Kristjan
Abikokk 2008-03-12 16:33:04 |
Restoraniarvustus ilmus ajakirjas Oma Maitse, jaanuar 2008. Külaskäik Mosese juurde: Tallinna esimene juudi restoran "Tahan hummust! Kus on mu hummus?" Sõbra nõudlik karjatus keset Tel Avivi leitsakut kõlab kõrvus nagu polekski tegu talvise Tallinna ja Karu tänava uue sünagoogiga. Hiilin aukartlikult sisse juutide pühakoja granaatõuntega inkrustreeritud uksest. Omal ajal oli Jeesus kaupmehed pühakojast välja ajanud, pidades maist tegevust jumalale solvavaks. Seega on kristlikus kultuuriruumis kasvanule eriskummaline juba restorani asukoht, otse pühamus. Eesti arhitektide projekteeritud sünagoog võib olla moodne oma klaasi ja betooni esteetikaga, kuid on samas äratuntavalt sakraalne. Ruum annab võimsa tõuke sisenemiseks juutide maailma. Ootan hummust. Restorani lakooniline sisekujundus on vaevu märgatav, seevastu külastajad paistavad seda enam silma. Pole kahtlustki, et juudi kogukond on koha omaks võtnud. Kas mitte ühe laua taga ei vestle elavalt alati särav juudi kogukonna juht proua Cilja Laud? Jah, olen turist koduses Tallinnas, kuid selleks ma ju siia tulingi, vahelduseks kartulile ja hapukapsale. Ujedal noormehel, kes menüü ulatab, on ronkmustad lokkis juuksed ja kriitvalge nahk. Ei saa jätta märkmata, et talle kohe sobib kipa, juutide tradistiooniline peakate. Menüü on koostatud peamiselt aškenazi ehk Ida-Euroopa juutide köögist, kuid leidub klassikuid ka lõunapoolsetelt sefaradi ja mizrahi kogukondadelt. Tellimust tuleb vastu võtma peakokk ise, samuti veidi uje ja ikka kipaga. Juudi soost Alex Berg on omas elemendis. Entusiastlikult tutvustab ta menüüd minusugusele valgele varesele. Pärast lühikest konsultatsiooni otsustan tellida borši, mis eeldatavalt pakub üllatuse. Menüü vastab juudi usulisele traditsioonile koššerile, mis seab toidu valmistamisele ja serveerimisele ranged piirangud. Kui mõned koššeri reeglid jäävad märkamatuks, siis põhimõte, et liha ja piimatooteid ei või kunagi koos töödelda ega serveerida, ei saa kuidagi jääda kahe silma vahele. Moseses on mindud niikaugele, et piimatooted puuduvad menüüst sootuks. Seega ideaalne koht väljas söömiseks laktoositalumatuse puhul või neile, kes on käinud doktor Levini toidutalumatuse testi tegemas ning avastanud piimatooted keelatud ainete nimekirjast. Peab tunnistama, et jõudsin piimatoodete puudumise täiesti unustada, niivõrd täisväärtusliku menüü võib koostada ilma juustu, või ja piimata. Vaid harjumust valget kohvi juua ei suutnud ületada. Menüüs puudub koššeri tõttu eesti põhitoiduainetest sealiha. Peedisupp borš: ukrainlaste, poolakate ja paljude teiste rahvuste omaks peetud toit. Ameerikas on koguni Boršivöö, piirkond, kus elavad Ida-Euroopast välja rännanud juudid. Mosese borš oli hele, suurte kartuliviilakatega ja terve suure kanakoivaga keskel. Tuntavalt ja nähtavalt erinev eesti sööklaklassikust. Järgmiseks midagi rahvusvahelisemat, populaarseks kiirtoiduks kujunenud falafelid ehk õlis praetud kikerhernepallikesed. Sobivad nii estmatutvuseks kui võrdlusbaasiks maailmarändureile. Seda enam, et falafelid on Moseses serveeritud traditsiooniliselt lahti lõigatud ja tehinaga määritud pita leiva vahel koos kausikese hummusega. Viimati sai putkast haaratud falafele Marais’s, juudi linnaosas Pariisis, falafelid on nagu üks väike samm Tallinna Euroopasse viimisel. Hummus vääriks omaette lugu. Tegu on lihtsa roaga, mis koosneb peamiselt purustatud kikerhernestest, seesamipastast, sidrunimahlast ja kvaliteetsest külmpressitud oliiviõlist. Iisraelis