Jõulukuu on traditsiooniline hõõgveini nautimise kuu. Esimesed teated kuumutatud ja vürtsidega maitsestatud veinist on pärit juba 1. sajandi Roomast. Keskaegses Euroopas oli hõõgvein võimalus oma leibkonna rikkuse rõhutamiseks - vürtsid olid teadupärast väga kallid ning lihtrahva kodus neid naljalt ei leidunud. Ka Eestis tunti hõõgveini juba keskajal - nimelt valmistasid ja müüsid apteekrid vürtsidega maitsestatud klaretti. Meega magustatud punaveinile lisati ingverit, kaneeli, kalganirohtu, muskaati jm. Klarettki oli hinnatud jook eelkõige rikkama elanikkonna seas, kuna tegemist oli kalli joogiga.
Glögg on põhjamaades levinud nimetus kuumale maitsestatud ja suhkruga magustatud veinile. Levinumad glögivürtsid on ingver, kaneel, kardemon, nelk ja pomerants, tihti timmitakse glögi viina, brändi või akvavitiga kangemaks. Glögi sisse lisatakse serveerimisel rosinaid ja kooritud mandleid, kõrvale pakutakse kindlasti piparkooke.
Glühwein on levinud Saksamaal ja Austrias, kus punaveinile lisatakse kaneeli, nelki, apelsinikoort ja tähtaniisi, lisaks veel suhkrut. Kangema kraami armastajad lisavad sortsu rummi või muud kangemat kraami, siis on joogi nimeks Glühwein mit Schuss.
Brittide traditsiooniliseks talvejoogiks on mulled wine, magustatud veinile lisatakse traditsiooniliselt nelki, muskaatpähklit ja kaneeli.
Vin chaud ehk kuum vein on prantslaste jõulujook. Lihtsakoelisele punaveinile lisatakse veidi suhkrut, kaneeli ja nelki.
Meie lõunanaabrid lätlased armastavad karstvīns -nimelist jooki (populaarne on ka marjamahla ja Riia palsami soe kooslus). Sugulasrahvas ungarlased joovad forralt bor’i ehk “keedetud veini”. Populaarsele ungari Egri Bikavér veinile lisatakse suhkrut, kaneeli ja neli, mõnikord ka veidi mandlilikööri.
Alustame veinist. Hea hõõgveini tegemiseks soovitab veinihuviline Kuno Peek pigem marjasemat ja mitte liiga tanniinist veini, sobiks ka punane portvein või mõni kodumaine marjavein. Tuntud briti kokk Jamie Oliver kasutab hõõgveini tegemisel itaallaste Chianti’t, teine tuntud briti autor, Delia Smith, eelistab bulgaarlaste Cabernet Sauvignon’i.
Hõõgveini valmistamisel on kaks erinevat koolkonda. Ühed lisavad veinile meelepärased vürtsid ja maitse järgi suhkrut, kuumutavad joogi kuni 75-80 kraadini ning lasevad sel veidi tõmmata. Teised keedavad suhkrust või meest, vürtsidest ja vähesest veest hõõgveinitõmmise, mis enne serveerimist siis sooja veiniga segatakse. Vürtsisegu võib igaüks ise kokku segada kodus olemasolevast kraamist, jäädes 3-5 vürtsi kasutamise juurde. Inspiratsiooni pakub loodetavasti juuresolev foto.
Vaata ka hõõgveinisegu valmistamise retsepti siin.
Artikkel ilmus veidi teisel kujul esmalt ajakirja Kodu & Aed 2014. a. eriväljaandes JÕULUD. Foto tegi Juta Kübarsepp.
Foorum