Liblikas
Kokaõpilane 2008-10-12 23:36:21 |
Laupäevane vihmamossis ilm meelitas sisse astuma Vana-Viru tänaval augustis avatud MUSEUM'i. Vaatamata minu jaoks veidi hektilisele ja elbakule sisekujundusele olid toit ja teenindus suurepärased. Wakame vetikate ja vesikressi salat maitses hõrgult - värske, ingveri aimatava vürtsiga. Tomatisupp oli mahe - siidine, ent siiski tummiselt tomatine. Kohvi tellimisel suutsin tekitada väikese segaduse, mille aga sõbralik ja aval teenindaja sujuvalt lahendas. Caffe Latte oli pea sama hea kui minu lemmikus NOPis ... Et Museum uueks trendikohaks hõigatud, oli näha nii ukse ette sätitud autopargist, lounge õhustikust kui ka hinnakirjast, kuid kindlasti lähen ka nende sushit proovima. | |
Sotlane
Kokaõpilane 2008-10-14 17:04:38 |
Jälle väga hää koht. Sai suurema seltskonnaga proovitud seda ja teist, sushi kahjuks keskpärane, muu kõik super. Julgen soovitada, aga sushibaare on ju mujalgi ja sa ei pea seal just sushit sööma. Soovitan eelroogade valik mustal kiviplaadil ja tervelt küpsetatud kala. | |
Pille
Nami-Nami peakokk 2008-11-01 17:48:21 |
Käisime reede õhtul sõbrannadega Museumis ühte sünnipäeva tähistamas. Olime kohal üsna varakult, juba poole seitsme ajal ja istusime restorani poolel. Tegelikult ei olnud see meie arust üldse varane kellaaeg (peale tööd ju ikkagi), aga rahvast hakkas rohkem kogunema alles peale 20, meie kõrvallaud oli reserveeritud alates 22st, nii et tundub rohkem sellise hilisõhtuse istumise-söömise koht olevat.. Sisekujundus oli atraktiivne - mõnusalt sume valgus, vahvad kuppellambid laes, täpselt paraja tugevusega taustamuusika. Mina proovisin erinevaid maki sushisid, tomatisuppi kitsejuustu ja crostinidega ning brüleekreemi. Sushid olid enam-vähem - tavalised makid olid muidugi hästi väikesed, aga Kalifornia rullid täitsa viisaka suurusega. Viimased olid ka maitsvamad. Tomatisupp oli väga mõnus ja tummine, kõrvale pakuti majaleiba (päikesekuivatatud tomatitega vormileib oli hästi huvitava ja tugeva maitsega, samas hästi mahlane). Brüleekreem oli mõnusalt kreemjas ja kaunistatud värskete marjadega (ma oleks eelistanud küll veidi vähem kõrvetatud brüleekihti, aga see on pigem minu kiiks).. Lauakaaslased kiitsid wakame-salatit, ise sel korral ei proovinud. | |
Merilin
Abikokk 2008-12-19 20:29:38 |
Samuti elamused restoranipoolelt tänasest pärastlõunast.
Esiteks, sisekujundus ja õhustik on mõnusad, toit hea, aga sellest ei piisa, kui teenindus elamuse nullib!
Sushi maitset ei kommenteeri, kuna seda ei söönud, aga suurus tundus just sushile kohane - korraga suhu pistmiseks, mitte hammustamiseks ja poolitamiseks. Tomati kreemsupp kitsejuustuga sai teistelt kiidusõnu.
Eelroaks võtsin böffi ("Boeuf tartat") ja ilmselt õigesti tegin. Paras kogus ja piisavad lisandid. Maitses mõnus!
Ainult kaks viilu saia selle koguse kohta oli küll vähe. Kuna laudkond jõi valget, sai böffi kõrvale tellitud klaas punast veini. Aga seda ma ootama jäingi. Pearoa ajal suvatses teenindajaneiu vabandada, et unustas...
Pearoaks kergelt suitsutatud part õuntega mündikastmes - part jällegi väga mõnus ja õunad ka, aga juurde serveeritud krõmpsud suhkruherned ei sobinud kohe kuidagi ja münti ma ka ei tuvastanud. Pardi osa peab siiski kiitma.