võib leida vaid hummusele pühendunud restorane, hummus ühendab nii juute kui araablasi. Ning pole eestlasedki kaitstud hummusesõltuvuse eest nagu juhtus mu sõbraga. Mosese hummus vastas ootustele, olles kreemjas ja õhuline. Eelroogadest võib soovitada proovida baba ganuši (baba ghanoush), Lähis-Ida populaarset õrnalt suitsumaitselist pommupüreed. Taimetoitlastel on Moseses hea põli ja seda ilma erimenüüta. Põhiroogadest riskisin Doro Wat’iga, etioopiapärase kanahautisega. Teravuselt on juudi köök eesti maitsele vastuvõetav, teisisõnu lisatakse tšillit harva ja mõõdukalt. Doro Wati kana kui teravaim roog menüüs oleks Tai restoranis saanud heal juhul ühe tärni. Küll aga oli kana tuntavalt soolane, seda ilmselt koššeri traditsioonide kohaselt kanaliha soolvees leotamise ning korduva soolaga hõõrumise tagajärjel. Kahtlen, kas see peaks lõpptulemuses tunda olema. Aškenazi köögi klassikutest on saadaval näiteks gefilte fisch. Magustoitudega juudi köök ei hiilga ning see peegeldus ka Mosese menüüs: vaid paar lihtsat valikut. Klassikaline meekook leikah, õunabiskviit, puuviljasalat. Korraks pani silma särama küsimus, millega oli tehtud õunabiskviidi juurde serveeritud vaniljekaste, kas see mitte ei sisalda piima. Piima küll, aga hoopis sojapiima. Moses juudi köögiga on piisavalt omapärane, et eristuda Tallinna restoranimaastikul. Hinnad on mõõdukad ja restoranis võib veeta nii rahuliku lõunatunni kui ka meeldiva õhtu. Restorani kõrval on väike pood, kust saab osta vajalikke komponente hummuse ja falafelide valmistamiseks, hea uudis Lähis-Ida köögi fännidele. Laupäeval on usuliste tradistioonide kohaselt restoran suletud. Karu 16, Tallinn Borš 60 EEK, baba ganuš 70 EEK, falafelid 65 EEK, kebab 140 EEK, leikah 30 EEK. Päevasupp 35 EEK, päevapraad 45 EEK. | |
Kingadraakon
Abikokk 2008-06-10 22:02:02 |
tahtsin täna õhtupoolikul seal einestada, aga millegipärast oli kogu maja suletud ja ühtegi selgitavat silti ka väljas polnud. ebameeldiv. | |
Pille
Nami-Nami peakokk 2008-09-15 15:49:35 |
Kingadraakon, ma kahjuks ei oska öelda, mis ühel suvisel teisipäeval restoran ilma mingi selgituseta kinni oli :( Äkki oli mingi elementaarne juudi püha, mille olemasolust meiesugustel mittejuutidel aimu polnud? (See muidugi ei vabanda selgitava sildi puudumist). Kes teab ... [b]Restorani veebilehe andmeil on lahtiolekuajad järgmised: Pühapäev - Neljapäev 12:00 - 22:00 Reedeti keskpäevast kuni sabati küünlade süütamiseni. See viimane on muutuv suurus, nt täna teatab veebileht, et 19. septembril on restoran avatud kuni kella 19:12ni[/b] :) *************************************************** Aga mina käisin seal üle tüki aja söömas üle-eelmisel neljapäeval. Nimelt oli Kanadast külas üks juudi päritolu ja koššerit jälgiv sõbranna, kes tahtis kangesti sünagoogi vaadata (no aga on ka kena maja) ja sealset toitu proovida. Ja pean ütlema, et jäin käiguga väga-väga rahule. Käisin koos Kristjaniga talvel kolm korda Moseses söömas ja ka siis jättis söögikoht igati sümpaatse mulje. Meeldis idee iseenesest, et Tallinnas on selline omapärase menüü ja filosoofiaga koht avatud. Toidud olid maitsvad, aga vaoshoitud. Sel korral oli midagi muutunud (ja seda paremuse suunas). Mu kahtlused said kinnituse, kui selgus, et peakokk Alex Berg on lahkunud parematele jahimaadele (kuhu, unustasin küsida; Eesti Peakokkade Ühenduse veebilehel on ta endiselt kirjas kui Mosese kokk). Ja muutus seisnes siis selles, et lisaks väga heale maitsele olid meile toodud toidud ka kõik huvitavad