Meze-laud

Sõna 'meze' tuleb kreeka keelest ja tähistab suupisteid. Kõikides Vahemeremaades serveeritakse aeg-ajalt väikeseid soolaseid suupisteid: hispaanlaste tapas, prantslaste hors d'oeuvre, itaallaste antipasti, merende. Selline söömine - toidu jagamine sõprade keskel rahulikus õhkkonnas - kuulub kindlalt vahemeremaade kultuuri juurde. Kreekas kutsutakse neid suupistetaldrikuid 'mezethes' ehk 'mezedes'. Kreeka 'meze' on Türgis tuntud kui 'mezze' ja Süürias 'maza'. Sõna tähendab 'keskel, vahel' - kas siis keset päeva või söögikordade vahepeal. Meze-laud ei ole ega tohiks olla korralik kõhutäis, pigem on see midagi õhtusöögile eelnevat või keset päeva toimuvat. Vaatamata oma mitteformaalsusele, tuleb meze-söömisel järgida mitmeid reegleid. Kõigepealt määrab joodav alkohol serveeritavate mezedes liigi - veini ja ouzo kõrvale serveeritakse erinevaid suupisteid. Nimelt serveeritakse veini kõrvale mahedama maitsega 'mezedes' suupisteid. Enamus kreeklasi eelistab mezedes kõrvale ouzot (või grappaga sarnaseid jooke nagu tsipouro, raki või tsikouthia) juua ja seetõttu on nn ouzo-mezedes'e valik palju laiem. Tugevamaitselise ouzoga serveeritavad suupisted on ka ise tugevama maitsega. Meze-söömine on nagu mäng. Eesmärgiks on isu tõsta, mitte kustutada. Seega peavad erinevad meze-suupisted pakkuma erinevaid maitse-, tekstuuri- ja temperatuurielamusi. Praetud meze-suupisted pakuvad midagi krõbedat. Leidub mitmesuguseid robustse maitsega dipikastmeid. On erinevaid näppude vahel söödavaid suupisteid nagu juustuga täidetud filokolmnurgad ja väikesed hakklihapallid. Erinevatest mereandidest mezedes on samuti populaarsed - nt vürtsikad rannakarbid juustukastmes või frititud kalmaar või grillitud krevetid. Meze-roogi nauditakse aeglaselt. Ja alati koos sõbraga:)