Kokaraamatu "Teejuht makrotoitainete maailmas" kaasautor ja fitnessi-fanaatik Teevi Pau käis hiljuti Saksamaal ning jagab oma maitsvaid reisimuljeid ka Nami-Nami lugejatega. Muide, Teevi toiduelamustel ja kokanduslikel eksperimentidel saab silma peal hoida ka Instagrami vahendusel.
Käisime Saksamaal pikal nädalavahetusel ja külastasime Kölnis FIBO fitnessmessi, et tutvuda uusimate trendidega toidulisandite ja treeningvahendite maailmas. Lendasime Berliini EasyJet lennukiga (vahemärkusena, et see oli selle lennufirmaga minu esmane kogemus, mille kohta saan öelda ainult väga positiivseid sõnu: jalaruumi piisavalt, mõlemal suunal väljus varem, lendas pool tundi kiiremini kui ette nähtud, teenindus väga sõbralik ja kiire). Rentisime auto, et sõita ööbimiskohta Düsseldorfis, mis tähendas umbes 600 km sõitu. Saime kiirteel testida ka piiranguta sõidukiirust, mille tipuks oli meil veidi üle 220. Pikalt sellist kiirust ei suuda hoida juba vaimselt, samuti kaasneb sellega üsna suur müra, mis väsitab üsna palju nii roolisolijat kui ka kõrvalistujat.
Messiala oli meeletult suur, hiljem koju jõudes ja pilte vaadates selgus, et osa toidulisandite ja treeningriietest jäigi meil nägemata, kuna ei suutnud orienteeruda ja kõiki alasid üles leida, kuigi tegime mitu tiiru.
Tüüpiline hommikusöök oli meil väga lihtne, kuna hotellist hommikusööki võtta ei soovinud ning hommikul kumbki meist kohe väga suure isuga pole, kui pole trenni teinud, seega valisime poest mõõduka rasvaprotsendiga maitsestamata jogurti, millele segasime juurde toredate Eesti poiste loodud 365JP valgupulbrit, mis on väga hea naturaalse maitsega ja annab lisavalku, et kõht täis püsiks. Juurde veel banaan ja erinevaid pähkleid (pistaatsia- ja maapähkel, mandlid). Ja nii kõik kolm hommikut – väga maitsev ja täitis piisavalt kõhtu.
Ühel korral sattusime ka McDonaldsisse kohvile (kuna kõik kohad olid meie ärkamisajal veel kinni ja hotelli lähedal olevas tanklas ei olnud hea kohv), seega sai sealt lisaks võetud kaneelirull ja südamekujuline sõõrik, kuid suurt maitseelamust kumbki ei pakkunud, minu jaoks liiga kuivad iseloomutud saialised
Nelja päeva jooksul sõime kokku kuus korda kebabi – kuna neid oli igal sammul siin ja seal ning meile väga meeldib kebab, siis nii ta läks täitsa iseenesest. Esimesel korral kohe pärast lennujaamast auto kättesaamist võtsime suuna toidupoodi ja seal kõrval oli kohe ka kebabiputka, kus lookles väike järjekord (kvaliteedimärk!).
Muidugi võtsime sappa ja proovisime ära. Seega 30 min pärast lennukist väljumist (autorent ja sõit käis väga kiiresti) sõime juba kebabi. Ühe võtsime klassikalise ehk saiataskus serveerituna. Olen aru saanud, et see on traditsiooniline sakslaste versioon kebabi süüa, et päris türklased söövad siiski taldrikult. Teise võtsimegi siis türklastele iseloomuliku ehk taldrikul, kuhu asetati hunnik friikartuleid (ülimaitsvad – väljast krõbedad, seest mahlased), kebabiliha, palju värsket salatit ning alla ja peale veel plärakas kastet, mille lisamine käis nii kiiresti, et ma ei jõudnud neid isegi peatada :D Aga maitses see kõik imehästi! Teisel korral sõime Düsseldorfis ühe ehituse lähedal, kus töömehed lõunatasid. Putka oli kilest kokku lapitud (kahju, et pilti ei teinud), seal valisime tortiljasse keeratud hakkliharullikujulise kebabi, mis maitses imehästi. Muidugi ei puudunud ka värske salat ja kaste. Kõigi teistega võrreldes oli see kõige pisem amps, aga kõhtu täitis ikka (mõneks ajaks) :D
Ülejäänud korrad sõime juba kindlaks lemmikuks kujunenud saiataskus kebabi – imemaitsev krõbe sai, mahlane värske salat ja maitsekas kebabiliha. Berliinis saime veel senistest kõige vürtsikamat tšillikastet, mis tunnikeseks maitsepungad õitsele lõid. PILT kebab + Döner kebab
Muul ajal nosisime meie lemmik-kiirsnäkki, mis koosnes maisigalettidest, päikesekuivatatud tomati pestost, kana- või kalkunisingist ja juustust (Maasdam on meie suur lemmik).
