Pille
Nami-Nami peakokk 2010-11-12 13:13:34 |
Netcat:
Uurisin (sest ka minul on mälusopis too kollase ploomi nektar) ja ühe nami-namika kaasabil/kaudu sain Põltsamaalt järgmise info:
* Kollase ploomi nektar oli kunagi Premium mahlade sarjas, aga seda enam ei toodeta.
* Kollase ploomi nektar on täiesti uus toode Põltsamaa mahlade sarjas - uus tootearendus, uus retsept, uus tooraine.
* Püreesisaldus on tootes 45% ja toode on valmistatud kollase ploomi püreest, mida ei ole kontsentreeritud.
* Põltsamaa mahlaseerias pole seda toodet varem olnud ja see toode on unikaalne Eesti mahlaturul.
Pille:
Ma olen nüüd ilges segaduses, sest Põltsamaa Premiumi sarjas oli neil kollase ploomi nektar juba mitu aastat olemas. Kas see on seesama toode ja kuidas saab üht ja sama asja mitu korda "esimesena" turule tuua?Põltsamaa Felix tõi turule kollase ploomi nektari Põltsamaa Felixi pressiteade 11. november 2010 |
|
Zapxpxau
Abikokk 2010-11-12 14:02:10 |
Jõin ka varem juba seda kollase ploomi mahla, ja kui mu mälu mind nüüd totaalselt alt ei vea, siis too eelmine oli tehtud Itaalia ploomidest? Kas nüüd Eesti ploomidest äkki? | |
|
Pille
Nami-Nami peakokk 2010-11-12 14:24:35 |
Zapxpxau:
Hispaania :)
Jõin ka varem juba seda kollase ploomi mahla, ja kui mu mälu mind nüüd totaalselt alt ei vea, siis too eelmine oli tehtud Itaalia ploomidest? Kas nüüd Eesti ploomidest äkki? |
|
Anu
Abikokk 2010-11-12 18:17:53 |
Heh, alles just ostsin seda "vana" kollase ploomi mahla. :) Hea, et uus asemele tuli. | |
|
Pille
Nami-Nami peakokk 2011-01-21 12:06:52 |
Põltsamaa Felix tõi turule uue unikaalse õunaveini
20.01.2011
Põltsamaa Felixi pressiteade
Eesti juhtiv toiduainetetootja Põltsamaa Felix tõi turule uue unikaalse kodumaistest õuntest valmistatud veini Põltsamaa Kuldne, mis on laagerdunud veinikeldrites juba alates 2005. aastast.
Vein on valmistatud valitud Eestimaa õuntest, mida 2005. aastal oli tänu heale õuna-aastale iseäranis rohkesti.
„Loodame, et eestimaise marja- ja puuviljaveini sõbrad võtavad uue õunaveini vastu sama hästi nagu mullu turule toodud Põltsamaa Tõmmu 2002, mis on tänaseks meie müügiladudest juba otsas,“ ütles Põltsamaa Felixi juhatuse esimees Anti Orav.
Põltsamaa veinimeistrid kirjeldavad Põltsamaa Kuldset kui küpset ja täidlase maitsebuketiga puuviljaveini ning soovitavad seda nautida juustu- või puuviljavaagna, aga ka erinevate kookide juurde, temperatuuril 11-12 kraadi.
Põltsamaal on toodetud veine juba alates aastast 1920. Põltsamaa veinid valmivad reeglina Eestis küpsenud puuviljadest ja marjadest ning mitte kontsentraadist. Veinitootmisel kasutatakse kõige klassikalisemat väärtusahelat alates marjade pressimisest, veini laagerdumisest vaatides (miinimum kaks aastat) kuni pudelisse villimiseni.
Põltsamaa Felix on kõige laiema toiduainete valikuga juhtiv toiduainetetootja Eestis, tootes ja turustades ligi 300 toodet kaheksa erineva kaubamärgi all.
Lisainformatsioon:
Marek Viilol
Põltsamaa Felixi turundusdirektor
marek.viilol@felix.ee
Tel: 5038493
|
|
|
Pille
Nami-Nami peakokk 2011-03-29 18:25:24 |
Pressiteade 29.3.2011:
Saku Õlletehas taaselustab Mõdu tootmise
Saku Õlletehas tõstab tuhandeid aastaid tuntud ja kääritatud jookide kuningaks tituleeritud mõdu pruukimise Eestis taas au sisse.
Uue “õllelähedase” joogikategooria loojana usub Saku, et mõdust saab selle aasta uudisjook. Esialgsel hinnagul võiks nõudlus pikkade traditsioonidega toote järgi suvisel perioodil küündida poole miljoni liitrini.
