Näputoitumine (baby-led weaning, BLW) kogub populaarsust ka Eestis, aga olgugi, et tegu on ajalooliselt levinud praktikaga, on sedalaadi meetodeid vähe uuritud. Lühidalt peetakse näputoitumise all silmas imikule 6-kuuseks saades rinnapiima kõrvale lisatoidu pakkumist mitte püreena lusikalt, vaid suurte haaratavate tükkidena, mida laps sööb ise – alguses peost valdavalt pulgakujulisi tükke, hiljem näppudega haaratavaid pisemaid tükke, kuni areng umbes aastaselt võimaldab hakata kasutama kahvlit ja lusikat. 6-kuusele lapsele antakse tükilist toitu kätte ilmselt iga toitmisviisi puhul, aga näputoitumise puhul jääb püree-etapp täielikult vahele. Laps alustab lisatoiduga, kui ta on arenguliselt küps ise sööma ja kontrollib söödava toidu kogust ning toiduvalikut pakutava raames. Gill Rapley ja Tracey Murketti nö näputoidu piibel "Näputoit. Õpeta oma laps head toitu armastama" on saadaval ka eestikeelsena.
Uus-Meremaa Otago ülikooli teadlased, on pisikese valimi peal uurinud, kuidas erineb näputoituja toitumine püreelapsest. Uuringus osales kokku 51 6-8 kuu vanust imikut, kellest 26 olid püreetoidul, 18 näputoidul ja 7 osaliselt näputoidul.
Positiivse poole pealt toodi välja, et näputoitujaid toideti suurema tõenäosusega 6-kuuseks saamiseni ainult rinnapiimaga. Ka sõid näputoitujad suurema tõenäosusega perega koos ühise söögilaua taga lõuna- ja õhtusööki, mis peaks soodustama tervislikumat toitumiskäitumist edaspidises elus võrreldes imiku teistest eraldi toitmisega.
Negatiivsema poole pealt said täielikud näputoitujad toiduga püreelastest vähem rauda, tsinki, B12 vitamiini ja rohkem rasva. Päeva jooksul toidust saadud energia oli gruppidel sarnane.
Kõigis kolmes grupis toodi välja, et vanemad pakuvad lastele murettekitavalt palju klassikaliselt lämbumisohtlikuks peetavat toitu. Püreelaste puhul nimetati kuivikuid, lihatükikesi, küpsiseid ja maisi, näputoitujate puhul tooreid köögivilju, õuna ja kuivatatud puuvilju.
Uuringul oli pisike valim ja mingeid järeldusi teha on vara, aga kõrva taha võiks panna, et lapsele pakutav toit peaks olema läbi mõeldud, tervislik ja tasakaalus nagu ka igas teises vanuses. Uuringut tuleks korrata suurema arvu laste peal ja pikema aja jooksul ning võtta arvesse pikemaajalisi tervisemõjusid. Näiteks ei hinnatud, kas väiksema rauasisaldusega toit mõjutab olulisel määral lisatoidust omastatava raua määra nii varajases vanuses, kas näputoitujate puhul on suur lämbumisrisk teoreetiline või ongi see toitumisviis selles osas ohtlikum olukorras, kus lämbumisohtlikku toitu pakuti kõigile gruppidele. Väidetavalt õpivad näputoitujad selle toitmisviisi propageerijate sõnul last hoopis toitu suus paremini valitsema ja vähendavad seeläbi lämbumisohtu. Ka oleneb see, mida ja kui palju laps sööb ja milliseid toitaineid sealt saab sellest, mida talle süüa pakutakse. Kuna näputoituja saab eriti alguses üldjuhul laiemat valikut erinevaid toiduaineid kui püreelaps ja ei alusta söömist ühe-kahe tera- või köögivilja kaupa, siis teoreetiliselt võiks see vähendada ka tema toiduallergiate riski ja õpetada proovima ja sööma erinevaid maitseid ja tekstuure.
