Kuuseokstest tehtud advendipärg tehakse traditsiooniliselt kuuseokstest, kaunistatakse punaste marjade, kuusekäbide, valgete küünaldega ning punaste paeltega, millega advendipärg lakke riputatakse. Tänapäeval valmistatakse muidugi ka moodsamaid advendipärgi.
Pärjal on neli küünalt ja igal advendipäeval süüdatakse järgmine küünal. Neljandal advendil põlevad kõik neli küünalt!
KalendriküünalKalendriküünal (kalenderlys) on nagu mõõdulint, 24 väikese markeeringuga. Kalendriküünal on kaunistatud teemakohaste piltidega - kuuseokste ja päkapikkude, kuldsete tähekeste vms.
Igal jõulukuu hommikul süüdatakse kalendriküünal ja põletatakse ära antud päevaks mõeldud küünlajupp. Kui peres on lapsi, siis kindlasti saavad nemad küünla ära puhuda, tekitades hommikutesse sel moel veidi jõuluootust ja elevust.
Taanlased kaunistavad ka aknad küünalde ja jõululampidega. Kui maja ees on sobiv kuusepuu, siis see ehitakse väikeste valgete lambikestega.
Iga endast lugupidav tööandja korraldab detsembris oma töötajatele jõululõuna, kus voolab ohtralt jõuluõlut (julebryg). Restoranides ja trahterites pakutakse spetsiaalset jõulumenüüd.
Mida täpsemalt? Lõhet ja heeringat mitmel moel, krevette, jõevähke ja krabisid, praetud lesta remulaadiga, praetud ahjuvorste (medisterpølse) ja kotlette (frikadeller) punase kapsa ja peediga. seapraadi ja peekonit õuntega, seafileed praetud sibulatega, verivorsti siirupiga. maksapasteeti peekoni ja šampinjonidega, härjasilma, praetud parti, külmi lihalõike, kana, puuviljasalatit, juustuvalikut ja risalamande desserti. Muidugi ei puudu laualt leib-sai ja või.
Ja jook. Joogivalikusse kuuluvad õlu ja vein ning mullivesi autojuhtidele, aga ka erinevad jõulunapsud.
Erinevates linnades toimuvad jõululaadad, kus müüakse jõuluehteid ja süüakse kindlasti jõulupontšikuid.
Iga Taani laps saab endale jõulukalendri - või mitu. TV-jõulukalendrit - ehk 24 episoodist koosnevat lastele-noortele suunatud jõulusarja - edastavad Taanis kaks suuremat telekanalit ja neid on ka ETV-s näidatud.
Populaarsed on väikeste šokolaadiüllatustega jõulukalendrid ning paljud lapsevanemad valmistavad 24 väikesest üllatuskingitusest koosneva jõulukalendri oma lapsele.
Kas teadsid, et just Taani andis välja maailma esimese jõulumargi (julemærke) ja seda juba 1904. aastal? Tänavu tähistas jõulumargitraditsioon juba 120. sünnipäeva!
Taani jõulumargid on heategevuslikud, neid ostes ja nendega jõulukaarte kaunistades toetad hätta sattunud lapsi.
Muide, Taani kuninganna Margarethe II on samuti mitme jõulumargi autoriks!
Katoliku kiriku kalendris on Lucia valguse pühak. Luutsipäeva tähistatakse 12.detsembri õhtul vastu 13. detsembrit, eriti kooldies, pansionaatides, haiglates ja teistes asutustes. Väikesed tüdrukud jalutavad valgetes kleitides läbi hoone, peas küünaldega pärg.
Kaks nädalat enne jõule alustatakse küpsetusmaratoniga. Piparkoogid, frititud "seakõrvad", vanilliküpsised. Tehakse erinevaid martsipanimaiustusi, šokolaadist nikerdusi, suhkrustatud puuvilju ja marju, datleid ja mandleid ja pähkleid.
Taanlaste armastatuim jõulupuu on tavaline kuusepuu. Nagu Eestiski, armastavad ka taanlased ise metsast endale kuusepuu tuua. Jõuluküünalde süütamine on väga tähtis sündmus ja traditsiooniliste jõulude armastajad süütavad muidugi ehtsad küünlad.
Jõulupuu tippu pannakse hõbedane või kuldne jõulutäht, kuusele pannakse punavalgete Taani lippudega vanikud.
23. detsember ehk jõululaupäevale eelnev õhtu, on väga eriline. Paljude jaoks on see jõuluvaheaja esimene päev, käiakse sõpradel ja sugulastel külas. Jõulud on seotud erinevate kohustustega, nii et kõiki sõpru-sugulasi siis külastama ei jõua.
Sel õhtul vahetatakse mõnikord väikeseid jõulukingitusi, kindlasti aga söövad lapsed æbleskiver-pontšikuid ja täiskasvanud joovad kuuma glögi. Söögiks on risengrød riisipuder, mida serveeritakse kaneelisuhkru ja võisilmaga. Laual on ka lahjemapoolne hvidtøl ehk hele õlu.
Taanis on suurimad pidustused jõululaupäeval. Vanasti viidi sel puhul loomadele meelehead - usuti, et sel erilisel ööl oskavad loomad rääkida ja keegi ei tahtnud, et loomad neist halba räägivad.
Paljud käivad jumalateenistusel orelimuusikat ja traditsioonilisi Taani jõululaule kuulamas.
Jõululaupäeva õhtusöök on üsna varajane. Kõige levinum on ahjupart, aga süüakse ka hanepraadi või krõbeda kamaraga seapraadi. Linnu kõht on täidetud õunte ja kuivatatud ploomidega, kõrvale pakutakse keedetud kartuleid ja pruunistatud kartuleid, punast kapsast, marineeritud peeti ja jõhvikakastet. Magustoiduks on kas tavaline riisipuder või siis risalamande ehk külm riisipuding sooja kirsikastmega. Risalamande sisse on peidetud ka terve mandel - kes selle enda magustoidukausist leiab, see saab väikese lisakingituse (mandelgave). Joogiks sobib hästi hea klaret, magustoidu kõrvale aga väärikas portvein või klaasike Madeirat.
Peale jõuluõhtusööki süüdatakse kuusepuul tuled. Siis kougnetakse ümber kuusepuu, võetakse kätest kinni ning kõnnitakse vanu Taani jõululaule lauldes ümber kuusepuu. Laule õpitakse ka koolis, nii et sõnu teavad kõik!
Kui laulud lauldud, on aeg jõulukingituste jagamiseks, nende avamiseks ja tänamiseks (tavaliselt antakse kingitus kellelegi kätte, kes selle siis kohe avab ja kinkijat tänab; alles siis antakse kätte järgmine kingitus).
Peale kingituste jagamist süüakse puuvilju, küpsiseid, kompvekke ja juuakse kohvi, mõnikord ka midagi kangemat. Ent jõuluõhtu on rahulik õhtu, keegi üleliia ei joo ja südaööseks on kõik juba oma voodites magamas.
Ärgatakse vara, nauditakse eelmisel õhtul saadud kingitusi. See on üldiselt vaikne ja rahulik päev - suurem sugulaste külastamine leiab aset 2. jõulupühal.
Loe veel:
Foorum