Kunstiajaloolase Jüri Kuuskemaa sõnul on mõdu tegelikult tuntud aegade algusest aga eriti populaarseks muutus jook keskajal, kus seda peeti õllest ja veinist paremaks ning seetõttu ülikute joogiks. „Kahjuks muutis mee kallis hind ülikute joogi nii elitaarseks, et odavamad joogid saavutasid suurema populaarsuse ja mõdu vajus mõnevõrra tahaplaanile.“
„Mõdu on kõikide kääritatud jookide kuningas,“ ütles Saku Õlletehase turundusdirektor Kadri Ärm. “Kui sajandeid tagasi oli mõdu mee kalli hinna tõttu lihtrahvale kättesaamatu, siis nüüd on see tänu Saku joogimeistritele täies uhkuses kõigi eestimaalaste ees.“
„Ühtlasi on mõdu vastus neile, kes ütlevad, et Eestis pole õllekultuuri. Otse vastupidi - mõdu on tõestus sellest, et Eesti joogikultuuri ajalooline tarkus on säilinud ja tänane tipptasemel tootearendus lisanud sellele veel viimase lihvi,“ ütles Ärm.
Mõdu on toodetud Sakus ka eelmise sajandi kahekümnendatel ja kolmekümnendatel aastatel. Uue Mõdu tootmisel on kasutatud ajalooliselt säilinud andmeid ja püütud maailma erinevate mõduretseptide hulgast leida see autentne Eesti mõdu, mille tähtsaimaks komponendiks on mesi.
Iidsete traditsioonide taaselustamisega soovib Saku Õlletehas tõsta mõdu pruukimise tava Eestis nii pidulikel kui vähempidulikel sündmustel taas au sisse. Mõdu sobib salapäraga tembitud mõdusat meeleolu looma samahästi rahvuslike tähtpäevade tähistamisel kui suveõhtu seltskondades.
Mõdu on traditsiooniline mesise mekiga jook, mis on saadaval nii 0,5 l klaaspudelis kui ka mugavas 1,0 l plastpudelis ning maksab kauplustes vastavalt 0,85 ja 1,65 eurot.
Saku Õlletehase ja Euroopa kultuuripealinn Tallinn2011 partnerlus võimaldavad viia ellu julgeid ideid, mille üheks näiteks on traditsiooniline Mõdu. Kohaliku õllekultuuri arendamine läbi Mõdu esindab uuenduslikku lähenemist, mis sobib tutvustamaks Eestit ka turistidele Tallinn2011 programmi raames.
Saku Õlletehas
Saku Õlletehas on 190 aastase ajalooga Eesti vanim ja suurim järjepidev õlletööstus, mille eesmärk on pakkuda tarbijatele kvaliteetsete jookidega mõnusat värskendust ja uudseid elamusi. Aastast 2008 on Saku Õlletehas rahvusvahelise õllekontserni Carlsbergi täieõiguslik liige kuuludes seeläbi rahvusvahelisse õlletootjate kõrgliigasse.
Legend räägib, et kõikide kääritatud jookide kuningaks tituleeritud mõdu valmistamise traditsioonid pärinevad tsivilisatsioonide algusaegadest. Iidset jooki teatakse ka kui Keldi ja Kreeka jumalate võimsuse ja naudingute allikat. Skandinaavia rahvaste jaoks peitus iidses mõdus tarkuse jõud. Arvati, et mõdu pruukimine annab võime vastata kõikidele maailma küsimustele ning olla igavesti inspireeritud. Seda imelist väge olla himustanud isegi Viikingite peajumal Odin.
Mõdu suurejooneline populaarsus vältas läbi keskaja, mil jook voolas ojadena kuningakodades, aadlipaleedes ja kloostrites. Samal ajal, kui lihtrahvas kostitas end odavama veini ja õllega, sai mõdust pidujook, mis saatis nii rahvusvahelisi lepinguid ku ka perekondlikke suursündmusi. Mõdu on jook, mis tähistab.
