Aina enam ja eriti just seoses maapähkliga räägivad spetsialistid, et tõenäolisemaid allergeene (näiteks munavalge, tsitrused, maasikad, pähklitega toidud jne) ei tohiks beebi lisatoidus ennetavalt vältida, vaid tegeleda nende välistamisega alles siis, kui ilmneb reaktsioon. Igasugused allergiaohul põhinevad tabelid, mis elukuul mille pakkumisega alustada, muutuvad aina vähem oluliseks. Toiduainete ennetaval vältimisel imikueas võib olla hoopis vastupidine allergiate riski suurendav mõju. See ei puuduta loomulikult muid ohte. Näiteks mett peaks vältima botulismiohu tõttu ja terveid pähkleid lämbumisohu tõttu. Aina enam leiab kinnitust ka see, et tõenäolisemate allergeenide varasemal tutvustamisel võib olla potentsiaalselt eluohtlike reaktsioonidega allergiate eest kaitsev efekt. Ja see pole nii ainult allergiatega. Tänaseks on teada seegi, et lastele gluteeni sisaldava teravilja pakkumisega viivitamine, nagu mõnda aega tagasi veel tavapärane praktika oli, mitte ei vähenda, vaid suurendab oluliselt tsöliaakiariski, mistõttu kaasaegne soovitus on lapsele gluteeni sisaldavaid teravilju tutvustada juba esimeste lisatoitude hulgas enne 26 nädala vanuseks saamist.
Kliinilises katses Suurbritannia lastega on juba varem näidatud, et maapähkli varajane tutvustamine aitab allergiat ära hoida isegi lastel, kellel juba oli nahaprobleeme või munaallergia (LEAP trial). Enne 11-kuuseks saamist regulaarselt maapähklivõi söömine vähendas neil maapähkli vastu allergia tekkimise riski 5-aastaseks saades üle 80%. Lastele alustati maapähklivõi söötmist 4-11 kuu vahemikus ja jätkati 5-aastaseks saamiseni. Võrdlusgrupp pidi maapähklit vältima. Nüüdseks on selgunud, et selline kaitsev efekt kestab ka vähemalt aasta peale maapähklite söömise lõpetamist (LEAP-On study) ja beebina maapähklit söönud lastel oli ka peale aastat maapähkli vältimist endiselt 74% väiksem risk maapähkliallergiaks kui lastel, kes olid maapähklit algusest peale vältinud.
See näitab, et varajane kokkupuude potentsiaalse allergeeniga võib anda pikaajalise kaitse.
Miks peaks gluteeni üldse sööma - kõige enam väiksed lapsed. Arusaamatu.
Aga miks mitte? Kui ei ole gluteenitalumatust ning soolestik ja immuunsüsteem gluteeni taluvad, ei ole põhjusi selle vältimiseks. Artikkel ise oli väga hästi kokku võetud ja informatiivne, aitäh!
<p>Keeruline hall vastus heale mustvalgele küsimusele... </p><p>Ei, ei ole mingit vältimatut põhjust, miks just konkreetselt gluteeni peaks sööma. Ja elu olekski lihtne, kui nii mõelda. Samas on gluteeni sisaldavad teraviljad mõõdukas koguses osa normaalsest toitumisest, eriti rukkileiba traditsiooniliselt söövas ja armastavas Eestis. </p><p>Ei ole ka ühtegi head põhjust spetsiifiliste tervisehädadeta gluteeni täielikult vältida - eriti siis vältida väikese lapse puhul, kui vanemad ise gluteeni sisaldavaid tooteid söövad. </p><p>Lähme nüüd veel kraad keerulisemaks ja oletame, et vanemad väldivad gluteeni ja teevad seda ka lapse puhul. Nad ei tea, kas lapsel on eelsoodumus tsöliaakia tekkeks.</p> <p>Aga kui on?</p><p> Sel juhul võib see gluteeni vältimine oluliselt suurendada lapse tsöliaakiariski. See on tõsine haigus, mitte trendikas talumatus ja sel juhul pole sel lapsel ja hiljem täiskasvanul enam valikut, kas süüa leiba või mitte. Lisaks sellele ei pruugi ta saada süüa isegi asju, mis gluteeni sisaldavate toodetega kokku on puutnud. See tähendab, et vältida ei tule mitte ainult nähtavat teravilja, vaid kõike, mis seda isegi väga väikeses koguses sisaldab. Tal on väga raske poes ja veel enam toitlustusasutustes leida toitu, mis on talle ohutu. Tal ei ole valikut - osaliselt valikute tõttu, mida teadlikult või teadmatult on teinud ta vanemad tema eest.</p> <p>Sellepärast ka ametlikud soovitused seda riski vähendada ja tutvustada gluteeni sisaldavat teravilja, loomulikult väikeses koguses, esimeste lisatoitude hulgas. Selle perioodi jooksul nimelt, kui gluteeniga soovitati viivitada, tõusis hüppeliselt tsöliaakia esinemissagedus.</p>
Foorum