Eriti populaarne on luutsipäev Rootsis, Eestiski tähistati seda peamiselt rannarootsi aladel. Lucia nimi tähendab valgusekandjat, valgust. Rootsis riietuvad tütarlapsed sel päeval valgesse punase ehisvööga kaunistatud kleiti ning kõnnivad ringi, peas igihaljas kroon pikkade põlevate küünaldega. Just luutsipäevaga algab Rootsis õige jõuluaeg.
Jõulutunde loomisele aitavad kindlasti kaasa hõrgud ja pehmed safranisaiaksed, lussekatter, mida luutsipäeval palju süüakse. Nami-Nami väga maitsva luutsisaiakeste retsepti leiad siit.
Kuigi tuntuimad on lihtsad S-kujulised luutsisaiad, siis tegelikult on vormimisvariante rohkem ja igal saiakujul on oma nimetus. Näiteks avafotol ülal (kella 11-12 vahel) on liilia (lilja), selle kõrval (u 1 kohal) on jõuluratsu (julkuse), siis (u 3 kohal) preestri parukas (Prästens hår), järgnev jõulusokk (u 5 kohal, juloxe), piklik poisslaps (pojke, 6-7 vahel), S-tähe kujuline jõulusiga (julgalt e. julegris e. lussekatt) ning kuldne tõld (u 10 kohal, gullvagn). Viietupsuline saiake keskel ülveval on jõuluvanker (julvagn), selle all on jõulusiga. Rohelisel alusel on jõuluratas.