Traditsioonidele ja Eesti suurima õlletööstuse ajaloole viitab Mõdu pudelikaelal ilutsev ussikujuline „S“, mis omakorda viitab Saku Õlletehase rajaja Karl Friedrich von Rehbinderi perekonna 17. sajandist pärinevale vapile. Umbes 1890ndate aastate lõpust oli Saku Õlletehase kaubamärgiks tähed A ja S ning mao kujutis. Klaasreljeefina jõudis see pudelitele aastal 1928 ja sealt hiljem ka etikettidele.
|
|
|
Pille
Nami-Nami peakokk 2011-04-07 15:44:59 |
Pressiteade 6.4.2011: Borjomi mineraalvesi sai uue ilme Eestis üks müüduim looduslik mineraalvesi Borjomi on nüüdsest uue ja kaasaegsema väljanägemisega. Võrreldes Borjomi vana pudeliga on uus voolujoonelisema vormi ning lihtsama etiketiga. Turu-uuringute firma AC Nielsen Baltics andmetel kasvas Borjomi loodusliku mineraalvee osa kogu Eestis müüdava pudelivee turu väärtusest aastaga 93% (detsember 2009-november 2010). Uue pudeli ning sildi väljatöötamise protsess on IDS Borjomi Europe peadirektori Irakli Bokuchava sõnul väldanud kaks aastat. ”Muutus on ajendatud kliendiuuringute tulemustest, kust ilmnes vajadus visuaalse identiteedi värskendamise järele,” rääkis Bokuchava. Vee letihind uue disaini tõttu ei tõuse. Visuaalne muutus on osa Borjomi uuest äristrateegiast ning brändiuuendusest. „Kuigi oleme Eestis saavutanud imporditud pudelivee liidripositsiooni, jätkame jõulise arendustegevusega. Borjomi on kasulik looduslik mineraalvesi, mis vabastab keha üleliigsest,“ rääkis Bokuchava. “Uut pudelit disainides oli meil keeruline ülesanne luua midagi modernset, ent samas traditsioonilist, mis ei erineks ülemäära vanast pudelist. Näiteks pudeli esiküljel olev hirv on omamoodi kvaliteedimärgiks ning puna-valge maastikku kujutav silt on Borjomi ajaloo osa.” Esimene Borjomi pudel lansseeriti aastal 1890. Seni kasutusel olnud Borjomi pudel on pärit aastast 2006. Uus pudel on Gruusias kasutusel 2010. aasta novembrist, Eestis jõudis uue kujundusega pudel lettidele märtsis. | |
|
Pille
Nami-Nami peakokk 2011-04-07 15:54:27 |
Pressiteade 7.04.2011
Valio toob turule uue delikatessjuustu
Sel nädalal tuleb müügile uus Valio Võru juustutehases valmiv delikatessjuust Valio Lacey Swiss. Juustu leiab esialgu Stockmanni ja Tallinna Kaubamaja delikatesstoodete letist, kus ostjale lõigatakse sobiv juustukogus suuremast juustukangist. Peagi leiab Lacey Swiss juustu ka suuremates Selveri kauplustes.
Valio Lacey Swiss juust eristub teistest oma küllusliku maitse poolest, olles ühteaegu veidi magus ja kergelt mõrkjas. Maitselt meenutab uus juust kõige enam Šveitsi Emmentali tüüpi juustu, kuid oma õhulise ja pitsilise struktuuri poolest on ta lähedane Atleedile. Valio Lacey Swiss sobib hästi eraldi snäkiks kui ka võileibadele ja küpsetamiseks.
Tegu on sama juustuga, mis tähistas hiljuti aasta täitumist Ameerika Ühendriikide turul. Valio Eesti turundusjuhi Lauri Betlemi sõnul töötati Valio Lacey Swiss juust välja mitu aastat kestnud arendustöö tulemusel Ameerika turu jaoks, arvestades sealse tarbija maiste-eelistustega. „Kuna huvi uue juustu vastu on ka Eestis suur olnud ning juust on oma headust tõestanud, otsustasime kohalikku juustuvalikut rikastada ja Lacey Swissi Eestis müügile tuua,“ rääkis Betlem.
Lacey Swiss on Ameerikast pärit juustutüüp, mis sündis legendi järgi 80ndatel aastatel tööõnnetusena, kui Emmentali juustu partii ühel juustutootjal vastu taevast läks ja tulemuseks oli tavapärasest väiksemate aukudega ja kolmandiku võrra väiksema rasvasisaldusega juust. Kuid ajastus oli selliseks „tööõnnetuseks“ väga sobiv – üha enam pöörasid inimesed tähelepanu toodete rasvasisaldusele. Nii otsustatigi untsu läinud Emmentali turustada kui tervislikumat juustu ja see sai kiiresti populaarseks.
