Profa Abikokk 2008-07-29 20:16:57 |
Kääritatud kasemahl Analoogselt siia lisatud siidriretseptile on kevadel suurepärane teha samasugust jooki kasemahlast. Mahl ja suhkur käima lasta ning surve alla. Tuleb siidri-vahuveini-milleiganes taoline jook. |
|
Pille Nami-Nami peakokk 2009-03-28 13:06:35 |
Kasutaja VIHMAKASS 8.4.2004:
Arve: 6 L kasemahla, 50 rosinat, 1 apelsini koor, 25 sm musta sõstra vart, 10 supilusika-täit suhkrut, 10 pudelit, 10 uut korki, lakki. Kasemahl täidetakse pudelitesse, lisatakse igale pudelile 5-7 poolekstõmmatud rosinat juure, poole sõrme suurune tükk apelsinikoort, 2,5 sm pikkune tükk musta sõstra vart ja supilusika-täis suhkrut. Pudelid korgitakse masina abil ja lakitakse korgid. Pannakse keldri. Suvel hää jahutav jook. Allikas: A. Tannbaum; Keedu- ja majapidamis-juht. 1926., Tartu. (kirjaviis muutmata). |
|
Pille Nami-Nami peakokk 2009-04-15 09:57:28 |
Teemakohaseid artikleid: KASEMAHL Ivar Sibul, Itaalias ja Jaapanis saab apteekidest osta Eestis varutud kasemahla, EPL 3.4.2007 (sh juhised mahla kogumiseks) Kaire Kenk, Kasemahl aitab 101 haiguse vastu, Õhtuleht 18.4.2002 Kaja Roomets, Vurtsujoogile vahelduseks tops konservandivaba kasemahla, Õhtuleht 17.4.2004 Mirjam Matiisen, Kasemahla võib mitutpidi tarvitada ILM.EE 5.5.2005 Vivika Veski, Kasemahl ja sinililled saabuvad tavaliselt korraga., Maaleht Peep Veedla, Kevadised jõujoogid: vahtramahl ja kasemahl, Loodusesõber Britt Rosen, Kasest mahla, Postimees 17.4.2004 Aprillis turguta end kasemahlaga, Järva Teataja 10.4.2008VAHTRAMAHL Mari-Liis Pintson Pikaninapuu pakub ravi kevadväsimuse vastu, Tartu Postimees 20.3.2009 Urmas Kokassaar, Vaher – magusaima mahlaga puu!, Eesti Ekspress 27.3.2008Lühikokkuvõte: * Kasemahla kogumiseks on aeg käes siis, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur on vähemalt +4 kraadi. Olenevalt kevadest on mahlaaega kuni kolm nädalat: kui kask on hiirekõrvus, lakkab ka mahlajooks. Külmal kevadel kestab mahlajooks kauem. * Puuri auk puu lõunapoolsesse külge 0,5 – 1 meetri kõrgusele maapinnast. * Magusam mahl on kõrgemal ja kuivemal kohal kasvavatel kaskedel, kuid mahla suhkrusisaldus neil siiski üle 1% ei küüni. Mahla magusus sõltub ka kase okstest: allapoole rippuvate narmasokstega kasel on magusam mahl. Mida külmem tali, seda magusam on kevadel mahl. Vähese külmaga talve järel on kevadine kasemahl vesine ja vähe magus. * Korralik mahlakask annab kevade jooksul kuni 150 liitrit mahla. * Mahla kogumiseks puuri tüvesse paari-kolme sentimeetrise läbimõõduga mõne sentimeetri sügavune auk. * Mahla kogumiseks anumasse kasuta kase- või lepapuust voolitud tila (okaspuu ei sobi, jääb vaigumaitse juurde), plastvoolikut või metallist renni. * Mahlaaja lõpust annab märku paks ja sogane mahl ning puul näeb hiirekõrvu pungadest välja pressimas. * Mahlaaja lõpus tõmba tila välja ja löö puust punn asemele. Puuritud augu sulgemiseks kõlbab ka vaha. Kask kasvatab ka ise haava kinni, aga puul on kergem, kui inimene teda aitab. |
|
Kristjan Abikokk 2009-04-15 10:22:04 |
Ning laisad inimesed saavad kasemahla osta ka hästivarustatud poodidest. Müüakse Ukraina oma, rohelises tetrapakis. Pole küll otse kasest lastud, aga päris meeldiva maitsega sellegipoolest. | |
Pille Nami-Nami peakokk 2009-04-26 17:08:18 |
Võttis küll aega, aga asja sai. Eile õhtul pani Kristjan me tagahoovis kahele kasepuule kogumissüsteemi otsa. Selle tulemusena oli meil tänasel pidulaual kaks suurt kannutäit imemaitsvat värsket kasemahla :P
|
|
Kristjan Abikokk 2009-04-27 14:52:24 |