ja põnevad. Tekkis kohe selline rahvusköögi restoranis viibimise tunne :) Eelroaks võtsime sõbranna Melissaga kahasse assortii Iisraeli suupistetest kahele (150 EEK), millel leidus väga kreemine hummus, maitsev baba ganuš, valik soolatud ja marineeritud iisraeli köögivilju (rohelised tšillipiprad, väikesed pommud jms), aškenazi suupiste 'heeringa foršmak', seesamiseemnepasta tehina, iisraeli kartulisalat. Koos kuklitega oli see juba iseenesest vägagi toitev ja hea ülevaade juudi köögist. Põhiroaks võtsin mina supi: Iisraeli keskmiselt terava maitsega tomatisupp kanapuljongi baasil kuskussiga (70 EEK) ja sõbranna siiafilee kuumade kikerherneste, tšilli ja fenkoli ning paprika kastmega (200 EEK). Minu supp oli VÄGA maitsev ja jõuline ja minu suureks üllatuseks kaunistas seda mitte tavaline kuskuss, vaid nn iisraeli e. pärlkuskuss. Pärlkuskussi terad on umbes kruubisuurused, hoopis teise tekstuuriga, kui 'tavaline' kuskuss. Ma otsisin ja ostsin seda kaasa juunis New Yorgist, aga Eestis seda kohata oli suureks üllatuseks. (Sünagoogi poe veebilehel on see iisraeli kuskuss täitsa olemas, aga järgmisel päeval kaupluse müüjatariga vesteldes selgus, et kaup on otsakorral ja hetkel vaid köögis saadaval; ehk kunagi tellitakse juurde ka poodi). Supiportsjon oli suur ja toekas, nii et seda võib vabalt ka prae asemel soovitada. Sõbranna võetud kala nägi samuti maitsev välja. Siianahk oli kenasti krõbedaks praetud, kuum kikerhernesalat maitsev ja paprikapüree kaunilt punane ja hapukas-vürtsikas. Kuigi Melissa nägi paralleelselt vaeva oma 9kuise tütre toitmisega, siis sõi ta oma kalaprae viimse suupisteni ära (lõpu siis juba täiesti jahtunult). Magustoitu me sel korral ei võtnud, nii et ei oska öelda, kas võrreldes varasemasega on ka see menüü osa põnevamaks läinud või mitte. Lisaks meile einestas neljapäeval varasel õhtutunnil (olime seal vist alates 17st) restoranis veel üks me esidirigente ning üsna suur laudkond (ca 10?) eestlastest kolleege, kes jõid veini ja arutasid tööasju. Üldse mitte paha neljapäeva õhtu kohta vist. Igatahes oli mul rõõm näha, et Tallinna esimene ja ainus koššer/juudi restoran endiselt tegutseb ja seda tõusvas joones ning mul on peagi plaanis tagasi minna. | |
Marju
Abikokk 2008-09-16 09:56:56 |
Olen mitu korda mõelnud Moseses söömisest, aga kuidagi pole julgenud minna...et sünagoog ja ma ei tea, mis veel, et äkki igaühel ei sobigi minna jne... Nüüd siis heitsin julguse kogumiseks pilgu kodulehele ja olid pearoad kalast ja pearoad kanast ja pearoad loomalihast... Et köögiviljatoite ei olnudki justkui? suupistete hulgas olid küll falafelid ja baklažaanid, mille pärast võiks ju isegi minna.. | |
|
Pille
Nami-Nami peakokk 2008-09-16 10:03:05 |
Marju:
Oi, seda kindlasti kartma ei pea. See pühakoda on trepist üles minnes restorani kohal, nii et võid vabalt alla restorani lihtsalt jalutada :)
Olen mitu korda mõelnud Moseses söömisest, aga kuidagi pole julgenud minna...et sünagoog ja ma ei tea, mis veel, et äkki igaühel ei sobigi minna jne... Marju:
Põhiroad paistavad tõesti kõik lihast-kalast olevat. Aga võrreldes keskmise pealinna restoraniga on vegetaarsete toitude valik siiski üsna lai - üks supp (seda küll kanapuljongi baasil, oi jah) ja mitmed salatid ja suur valik suupisteid-eelroogi. Taimetoitlane nälga kindlasti ei jääks - võid võtta selle iisraeli suupistete vaagna kahele (paluda foršmak välja jätta ja rohkem baba ganuši panna näiteks) ja sellest saab (keskmise isuga sööja) kõhu täitsa täis, eriti kui kukleid kõrvale nosida.
