Teadlastel on vahel päris maitsev töö. Või õigemini on tööl maitsvad viljad, sest katsed Itaalia valge Falanghina veiniga viidi läbi inimese suud imiteerivas in vitro mudelis ja 22 lenduvat ühendit uuriti kõrglahutava gaasikromatograaf-massispektromeetriga.
The Telegraph teeb kokkuvõtte sellest itaallaste uuringust ja selgub, et veini maitse oleneb suuresti sõõmu suurusest ning oluline roll maitse kujunemisel on ka kokkupuutel süljega. Näiteks on Rieslingut või Gewürztraminerit parem nautida suuremate sõõmudega kui Chardonnay’d, Semillon’i või Savignon Blanci. Väiksemas sõõmus tulevad paremini esile rohused, lillelised ja puidused maitsed ning küpseõun ja mandel, suuremas suutäies, seebised, petroolised maitsed, mesi, melon, marjad, tsitrused ja trühvel.
Tajutavat maitset mõjutab suurel määral lõhn, mida põhjustavad erinevad lenduvad ühendid. Veini puhul oleneb sõõmu suurusest ja kokkupuutest süljega see, millised lenduvad ühendid veinist eralduvad ja mõjule pääsevad ning see omakorda mõjutab tajutavat maitset. Avastus aitab seletada sedagi, miks vein tihtipeale ei maitse nii, nagu seda lõhnast eeldada võiks.
Autorite sõnul võib avastusest olla kasu eriti algajal veinimaitsjal veinide tundmaõppimisel, sest erineva sõõmu suuruse juures on viinmarjasortide iseloomulikke maitsekomponente lihtsam eristada.
Institute of Masters and Wine liikme Marcia Watersi sõnul võib see töö mõjutada veinidegusteerimiste läbiviimise metoodikat.
The Telegraph’i veinikriitiku Victoria Moore’i hinnangul oleks veinijoojatel väga keeruline sõõmu suurust reguleerida nii täpselt, et sellest tuleneks tähenduslik erinevus, sest veini maitset mõjutavad mitmed tegurid alates klaasi kujust ja veini kogusest klaasis. Tema sõnul on nuusutamine üks tähtsamaid viise veini maitse hindamiseks ja juba niigi raske on veenda inimesi mitte kallama oma klaasi liiga täis, sest siis ei pääse aroom mõjule.
Inimesel, kes veini vabamatel eesmärkidel tarvitab kui organiseeritud degusteerimised, tasub kõrva taha panna ehk seda, et varieerides sõõmude suurust, võib veini mitmekülgsemalt nautida.
Lisaks mängib väga olulist rolli, kas lonkukese veini "imed" klaasist suhu või "lüristad" selle koos õhuga ja nii, et see jõuab kohe ka suu ja keele tagumistele osadele. Väga suur vahe on. :)
Ja veel paljud asjad mõjutavad, aga uuriti sel korral sõõmu suurust ja kokkupuudet süljega. Sõõmu suuruse juures on samuti nagu ilmselt ka imemise vs luristamise puhul oluline roll õhu kogusel ja kokkupuutel veiniga. Imev vs luristav in vitro mudel oleks ka kindalsti vaatamisväärsus omaette :)
:D jagasin teadet ka koduveiniklubiga. Eks ole näha, kuidas me järgmine kord püüame suuri ja väikseid lonkse võtta. Aitäh artikli eest.
Foorum