Alates eelmise aasta märtsist müüakse Võrus valmistatud Lacey Swissi peamiselt New Yorgi ja Bostoni piirkondade toidupoodide delikatesstoodete lettides, kus umbes 2,5-kilosest juustukangist lõigatakse just ostjale sobiv kogus. Kokku müüdi eelmisel aastal USAsse 255 tonni Valio Võru tehases valminud juustu, eesmärgiks on lähiaastatel koguseid kasvatada 1000 tonnini aastas.
|
|
|
Pille
Nami-Nami peakokk 2011-04-19 09:44:57 |
[b]Felix tõi turule uue tervislikuma majoneesi
Põltsamaa Felixi pressiteade 19. aprill 2011[/b]
Eesti juhtiv toiduainetetootja Põltsamaa Felix tõi turule uue Felix Klassikalise majoneesi, mis on valmistatud eestimaisest rapsiõlist ja mis on varasemate toodetega võrreldes väiksema rasvasisaldusega.
Felixi uus Klassikaline majonees võitis Tallinnas Toidu- ja Fermentatsiooni Tehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) poolt veebruaris läbi viidud tarbijauuringu, mille eesmärgiks oli välja selgitada Eesti kõige maitsvam majonees. Valdav enamus uuringus osalenud tarbijatest leidis, et Felixi uus Klassikaline majonees on võrreldes teiste Eestis müüdavate majoneesidega parem nii maitseomadustelt, välimuselt kui ka üldmuljelt.
„Seega võime väita, et tegu on Eesti kõige maitsvama majoneesiga. Kui on tarbijaid, kellele meie uus majonees ei maitse, on neil võimalus selle eest ka raha tagasi küsida,“ ütles Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol. Parima maitse garantii tingimused on kirjas Felixi kodulehel (www.felix.ee).
Valdav enamus ehk 80% Eesti tarbijatest armastavad uuringu järgi majoneesi süüa salatites, aga ka kastmetes (26%), võileibadel (24%), makaronidega ja keedetud munaga (mõlemad 13%). Majoneesi ostes on tarbijatele oluline eelkõige maitse – nii arvas isegi 94% küsitletud tarbijatest.
Felixi uue Klassikalise majoneesi rasvasisaldus on 41,5% varasema 45% asemel. „Liigume tervisetrendi pidi. Hea maitse saavutamiseks ei pea nii palju rasva lisama - uus majonees sisaldab küll 8% vähem õli, kuid on oma maitselt veelgi parem ja kreemjam,“ ütles Viilol.
Majonees sisaldab parimat eestimaist rapsiõli. See on majoneesi üks põhikomponente, mis peab olema kvaliteetne, et tagada majoneesi hea maitse säilumine ka pikema aja jooksul. Majoneesi valmistamisel on oluline ka vee kvaliteet. Puhta vee saamiseks on Põltsamaa Felixil 60 meetri sügavune puurkaev, mille läheduses reostusallikad puuduvad.
Põltsamaa Felix soovib uue majoneesiga saavutada 2012. aasta lõpuks 1/3 suuruse turuosa Eesti majoneesiturust.
|
|
|
Pille
Nami-Nami peakokk 2011-04-26 21:57:33 |
Mamma tõi turule madala kalorisisaldusega peedisupi
PRESSITEADE 26.aprill 2011
Mamma tõi kevad-suve hooajaks turule uue kerge külma peedisupi.
Saarioinen Eesti OÜ tootearendusjuhi Ave Arulepa sõnul toodi peedisupp turule kevad-suviseks hooajaks, kuna inimesed eelistavad sel ajal peamiselt külmalt söödavaid tervislikke toite. „Mamma peedisupp ei sisalda säilitusaineid. Supi valmistamisel oleme võtnud arvesse eestlaste maitse-eelistusi, samuti oleme silmas pidanud, et supp oleks tervislik ja madala kalorisisaldusega,“ selgitas Arulepp. „Supp on pakendatud plastikkaussidesse, mis annab võimaluse mugavalt einestada ka vabas õhus - piknikul, pargis, metsas,“ lisa ta.
Külma peedisupi koostisesse kuuluvad keefir, punapeet, kartul, muna, marineeritud kurk ja must pipar. Toote soolasisaldus on 0,88 protsenti. Peedisupp annab 100 grammi kohta 3,2 grammi valke, 6,4 grammi süsivesikuid, 2,4 grammi rasva. Supist saab 100 grammi kohta energiat 60,3 kalorit. Toode sobib koheseks söömiseks ja on pakendatud 300 grammisesse pakendisse.
Saarionen Eesti OÜ Mamma kaubamärgi roogade sortimenti kuulub ligi 80 toodet. Menüüst leiab suurel valiku praade, suppe, vormiroogasid, pannkooke, võileibu ja muid valmistoite, mis sobivad söömiseks soojendatult kui ka koheseks tarbimiseks. Mamma toitudele ei lisata eraldi säilitusaineid, õigete tingimuste korral säilivad tooted 5-14 päeva.
|
|
| << < 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 > >> | ||
Foorum