Paljuski määrab selle, kui palju inimene sööb, täiskõhutunde saavutamine. Seda olenemata soovitustest portsjoneid teadlikult vähendada, mitte tõsta toitu taldrikule juurde, serveerida toit kööki, mitte söögilauale, süüa ainult laua taga, süüa aeglaselt ja mäluda põhjalikult jne.
Tuleb välja, et see ei sõltu ainult organismi enda hormonaalsest regulatsioonist, vaid võib eksisteerida paralleelseid mehhanisme.
Me nimelt ei söö kunagi üksinda, ka mitte üksi köögilaua taga istudes. Meie kõhus elavad soolebakterid, kel on kanda oluline osa seedimise protsessist ja mõju ses osas on vastastikune. Ei ole ainult nii, et ainult meie mõjutame mikroobikooslust sellega, mida ja kui palju sööme. Bakterid mõjutavad otseselt ka peremeesorganismi, kelle sooles nad elavad. Cell Metabolism avaldas prantsuse teadlaste töö, millest selgub, et soolemikroobid toodavad paarkümmend minutit peale söömist valku (ClpB), mis vallandab organismis küllastustunnet põhjustavad biokeemilised mehhanismid. Kuigi vastavad valgud on mikroobide toodetud, mõjutavad need protsesse peremeesorganismi ajus. Tegu oli küll loomkatsetega hiirte ja rottide peal, kuid on alust arvata, et inimese puhul toimub regulatsioon analoogselt.
Soole mikrobioom võib mõjutada seda mida, millal ja kui palju me sööme ning mille järele meil isu tekib. Mikrobioomi koosluste mõju peremehe metaboolsetele fenotüüpidele on näidatud varemgi, kuid nende mõjude toimemehhanismid on seni suuresti teadmata. Oma isiklikke geene me muuta ei saa ja peame nendega leppima, küll aga saame mõjutada soole bakterikooslust sellega, kuidas me nende eest hoolitseme ehk mida, millal ja kui palju sööme. Pidagem seda siis meeles ka lähenevate söömispühade valguses ja ärgem pingutagem üle.
Illustratsioon: Triinu Visnapuu
Oh neid minu armsaid aplaid soolebaktereid küll :P ♥
Foorum