Zoozi:
Toiduga pirtsutamise kohta, et kõige suurem toiduga mängija on mul vanem poiss. Ta hakkab virisema juba ette, teadmata mis söögiks on. Pole vahet mida talle pakkuda, nagunii on mingi asi, mis ei meeldi. Ühtegi puu- ja juurvilja (natuke maasikaid-vaarikaid suvel) ei söö, ainult peidetud kujul. Keskmine poiss sööb enam-vähem kõike, liha ja magustoite, kooke vähem. Küll armastab väga shokolaadi ja kurki. Sööb ka mõndasid puu-ja juurvilju. Väiksema poisi menüü tema tervise tõttu suht piiratud. Aga üldiselt sööb kõike, mida talle teen. Armastab väga musta leiba, mida kahjuks ei või ka raasukest anda. Juurvilju sööb peidetud kujul,puuviljadest õuna, pirni, banaani. Arbuusi ka armastab. Ema ja mees söövad üldiselt kõike. Mees ei söö ühepajatoitu, mis on jälle minu ja ema lemmik. Ema ei armasta eriti liha. Vahest ajab mind tigedaks, kui üritab lusikaga niigi väikest lihakillukest nüsida väiksemaks. Tegelikult viriseda ei saa, sest siiani on söödud kõiki mu katsetusi. Mees vahest viriseb, et teen nii palju süüa - meile, suurematele poistele ja pisemale. Aga noh peale seda kui on paar päeva söönud koos lastega laste toitu, nõutakse paremat :) Sama ka magusaga, vahest ütleb, et kas on vaja. Kuid kui jätan tegemata, küsitakse kohe, kuhu magustoit jäi :) Kokkuvõttes olen õnnelik, et mees mind söömisega toetab. Mõnikord küll soovin, et kui küsin, et mida võiks süüa teha. Selle asemel, et avaldada kindlat soovi, öeldakse lihtsalt - üllata. Eks ma siis üllatan, kuid ärgu virisegu, kui ei maitse! :D