See kasemahla väljalaskmine on täiesti oma välja mõeldud. Meie peres pole kunagi varem kasemahla välja lastud ja tuli tugineda lihtsalt oma intuitsioonile. Kohe tekkis palju küsimusi: - kui kõrgele tuleb auk puurida; - kui sügav peab auk olema; - mis läbimõõduga peab auk olema; - kas arukasele ka sobib panna; - milline kraan panna jne Lõpuks siis puurisin elektritrelliga augud. Puur oli 10 mm ja tegin nii sügava, kui trell ulatus. Kõrguse valisin Pille soovitusel nii, et 5l purgi sai maapinnale asetada ehk ca 50cm maapinnast. Kraaniks kasutasin veevooliku vasest üleminekut 14 EEK ja plastikust voolikut 25cm 6 EEK lähimast ehitusmaterjalide poest. Igaks juhuks panin kahest puust voolama, üks oli tavaline ja teine arukask. Nüüd on kaks päeva järjest tulnud mõlemast august veidi üle 2l ööpäevas. Seega 4,5l päevas on meie perele enam kui küll. Maitseb ja välja näeb ühesugune. Samas jääb kummitama küsimus, ega selle mahlavõtmisega kasele liiga tee, ehk oleks pidanud hoopis peenema või väiksema augu puurima? Ega meil krundil neid kaski nii palju pole ja ei tahaks, et kased kiduma hakkaksid või veel hullem, mahla võtmise tõttu ära sureksid. Ehk on kellelgi rohkem kogemusi? |
|
Eneli Kokaõpilane 2009-04-27 17:25:02 |
Ma sel aastal esimest korda elus otsustasin ka kasemahla lasta, mis tähendab, et mul umbes sama pikk kogemus kui Kristjanil. Puurisin akudrelliga 5 mm läbimõõdu ja 5 cm sügavusega augu (lugesin kusagilt sellist soovitust - kahjuks ei leia enam seda kohta üles). Seal soovitati ka, et auk peab olema 0,5-1 meetri kõrgusel - tegin nii umbes 70 cm kõrgusele. Kuna mul eriti tehnilist taipu pole (sel tasemel, et kasutada vasest üleminekut), siis kasutasin joogikõrt, mis üldiselt täitsa toimib (suurema augu puhul ilmselt ei tasuks kasutada). Mul on natuke süümekad, et sealt vahelt veidi imbub mahla maha, aga tundub, et mitte eriti palju. Umbes 2 liitrit ööpäevas tuleb pudelisse samuti. Lugesin veel, et kui puutüve läbimõõt on üle 20 cm, siis ei tohiks puu kahjustuda, väiksemaid puid võib see liigselt kurnata. Muidugi tuleb pärast auk ilusti kinni panna. Mul üks tuttav ka küsis, et kas on ilus niimoodi puud piinata, aga minu meelest võiks seda võrrelda pigem doonorivere andmisega - seda ju piinamiseks peeta. |
|
Profa Abikokk 2009-04-27 19:58:30 |
Auk võib olla vabalt meetri kõrgusel, mina teen nii kõrgele et 30L õlleankur alla mahuks. Võib olla ka suurema läbimõõduga, nii 20-25 mm ja 15cm sügav. Aga kõik oleneb puu suurusest, mul on suvila ümber suured põlispuud ja 30L tuleb kahe ööpäevaga ära. Pärast tuleb auk korralikult kinni panna ja iga aasta ei maksa samalt puult võtta. Olen küll kuulnud et ühest puust lastakse ka 100L aga mina üle 30L ei ole ühest puust lasknud. Rõhutan et need kust mina mahla lasen on tõesti võimsad puud. Mahlast teen siidri. |
|
Pille Nami-Nami peakokk 2009-04-28 13:25:38 |
Profa:
Kääritatud kasemahl Analoogselt siia lisatud siidriretseptile on kevadel suurepärane teha samasugust jooki kasemahlast. Mahl ja suhkur käima lasta ning surve alla. Tuleb siidri-vahuveini-milleiganes taoline jook. Profa, see tundub ääretult põnev. Aga oskad Sa öelda, kas neid metallist koduõllevaate kuskil veel saada ka on? Mu vanematel on selline mitmekümneliitrine, aga no kui noor perekond soovib teha väiksemat kogust, siis mida teha? Kas neid ca 10liitristena ka liigub? Soomlased villivad oma kasemahla väga peentesse pudelitesse ja reklaamivad seda tõelise heaolujoogina, mis sobib hommikul, lõunal ja õhtul, enne ja peale trenni jne. |
|
Merilin Abikokk 2009-04-28 13:42:54 |
Pille:
Meile Nomas serveeriti eelmisel kevadel kasemahla kui "erilist mineraalvett, mis on puu seest läbi käinud" :) Soomlased villivad oma kasemahla väga peentesse pudelitesse ja reklaamivad seda tõelise heaolujoogina, mis sobib hommikul, lõunal ja õhtul, enne ja peale trenni jne. http://farm4.static.flickr.com/3601/3483011808_4621bfaa17.jpg?v=0 Pisike ja Pisut Segi, teadagi... |
|
< 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 > >> |