Kuna mu sõbranna elab kohvikust üle tee, käisime ja uudistasime ka! Lähemalt kirjutaisn blogis: 

Menüü on neil lühike ja selge, pearõhk pannkookidel ja omlettidel, aga ka päevasuppi saab ning vitriinis on quiche'e ja kooke omajagu.  Kraanivett toodi tasuta ning vahvate mammudega. Muide, end ise reklaamivad ka nad kui ainsat Tartu kohvikut, kus alkohoolseid jooke ei serveerita.

Kohvikul on kusagil rõõmsate kanadega lähem tutvus ning sellest ilmselt ka muna sisaldavatele roogadele üles ehitatud menüü. Kusjuures mune saab ka kaasa osta! Kui esmapilgul koogiletis uhkete pirukate ja tortide vahel munakarpi näha pani korra pead pöörama, siis tegelikult on see ju väga vahva! Pannkoogid on kodused, täidisega ei ole koonerdatud ning ka kuldkollasest värvist on näha, et tainas on vabalt ringi jooksnud kanade munadest tehtud. Päevasupid tulevad priskete portsudega ning on samuti maitsvad. Interjöör on hubane ja retro ning ka kõlarist kostuv muusika läheb ajastuga kokku. Väikeste lastega peredele toreda üllatusena leiab tualetist mähkimislaua ning ka varumähkmeid. Vahva oli ka see, et toidud olid serveeritud spetsiaalselt kohviku jaoks tehtud või pidulikel serviisidel, mida võiks vanaema kapist leida. Kokkuvõttes mõnus koht, kuhu pannkooke sööma või koogile-kohvile minna. Ja kes lähedal töötab (või mis üldse Tartu mõistes kauge on? :P ), ei ütleks ka heast lõunast seal ilmselt ära. 

Jazzino. teen. naudin.