Küülikut peetakse kodus ja kasvatatakse farmis. Jänes elab metsas ja loomaaias. Mõlemat kiputakse hellitavalt jänkuks kutsuma. Tegelikult on nii bioloogiliselt kui kulinaarselt tegu erinevate loomadega, kuigi mõlemil on pikad kõrvad ja liiguvad hüpates. Tiiger ja lõvi on ka mõlemad kiisud, aga ometi on tiiger tiiger ja lõvi lõvi. Küülik ei ole jänes ja jänes ei ole küülik.
Köögis on hea teada, et kasvatusest pärit küülikuliha on hele, õrna konsistentsiga ja mahedamaitseline. Jänesega aga võib nii marineerimisel, maitsestamisel kui ka kuumutamisel karmimalt ümber käia, sest jäneseliha on tumedam, tugevam ja ulukimaitselisem. Loomale peale vaadates on erinev ka kehaehitus.
Fotol (autor Ilse Metsamaa) on küüliku lõikusskeem.
Bioloogiliselt on tegu erivevate loomaliikidega, mis ei kuulu taksonoomiliselt isegi ühte perekonda. Eestis elavad metsas jänesed, täpsemalt halljänes (Lepus europaeus) ja valgejänes (Lepus timidus) ning küülikut (Oryctolagus cuniculus) peetakse meil koduse lemmikuna või liha-/nahaloomana. Küüliku looduslik leviala Eestisse ei ulatu. Mille poolest jänesed ja küülikud erinevad? Jänesed elavad maapinnal, küülikud aga kaevad oma kodu maa alla ja ehitavad keerukaid urusüsteeme. Jänesepojad sünnivad karvastena, lahtiste silmadega ja liikuvuse poolest on inimesel mõnepäevast jänesepoega juba üsna lootusetu kinni püüda. Küülikupojad sünnivad kaitsvas pesaurus aga abituna olekus analoogselt kassipoegadele – nad on karvutud, silmad avanemata ja püsivad pikalt pesas. Kui halljänes ja valgejänes võivad omavahel ristuda, siis jänestel ja küülikutel seda ei toimu ja erinev on neil isegi kromosoomide arv (küülikul 44, jänestel 48, inimesel näiteks 46).