Kodune jõulukiirabi – soolatainast ehted

Traditsiooniline kuuskede tuppa toomise aeg on alles ees ja on õige hetk ehtimist planeerida. Jõuluehteid ei pea ainult poest tooma, vaid saab igas vanuses laste kaasabil ka ise meisterdada, näiteks soolatainast. Mõtle läbi, mida tahad saavutada ja ehk on vahendid juba kodus olemas. Kaunistamisel on võimalusi piiramatult. Näiteks:

  • Tainale saab peale rullida mustri ja selle hiljem nuustikutüki abil värvida. Nii jäävad kõrgemad kohad värviseks ja madalamad valgeks. Rullitavaks mustriks saab kasutada nii jäigemaid kootud või punutud matte kui ka näiteks poes meetriga müüdavat reljeefset vakstut. Oluline on, et see peale rullitav materjal oleks üsna jäik, mitte päris pehme pitslina. Mustri rullimiseks sobivad hästi ka mõnes laste tainakomplektis kaasas olevad mustriga rullid. Kasutada saab templeid, puulehti, nukkude ja mänguloomade jalgu, kette, legoklotse vms. Värvimiseks sobib enamus kätte sattuvast, olgu need siis guašid, akrüülvärvid vms. Valmis ehted võib lakkida, aga on kenad kasutada ka lakkimata.
  • Kujunditele võib teha auke ja hiljem neist lõnga läbi põimida. Üks auk tuleks nii ehk teisiti teha, riputamiseks, aga miks mitte teha auke rohkem. Auke on mugav teha erineva läbimõõduga joogikõrtega. Ja vormiks on hea valida midagi sakilise või lainelise servaga, et lõngal oleks rohkem kohti, kuhu pidama jääda. Hiljem on parajalt mõttetööd täiskasvanutelegi, et lõnga nii põimida, et tulemus pärast mõlemalt poolt ühesugune välja näeks. 
  • Soolatainale võib värvilisi mustreid sisse pressida maisiteradest, poolikutest hernestest, kruupidest, mungubadest, tähtaniisist, värvilistest läätsedest, värvitud riisist jne. Kui need kaunistused peale kuivamist lahti kipuvad tulema, saab need üle liimida.
  • Ka kaunistamata on ilus!

Tavalise, paljudele juba lasteaiast tuttava soolatainaga on see häda, et võrreldes viimasel ajal kodudes ilmselt populaarsemate mängutainastega (Play-Doh, Giotto, Kid’s Dough jne) on soolatainas kehvemini vormitav, määrib ja tulemus jääb kollakas.

Väikeste modifikatsioonidega saab soolatainast aga täitsa hea ehtematerjali, millest on tore voolida nii pisikestel kui suurtel ja tulemus jääb peale kuivamist üsna valge (vaata pilte). Tärklis, kuum vesi ja seista laskmine muudavad taina elastsemaks. Tärklise kogus pole kivisse raiutud ja sellega võib katsetada. Oluline on, et see retseptis mingis mõistlikus koguses olemas on.

150-kraadises ahjus tainas küpseb ja muudab nii värvi kui veidi ka kuju. Pikemal kuivatamisel jääb tainas ikkagi kollakam ka 100 kraadi juures. Parem on kuivatada külmemas ahjus ja pikemalt, kujundeid aeg-ajalt ümber pöörates, näiteks 60-70 kraadi juures üleöö, analoogselt kuivatatavate köögiviljadega. 

Korra juba rullitud taina jäägid mätsi palliks ja lase enne uuesti vormimist puhata. Nii on ehk kergem rullida ja kindlam, et kujundid kuivades kuskilt pragunema ei hakka.

Vali head vormid, kvaliteetsed ja teravad – need ei jäta kujunditele teravaid alumisi ääri. Kui armsaks saanud vormid on vanaemade pärandus ja väärtus omaette, siis saab ehete ääred enne värvimist peene liivapaberiga siluda.

Rullimisel ja ehete vormimisel arvesta, et tainas ainult kuivab, mitte ei kerki ahjus. Umbes pool sentimeetrit on paras paksus. 

Kõva ja säravvalge tulemuse saab ka sooda ja tärklisega valimistatud jahuta massist, soodatainast ehk valeportselanist. Seda, tõsi küll, tuleb kuumutada.

Soolatainas, see eriline

1.5 klaasi valget nisujahu
1 klaas maisitärklist
1 klaas soola
Kuuma vett

Sega kuivained miksrikausis. Lisa tainakonksu(de)ga sõtkudes vähehaaval kuuma vett kuni tainas on plastiliinitaoline ja vormitav. Kui vett sai liiga palju ja tainas kleepub või on liiga pehme, lisa jahu. Sõtku veel, kohe mõnuga. Suru tainas palliks ja lase toidukile all vähemalt pool tundi seista. Nii saab sool lahustuda, jahu nö paisuda ja tainas on kergemini töödeldav. Vooli ja vormi. Kuivata kujundid 70-kraadises ahjus. 

Soolatainas, see tavaline

2 klaasi jahu
1 klaas soola
Kuni klaas vett

Sega jahu ja sool kokku. Lisa sõtkudes vähehaaval vett, kuni tainas on plastiliinitaoline ja püsib koos. Vooli ja vormi. Küpseta 150-kraadises ahjus figuuride kuivamiseni.

Vaata videot:

29.11.2016 käis artikli autor, Nami-Nami toimetaja Merilin Rosenberg külas ETV Terevisioonil ja õpetas nende jõuluehete tegemist laiemale publikule. Saatelõiku näed siit

Artikkel ilmus detsembris 2015

Merilin Rosenberg
Merilin Rosenberg
postitatud 28.11.2016 14:57 LISA KOMMENTAAR

Kommentaarid


Kaare
postitatud 14.12.2015 16:14

See vakstumustriga süda on eriti kena :)

Merilin
posted on 15.12.2015 09:52

Mulle need nööritud vist meldivad endale kõige rohkem ja teha oli kõige puhtam. Sellised maalähedased näevad välja ka ja ajutööd oli piisavalt. Lastele mõeldes oli 3 ja 4 auguga toorikuid ka. Teist-kolmandat kohta jagavad mu jaoks vakstumustriga südamed (mida annaks hoolsamalt värvida, kui seda lasteta teha) ja pruuniks värvitud "piparkoogimehed". Piparkoogimeeste puhul on muidugi võimalik auk ka pähe teha, traksid heegeldada või nöör kaela panna... Sai neutraalsem kättpidi riputamine valitud. Hämmastav on, mida natuke tärklist teeb tainaga - hoopis valgem ja vähem küpsist meenutav tulemus tavalise soolatainaga võrreldes.

Merilin
posted on 15.12.2015 10:05

Mustrit saab rullida nii ühele poole (mul tagaküljed punaseks värvitud), kui ka kahe vakstu või mati vahel (osad nööritud ehted), nii et muster jääb mõlemale poole. Viimasel juhul tuleks tainas enne peaaegu valmis rullida ja siis kahe kihi vahel kergelt üle rullida, muidu on ühtlast paksust raskem saavutada.

Kristel Maas
postitatud 14.12.2015 23:55

Meie pere soolataignast ehted :)

Triin Roomet
postitatud 29.11.2016 21:22

Sai ka proovitud:

Elle Viss
posted on 29.11.2016 21:40

..kuidas need mustrid on tehtud?

Triin Roomet
posted on 29.11.2016 21:49

Pitsiga, elupuuoksaga!

siilu
postitatud 03.12.2016 20:16

Kas maisitärklist kartulitärklisega asendada tasuks?