Mõnigi meist teab seda ebakindlat tunnet hommikul, kui pole päris kindel mitte see, kas peaks piinlik olema, vaid raske on otsustada, kui piinlik peaks olema. Targemad kiruvad ennast, nürimad neavad pudelit ja ega põhjused sel hetkel väga ei lohuta. Aga kuhu see mälu siis läheb, tükkis mõistusega? Mis juhtub ajus, kui alkoholiga üle pingutada?
News.com.au vahendab US National Institute on Alcohol Abuse and Alcoholism teadlaste tööd. Ennetava tervishoiu ekspert dr Ross Walkeri sõnul mõjutab alkohol ennekõike maksa, südant ja aju. Kui võrrelda aju kompuutertomograafia (KT) kujutisi 40aastasel alkohoolikul ja normaalsel 40aastasel, siis alkohoolikul on vähem ajukudet. Alkohol põhjustab aju kärbumist ja krooniline alkoholitarbimine on seotud Alzheimeri tõvega. Kui legaalseid mõnuaineid võrrelda tööriistadega, oleks alkohol sepavasar.
Eriti dramaatiline võib olla alkoholi mõju mälule. Eeskätt takistab alkohol uute pikaajaliste mälestuste tekkimist, jättes puutumata olemasolevad pikaajalised mälestused ning inimese võime uut informatsiooni lühiajaliselt talletada ja töödelda. Koos alkoholikoguste suurenemisega kasvab ka mõju mäluprotsessidele. Alkoholist tingitud mälukaotust seletatakse alkoholi otsese ja kaudse mõjuga hipokampusele ehk uute mälestuste tekkimise eest vastutavale ajupiirkonnale.
Alkoholi kroonilises mõjus hipokampusele võib eristada Korsakovi psühhoosi ja Wernicke entsefalopaatiat (koos Wernicke-Korsakovi sündroom). Esimesel juhul kaotavad inimesed oma lühiajalise mälu, ega mäleta, mida nad minut-paar varem tegid või ütlesid. Wernicke entsefalopaatia puhul on tegu tõsise B1 vitamiini puudusega, mille puhul on häiritud nägemismeel ja tasakaal – näiteks tekib topeltnägemine. Korsakovi psühhoos iseloomustab haiguse kroonilist, Wernicke entsefalopaatia aga ägedat faasi.
Alkohol häirib hipokampuse tööd ja mõjutab ajutiselt või jäädavalt mälu siiski ka neil, kes kroonilise alkoholismi käes ei kannata, aga seltskondliku napsusõbrana peoga liiale on läinud. Suured alkoholikogused, eriti kiiresti või tühja kõhuga tarbides, tekitavad osalisi või täielikke mälulünki joobes oleku perioodist. Mälulünkade teket soodustab järsk alkoholisisalduse tõus veres. Joobes isikud suudavad uut infomatsiooni edukalt korrata ja mõne minuti ka mäletada, kui neid ei häirita. Häirimise puhul võivad minutitest saada sekundid. Küll aga suudavad nad meenutada ja kasutada joobele eelnevalt pikaajalises mälus talletunud informatsiooni. Näiteks suudavad nad jätkata vestlust või sooritada erinevaid pideva iseloomuga tegevusi.
Alkohol on tarkade jook, mille kuritarvitamist tasub vältida.
Allikas: http://pubs.niaaa.nih.gov/publications/arh27-2/186-196.htm
Foorum