Teel Düsseldorfi ja tagasiteel Berliini tegime autos kiireid singirulle: juustuviilu peale asetasin 1-2 viilu sinki, keerasin rulli ning maitsev kiire kõhtu täitev snäkk oligi valmis. Tagasiteel läks vahele veel päiksekuivatatud tomatitega pestot. Kõrvale ampsasime kirsstomateid.
Magusa nurga pealt oli suurim maitseelamus ja rõõm Halo Top jäätis, mis on USAs väga populaarne ning on tasapisi ka Euroopasse jõudnud (Inglismaa hakkas üsna hiljuti importima). Jäätise teeb eriliseks selle väike kalorsus – terve topsi saab naha vahele pista u 300 kilokalori (täpsemalt 280-320 kcal) eest. Võrdluseks, et üks tops Ben&Jerry jäätist võib anda 1000 kcal ringis. Ehk siis nagu nad oma kodulehel võrdluseks B&J-ga on toonud, siis 120 ml kohta saab 70 kcal vs. 250 kcal.
Kui enamasti on sellised lahjad jäätised kas kehva maitse ja lahja tekstuuriga ning rohke kiudainesisaldusega, kuna magustamiseks on kasutatud suhkrualkoholi, mistõttu võivad kaasneda ka seedevaevused, siis see jäätis seda ei tekita, sest on magustatud steviaga. Nii saime ka oma nahal proovida ja ei mingit muret, samuti ei ole see jäätis üleliia hambaid plahvatama panevalt magus. Meie proovisime kaneelirulli- ja maapähklivõimaitselist jäätist – mõlemad olid väga ehtsa ja õige maitsega ning tekstuur oma vähesest rasvasisaldusest hoolimata siiski kreemjas ja koorene. Kaneelirullijäätis tundus esmapilgul maapähklivõijäätisega võrreldes lahjem, kuid sööma asudes oli väljanägemine petlik, sest suus oli tunda mõnusalt koorest kaneelist maitset. Kahju, et Eestis ei ole neid jäätiseid ja need ei pruugigi oma kõrge hinna tõttu siia jõuda :/
Saiakesed, mida Saksamaal proovisime, elamust ei pakkunud – liiga kuivad ja pikalt küpsetatud, mistõttu oli tulemuseks kuiv sai. Moonisai, mida proovisime, oli küll ainult nime poolest moonisaiake. Siiski leidsime ühe toreda kohviku Düsseldorfist (Crown keskuses), mis meenutas meile natuke Katharinenthali, mis Stockmannis asub. Crowni keskuses oli ka toidupood, mis oli kaubavaliku poolest üsna Stockmanni-sarnane. Proovisime keskuse kohvikus kooki ja rummikoogitäidisega martsipanimaiust, mis olid väga head. Tähelepanuväärne on ka, et suure koogitüki eest küsiti 2,80 €, mis on meie väikse Eesti hindadega võrreldes ikka pea poolmuidu saadud.
Sel korral soovitame hoopis toredaid retsepte, mis Teevi on Nami-Nami retseptikogusse lahkesti lisada lubanud. Nii leiad Nami-Namist valgurikka porgandikoogipudru, majoneesi-banaanimuffinid ning maitsvad pisikesed porgandipirukad.
Head proovimist!
Foorum