Vahvad vanad asjad: sõõrikukulp ja –dosaator

Klassikaline õlis küpsenud kohev sõõrik – no kellele see ei meeldiks! Vähem või rohkem tuhksuhkrut, see on juba maitse küsimus, aga aeg-ajalt võiks ju mõne sooja sõõriku ampsata küll. Kui üldjuhul peab selle küpsetise isu tekkides sammud seadma mõnda kohvikusse, kus suur spetsiaalne masin sõõrikuid valmistab, siis tegelikult saaks neid ka kodus teha – abimeheks väike sõõrikukulp või tainadosaator, mille abil kuumaks aetud õlisse kenasid tainaringe teha.

Taoline sõõrikukulp on meie peres sahtlis seisnud juba viimased 30 aastat. Kas algusaegadel seda ka keegi kasutas, ma ei tea. Viimasel ajal olen aga mina korra aastas ta ikka tolmust puhtaks pühkinud ja kasutusele võtnud. Sõõrikutaina dosaator on teine tore vidin, mille abil kenasid auguga küpsetisi teha. 

Ehk seisab üks selline abimees ka mõnel teisel Nami-Nami lugejal kodus kapis? Kui jah, siis tasuks see välja otsida ja küpsetama asuda! :)

Kuidas küpsetada?

• Kui abimees olemas, peab vaatama, et see ka töökorras oleks. Kulbiga on lihtne – kui söögiriist ilusti ühes tükis, kena ringikujulise baasiga, siis ongi töövahendiga hästi. Dosaatori puhul peab vaatama, et vedru ilusti toimiks ja vidina põhjal olev klapp väikse plaksuga kinni-lahti käiks.
• Kahtlemata oleks vaja retsepti – see on Nami-Namis ilusti olemas. Retseptis antud kogusest tulenev sõõrikuhulk on omajagu väike, kui maiasmokki rohkem on, seega tasub ehk kohe kahekordne ports teha :)
• Kui tainas on seisnud, on vaja võtta üks pott, mis tulele panna, ning see poolest saati õli täis kallata. Kui kasutada kulpi, peaks õlikihi sügavus olema veidi suurem kui dosaatori puhul. Lihtsalt selleks, et kulpi saaks ilusti eemaldada. Õli peaks minema just nii kuumaks, et sellesse kukutatud väike tainatükk koheselt särisema hakkaks ning umbes poole minuti jooksul kenaks kuldpruuniks küpseks. Siis võib küpsetama asuda.
• Juhul, kui kasutad tainadosaatorit: Vala dosaator tainast enam-vähem täis ning tee selle abil õli sisse kenad tainaringid, avades põhjal olevat klappi mõneks sekundiks. NB! pane dosaatori alumine ots võimalikult õli lähedale, et tainas liiga kõrgelt ei kukuks, aga ära vidinat kuuma õli sisse pane! Kenade ringide tegemine tahab omajagu harjutamist, aga muretsema ei pea – ka lopergune sõõrik maitseb hea!

• Juhul, kui kasutad sõõrikukulpi, pane tainas terava nurgaga kilekotti (mina kasutasin suurt minigrip-kotti, selle sai kenasti sulgeda ja tainas ei pääsenud valedesse kohtadesse voolama), lõika nurk ära. Kasta kulp korraks kuuma õli sisse, siis pritsi kilekotist kulbile paras kogus tainast ning tõsta kulp õlisse. Sekundite jooksul kerkib tainaring kulbist lahti, siis saad kulbi ära võtta ja uue sõõriku teha.
• Küpseta sõõrikut mõlemalt poolt, kuniks see on kuldpruun (ehk pead kahvli vms abil sõõrikut korra ka ringi keerama!), siis tõsta küpsetuspaberile, et liigne rasv ära nõrguks. Raputa peale tuhksuhkrut ning serveeri!

Kumba abimeest eelistada?

Otsest soovitust, kumb vidin parem on, ma anda ei oskagi.

Tainadosaator on kahtlemata mugav, kuna tainaga täidetult saab mõnusalt mitu sõõrikut järjest teha. Samas tahab kenade küpsetiste saamine omajagu harjutamist.

Sõõrikukulp ei ole kasutamiseks nii mugav, samas saab sellega kenad ja alati ühesugused, just paraja suurusega küpsetised.

Kokkuvõtteks ütleks ilmselt – kui üks nendest vidinatest juba kodus olemas on, ei tasu tormata teist ostma, sest mõlemad tööriistad teevad oma tööd väga hästi!

Kas tänapäeval ka kuskilt saab?

Kui endal (või emal-vanaemal) kapis ei ole - sõõrikudosaatorit saab kokanduspoodidest osta, ka minu fotodel olev vidin on "uue aja oma". Kulpi leidub aeg-ajalt vanakraamiturgudel jt teise ringi asutustes. Kes otsib, see leiab :)

Ja nüüd – üks…kaks..kolm.. küpsetama! :)

Vahendid sõõrikute valmistamiseks leiate kauplusest Apelsin (Tallinnas Järve ja Rocca al Mare keskuses, Rakveres Vaala keskuses).