Nüüd siis heitsin julguse kogumiseks pilgu kodulehele ja olid pearoad kalast ja pearoad kanast ja pearoad loomalihast... Et köögiviljatoite ei olnudki justkui? suupistete hulgas olid küll falafelid ja baklažaanid, mille pärast võiks ju isegi minna.. |
|
|
Marju
Abikokk 2008-09-16 10:23:25 |
Jah.. usun ka tegelikult, kas või falafeli pärast tasuks minna :) Ja üleüldse ka, uudistama. Aga lihtsalt kuidagi torkas silma seal menüüs. Oleks lihtsalt olnud pearoad ja siis kõik kala-kana-lihaga, siis oleks tavaline olnud :) | |
Zoozi
Abikokk 2008-12-16 00:11:12 |
Külastasime sõbrannadega täna Mosest. Valiku tegin seekord mina. Valisin Mosese, kuna ka minus voolab juudi verd. Kahjuks pean tunnistama, et külastus ei olnud kõige meeldivam. Toidu üle nuriseda ei saa, oli selline keskmine, aga teenindus.... 1. Teenindaja ei rääkinud eesti keelt, õnneks minu jaoks polnud see probleem. 2. Tellisime Sencha Shokai (Japan), rohelise tee - toodi must tee 3. Magustoidu juurde unustati söögiriistad toomata, kusjuures polnud kedagi ka kelle käest küsida, võtsime siis ise kõrvalt laualt. 4. Mu magustoidu taldrik viidi poole söömise ajal lihtsalt minema. Ei osanud nagu midagi öelda, kuna olin sõnatu. Ilmselt niipea uuesti ei lähe, olen pettunud :( | |
Netcat
Abikokk 2008-12-16 17:09:17 |
Zoozi:
Hea, et see minuga ei juhtunud. Ma oleks küll vist midagi ebaviisakat öelnud.
Niisugune asi juhtus minuga viimati kui olin viieaastane, kunagises "Kungla" hotelli restoranis. Kelner tabas täpselt selle hetke, kui ma kõrvale kõõritasin ja purjetas minu magustoidukausiga minema. Siis olin täpselt samamoodi nii jahmunud, et ei osanud piiksugi teha. Nagu allkirjast näha, jäi õnnetu elamus eluks ajaks meelde. K 4. Mu magustoidu taldrik viidi poole söömise ajal lihtsalt minema. Ei osanud nagu midagi öelda, kuna olin sõnatu. Elu on ebakindel. Söö magustoit kõigepealt. |
|
|
Pille
Nami-Nami peakokk 2010-10-28 11:25:45 |
Moses, mille toit mulle täitsa meeldis, pandi eelmise aasta alguses kinni. Kuna ma perekondlikel põhjustel niiehknii elasin peamiselt paikset äärelinnaelu ja kohvikusse sattusin üliharva, siis polnudki väga hullu. :) See selleks. Tundub, et restoran Mosese asemel tegutseb antud pinnal nüüd kohvik "Jerusalem" (vt siia). Kas keegi on sellega lähemalt kursis ja on äkki uut kohta isegi kaemas käinud? | |
Foorum