Ka näitavad varasemad uuringud, et paljud vanemad, kes kasutavad näputoitumist, et toida last täielikult vaid ühel meetodil, vaid kasutavad lusikaga toitmist näiteks osadel söögikordadel, väljaspool kodu või vedelama toidu puhul. Näputoitujad alustavad väiksema tõenäosusega lisatud rauaga beebitoitudest, mis osades riikides lusikaga toidetavate laste puhul on üldlevinud ja võivad olulisel määral mõjutada toiduga saadava raua numbreid. Näputoitujate puhul aga kasutatakse valdavalt tavalisi rikastamata toiduaineid. Väikelapsena on näputoitujate puhul võrdluses püreelastega näidatud tervislikumat süsivesikuallikate eelistust ja tervislikumat kehamassiindeksit, mis kirjutatakse suuresti selle arvele, et rinnalapsest näputoituja on oma toidukoguseid vastavalt keha signaalidele sünnist saati ise reguleerinud ja tajub küllastustunnet paremini. Suurbritannia näitel eelistavad imiku lisatoitmisel näputoitu püreedele pigem kõrgema haridustaseme ja tööalase edukusega abielus naised, kes toidavad last rinnaga.
Huvitav, soovitatakse ju just last uute toiduainetega ühekaupa harjutada, et allergiariski vähendada, siin on aga vastupidi kirjas.
<p>Toiduainete ükshaaval tutvustamine ega allergeensemate toiduainete tutvustamisega viivitamine esimestel kuudel ei vähenda allergiariski toiduallergiate osas. See on vananenud arusaam. Selline väga ettevaatlik ühe asja kaupa alustamine on ilmselt omal kohal kui alustada lisatoiduga 4-kuuselt ja on soovitusena ajaloolise iseloomuga, lisatoiduga on minevikus ju alustatud varemgi.</p> <p>Rahvusvahelised tõenduspõhised soovitused näevad siiski ette toita last esimesed 6 elukuud ainult rinnapiimaga ja alustada lisatoiduga 6-kuuselt. Selles vanuses pole toiduainete ühekaupa ettevaatlik tutvustamine enam vajalik. </p><p>Enamgi veel - see oleks liiga aeglane. Kaasaegne parim teadmine on hetkel siiski see, et potentsiaalsete toiduallergeenidega varasem kokkupuutumine (kohe 6-kuuseks saades või isegi enne seda) aitab toiduallergiaid ennetada. Nendega viivitamine suurendab allergiariski, mitte ei vähenda seda. Seda on näidatud nii muna, lehmapiima, kui maapähkli puhul ja imselt on tegu üldise reegliga, mitte nende toiduainete omapäraga. Varem soovitati esimestel kuudel vältida ka gluteeniga teravilju tsöliaakiariski tõttu. Tänaseks on teada, et tsöliaakiariski vähendab gluteeni sisaldavate teraviljade söömine enne 6.5-kuuseks saamist. 6-kuusele lapsele väga ettevaatlikult toitude ükshaaval tutvustamine mitme päeva jooksul ei võimalda lapsel süüa vähemalt osaliseltki perega sama toitu, kuigi vanuseliselt juba võiks, kui pere toidulaud on vähegi tervislik. Ja teisest küljest eeldab selline lähenemine, et laps on haige. Seda pole põhjust eeldada. Me ei keela ju näiteks kõndimist, et ennetada kukkumist. Allergiaga aga tuleks tegeleda siis, kui see tekib.</p><p> Ette kartmine, väga aeglane alustamine ja potentsiaalsete allergeenide vältimine esimestel kuudel teeb allergiariski osas ilmselt rohkm kahju kui toob kasu. Ka piirab see lapse menüüd värske kodumaise toidu osas. Ei ole näiteks mingit põhjust mitte anda 6-kuusele lapsele koduaia maasikat maasikahooajal ja see on vaid üks näide.</p>
Suurepärane! Aitäh vastuse eest. Just seda ma tahtsingi kuulda, kõhutunne ütleb juba ammugi, et need 10 aasta tagused beebisöödateooriad logisevad miskitpidi.
Foorum