kus pole kindlasti kodumaine toodang kuid püütakse jätta mulje nagu oleks. Enamasti külastan Kuusku talu kaksikõdede lette (näiteks müüdi seal eelmine suvi Rooma salatit, mis Tartu lahtise turukohta on äärmine innovatiivsus ning suisa üllatus), on mõned kindlad hapukurgi müüjad ja üks tädi kes müüb tavalisest veidi erinevat heina (maitsetaimi). Aga üldiselt lahtisel turul on rohkem nö mänguruumi, mõnikord on näiteks Põlvamaal sadanud vihma ja maasikad mis 2 päeva tagasi olid turu parimad ei ole seda enam mitte jne. Sadamaturgu ma eriti ei satu, kui siis suitsulatikat ostma. Ohh, kui pikk heietus tuli... | |
Anu Abikokk 2010-04-26 22:04:05 |
See müüjate omavaheline sõda.. Eelmine suvi sattusin avaturul päris tihti kahe müüja porgandisõja keskele. Küll olid ühe porgandid Poolast toodud ja teise omad põhimõtteliselt üle värvitud ja.. ega ei kutsunud väga kumbagilt ostma küll. Kapsamüüjad on väga aktiivsed jah. Kohati, kui pole õiget ostlemise tuju, siis isegi närviajavalt aktiivsed. Aga tigedate müüjatega seoses siis seal Farmi letis on aeg-ajalt jah natukene tõrelev tädike. Viimati tahtis elukaaslane ka mingit imelikku kogust kohupiima osta ja peaaegu et poleks müüdudki. Siis ilmusin mina oma viimast kuud titeootel kõhuga ja suhtumine kohe muutus. :D Nii et too oskab olla sõbralik küll kui tahab. Igatahes mu arust on nt avaturul ikka arenemisruumi kõvasti. Igasuguse "heina" osakaal võiks küll palju suurem olla. Ja oma kauba päritolu kohta võiks ka aus olla. | |
Triinpvr Abikokk 2010-04-26 22:18:14 |
Ma unustasin veel mainida juustuleti. Ostaks küll. Aga. Mul on tunne, et vähemalt aega-ajalt lõikavad nad oma juustu sama noaga, samal alusel kus sinihallitusjuustugi. Sest see on ikka hämmastav kui kiiresti võib üks tükike juustu kollasest siniseks muutuda :( Avaturul võiks tõesti rohkem variatsioone olla, näiteks selle Rooma salati müüjad ütlesid, et küsiti ja siis nad prooviks natuke kasvatasid ning oli ootamatult populaarne. Sama käis värviliste tomatite kohta. Ilmselt on klientidel ikka siiski natuke võimalik valikut mõjutada, vähemalt aastate lõikes. Nagu öeldakse: räägi inimestega :) | |
Aaloemahl Abikokk 2010-04-26 22:19:52 |
Triinpvr:
Mina ostan ka alati sealt. Mõnikord on tädid sõbralikumad, mõnikord tõsisemad, aga mingit negatiivset kogemust pole nendega kunagi olnud. Aitavad lihatükki valida ja on vajadusel väiksemaks ka teinud.
Peipsi-Petja on tegelikult tore. Ja tal on tavaliselt väga head hapukurgid ja hapukapsas. Alati annab enne ostu proovida. Tavaliselt juba kaugelt hõikab, et preili-proua tulge maitske.
Aga tõsi see ju on, et kui plaanid minna tema käest näiteks sibulat ostma, siis tingimata ostad veel ka kapsast ja herneid ja hapukurki... Ikka võtke kapsast ka ja kurki ka. Ja kolme kurgi asemel paneb tavaliselt alati neli...
See Nurme Kohviku meesterahvas meeldib mulle ka :) Alati sõbralik ja tore.
Lahtisel turul on mul oma kindel kartulitädi ja tomatitädi :) Kuusiku talu meeldib samuti.
Tartu turgude teemal võtaks ka natuke sõna, ikka omajagu käidud kah. Turuhoones ostan ma liha enamasti selle müüja käest kes on kohe peauksest sisenedes vasakul nurga peal. Ta on ALATi hästi sõbralik, kui on just värsket liha tulnud (kuna ta on popp siis enamasti on), siis võib veel erinevaid tükke juurde otsida jne. Seal vasakut kätt on vist 3-4 müüjat kes on ühe firma omad, ega teised kah tigedad ole :) |
|
Liilia Abikokk 2010-04-26 22:41:25 |
See Peipsi-Petja on jah üks lahe sell, temalt ostan alati midagi. | |
Liisi Abikokk 2010-04-27 08:49:40 |
Nii tore on lugeda teiste turu-kogemusi :) Järgmiseks korraks pean vist endale legendi koostama, mille järgi liikuda :P | |
<< < 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 > >> |