Anthotyro on valge vadakujuust, tehakse lamba- ja kitsepiimast. Värske anthotyro on veidi teralise tekstuuriga, sobib hästi magustoitude valmistamiseks, samuti juustupirukate valmistamiseks. Hea kaaslane puuviljadele (viigimarjad, õunad, pirnid). Poolkõva ehk küpsemat anthotyro juustu riivitakse muna-, kartuli- ja makaronitoitude hulka.
Feta on vaieldamatult kuulsaim Kreeka juust, tähendab “viilu”. Mahlane, pehme ja mure feta valmib lamba- või kitsepiimast (viimast võib olla kuni 30%), peale valmistamist hoitakse juustu umbes kaks kuud soolvees. Sobib hästi salatite juurde.
Aastas sööb iga kreeklane keskmiselt 12 kilogrammi fetajuustu, mis on ligi pool kogu tema juustutarbimisest.
Graviera puhul tehakse vahet Kreeta ja Naxose saarel valmistatava juustu vahel. Kreetal valmistatakse graviera juustu lambapiimast või lamba- ja vähese kitsepiima segust. Juustul lastakse vähemalt 5 kuud laagerduda. Tulemuseks on üsna kõva juust, kergelt magusa mekiga.
Naxosel valmistatakse graviera-juustu lehmapiimast, millele võib lisada veidi kitse- või lambapiima. Juustu laagerdatakse vähemalt 3 kuud.
Graviera on levinuim “lauajuust” ehk juust, mida viilutatult pakutakse. Sobib hästi ka saganaki valmistamiseks, pastaroogadele riivimiseks, vormiroogade maitsestamiseks. Asendamiseks sobib šveitslaste Gruyère juust.
Kasseri on lambapiimast või lamba- ja kitsepiimasegust valmistatud traditsiooniline poolkõva juust, valmib pasta filata meetodil ehk juustumassi venitamise teel. Kasutatakse lauajuustuna või pitsade-pirukate (nt kasseropita) valmistamisel, samuti saganaki valmistamiseks. Juustu laagerdatakse vähemalt neli kuud.
Kefalograviera on tüüpiline kõva juust, mida valmistatakse lambapiimast. Maitse on midagi Graviera ja Kefalotiri vahepealset :) Juustu laagerdatakse vähemalt 3 kuud. Eelkõige lauajuust, aga sobib hästi ka riivimiseks ja saganaki valmistamiseks.
Kefalotyri on kõva ja terava maitsega lamba- ja/või kitsepiimajuust, sobib hästi riivimiseks. Värvilt valkjaskollane. Kreeklased riivivad seda oma makaronada ehk makaronivormi peale ja spanakopita ehk spinatipiruka sisse, sobib ka saganaki valmistamiseks.
Kopanisti on Küklaadi saarestikust pärit lamba-, lehma- või kitsepiimast või nende segust valmistatud pehme juust. Juust on väga soolase, pikantse ja rikkaliku maitsega. Kasutatakse lauajuustuna, juustupirukates või ouzo- ja veinikõrvasena.
Maouri't peetakse parimaks Kreeka vadakujuustuks. Pehmet vadakujuustu valmistatakse Makedoonias ja Tessaloonikas, kasutatakse feta valmistamisel tekkivat lamba- või kitsepiimavadakut, millele lisatakse piima või rõõska koort. Veidi hapukas, aga siiski mahedamaitseline. Sobib hästi magusatesse küpsetistesse.
Metsovone on Metsovone piirkonnast pärit suitsutatud kõva lehmapiimajuust (võib sisaldada vähesel määral lamba- või kitsepiima). Juust valmistatakse pasta filata meetodil ehk juustumassi venitamise teel ning seda laagerdatakse vähemalt 3 kuud. Maitselt meenutab veidi Šveitsi juustu.
Mizithra on traditsiooniline vadakujuust, mida on Kreekas valmistatud juba aastatuhandeid. Valmistamiseks kasutatakse nii lamba-, kitse- kui ka lehmapiima või nende segu. Mizithra’t müüakse kahel kujul: a) värske mage või vähesoolane mizithra, mis tuleb paari päeva jooksul ära tarbida; b) kergelt soolane ja kuivatatud küps mizithra, mis sobib eelkõige riivimiseks.
Levinuim juust nt Kreeta saarel.
Talagani on Messiiniast pärit lambapiimajuust. Meenutab hallumi-juustu, aga on pehmem ja kreemjam, vaid õrnalt soolane. Sobib hästi grillimiseks ja praadimiseks.
Touloumotyri on mahlane kitsepiimajuust, mis meenutab tekstuurilt fetajuustu, ent on veidi magusam. Üks vanimaid Kreeka juuste.
Xynotyri on pastöriseerimata vadakujuust, mis valmistatakse lamba- või kitsepiimat. Kõva ja helbelise tekstuuriga, üsna pikantse lõhna ja jogurtit meenutava magus-hapu maitsega. "Xynotyri" tähendab tõlkes "hapu juust" (ingl. k sour cheese). Rasvasisaldus vaid 20%, laagerdunud 3 kuud.
Levinud nt Mykonosel.
Foorum