Brüleekreem oli keskpärane, liiga paksu karamelliga, aga maasikas sobis mõnusalt. Kui vaid mu kohvi ei oleks järjekordselt unustatud lauda tuua... ja kui see kohale jõudis, siis heast espressost oli asi üsna kaugel kahjuks.
Lisaks ei ühtegi naeratust teenindajalt ja lohakas nõjatumine diivaniäärele, kui meile nii muuseas veinipudelit näidati. Ja kasutatud nõud oleks võidud ka laualt enne järgmist käiku ära korjata...
Tagasi minna igatahes tungi pole - ja seda hoolimata täitsa heast toiduelamusest. Õnneks kompenseeris hea seltskond viletsa teeninduse. Pisike ja Pisut Segi, teadagi... |
|
Netcat
Abikokk 2009-01-14 15:54:57 |
Käisin hiljuti seal ja sattusime lounge-poolele, kuna pidasime selle valgustust hubasemaks. Seal on üsnagi hämar, aga samas jällegi niimoodi mõnusalt hämar, mitte nõnda, et ei näeks menüüd lugeda või toitu suhu pista, nagu mõnel pool kahjuks on. Sisekujundus jättis nii mulle kui mu kaaslasele pigem just erakordselt harmoonilise mulje - võibolla restorani poolel on teistmoodi, ei tea. Kuppellambid meeldisid meile ka ja taustamuusikat pean minagi kiitma. Lounges oli tõesti mõnus istuda ja kuigi ma pole sedatüüpi inimene, kes üksinda kusagil istumas ja tipsutamas käiks, siis tekkis tunne, et sinna võiks sedagi tegema minna.
Kiidetud wakame salatit kahjuks ei proovinud, võtsin kitsejuustu salati kreekapäraselt või mistandoligi. Salat oli väga hea, kuigi olin oodanud midagi rustikaalsemat ja suuretükilisemat, aga sain taldrikutäie väga elegantselt serveeritud pitsilist friseed lisanditega, mis muuhulgas sisaldas väga maitsvalt marineeritud ülipeeni sibularibasid. Majasai oli ka hea.
Seda, kui õudne seal tavaline sushi on, ei oska öelda, aga soe tempura-rull oli küll väga maitsev ja piisavalt suur ports, et väiksema isuga indiviidid võiksid seda kahe peale jagada.
Kaaslane on suur brüleekreemi fänn ja kiitis Museumi oma ülevoolavalt. See tuli värskete punasõstarde, mustikate ja vaarikaga seekord. Marjad olid väljanägemiselt väga hõrgutavad ja niipalju kui mina sellest brüleevärgist jagan (pole just minu lemmik) ei olnud talle tõesti midagi ette heita. Nii Monacos, Travelis kui Basiilikus oleme kehvemat saanud.
Minu armanjaki-ploomijäätisega õunakook oli mõningane pettumus. Kook sulas konsistentsi poolest suus, kuid oli väga mage - hapumad õunad oleks kasuks tulnud. Jäätis oli samuti väga mahedamaitseline ega moodustanud loodetud kontrasti (sobiks pigem musta kohvi kõrvale kui magusa koogi peale). Ühtekokku jättis ports liiga rammusa mulje (tükk oli ka pisut liiga suur).
Teenindus elamust ei nullinud, kuigi peale jookide laudatoomist tuli toitu oodata nii kaua, et meis kõhklus tekkis, kas üldse mingit elamust sel õhtul tuleb. Millest nõnda pikk viivitus oli tingitud, ei tea, põmst võiks ju ideaalselt teenindajalt oodata, et kui kaua läheb, antakse sellest juba veidi varem teada... Igastahes meist hiljem saabunud külastajad said oma road varem kätte ja minu ara verega kaaslases hakkas olukord juba masendust tekitama (a la selliseid asju juhtub ainult minuga!). Aga lõpuks läks kõik siiski üsna kenasti. Midagi segi ei aetud, toomata ei jäetud ja ebaviisakas ei oldud, niiet mina läheks küll tagasi lootuses, et iga kord ei pea sedasi passima. Elu on ebakindel. Söö magustoit kõigepealt. |
|
Foorum