Burnsi õhtusöök

25. jaanuaril on Šoti rahvuspoeedi Robert Burnsi  (1759-1796) sünniaastapäev ning seda tähistatakse nii Šotimaal kui ka mujal maailmas meeleolukate Burnsi õhtusöökidega (ingl. k. Burns Night või Burns Supper).

Tutvustame kultuuririkkuse aasta raames seda tähtpäeva lähemalt. Elab ju Eestiski palju luule- ja/või Šotimaa sõpru, lisaks on juba aastaid ka Eestis Burnsi õhtusööke korraldatud (vt nt ScottEst ja Briti-Eesti Kaubanduskoda), nii et veidike taustainfot kulub ära. 

Kes on Robert Burns? 

Lühidalt öeldes on Robert Burns - ka Rabbie Burns - Šoti suurim ja armastatuim luuletaja. Sündis 25. jaanuaril 1759. aastal  Alloway külas Ayri linna lähedal vaeses taluperes. Poeet suri samuti Šotimaa, Dumfriesis 21. juuli 1796. aastal, olles vaid 37 aastat vana. 

Miks neid pidusööke peetakse ja mida nendel pidusöökidel süüakse ja miks?

Veidike Burnsi õhtusöögi ajaloost

Esimene teadaolev Burnsi õhtusöök leidis aset poeedi viiendal surma-aastapäeval 1801. aasta juulis, kui üheksa poeedi sõpra otsustasid kokku saada ja Robert Burnsi meenutada. Kogunemine leidis aset Burns Cottage'is Alloways. Söödi hägist, esitleti Robert Burnsi luuletusi ja peeti kõnesid (sh "Kustumatu mälestus"). Üritus oli nii menukas, et seltskond otsustas seda järgmisel aastal korrata, aga siis juba Robert Burnsi sünniaastapäeval. Muide, esimesel paaril korral tähistati Burnsi sünniaastapäeva 29. jaanuaril, kuni 1803. aastal avastati Ayri kirikuraamatust, et Robert Burns sündis ikka hoopis 25. jaanuaril!

Nii saigi Burnsi õhtusöökide traditsioon alguse.

Burnsi õhtusöögi programm

Ühel korralikul Burnsi õhtusöögil on mõned kohustuslikud elemendid, milleks on Šoti söök, Šoti muusika, Robert Burnsi luule ja Šoti viski (või alkoholivaba alternatiiv). 

Peokava on umbes selline:

• Külaliste saabumine torupillimuusika saatel (piping in the guests)
• Peoperemees juhatab külalised lauda istuma ja tervitab külalisi uhke söögipalvega, milleks on Robert Burnsi palve "Selkirk Grace"
  
  Some hae meat an canna eat,
  And some wad eat that want it,
  But we hae meat, and we can eat,
  And sae the Lord be thankit.
   
• Esimene käik: supp
• Teine käik: hägis - see kuulus Šoti roog tuuakse saali jälle torupillimuusika saatel ning külalised tõusevad kõik kenasti püsti. Pillilooks on enamasti kas "A Mans a Man for A' That", "Robbie Burns Medley" või "The Star O' Robbie Burns". 
  Siis järgneb peoperemehe või mõne tähtsa külalise esitluses "Ood hägisile".
  Lõpetuseks tõstetakse klaas hägise ülistuseks (Toast to the haggis) - ehk tõstetakse pokaalid ja hõigatakse "The haggis!".
• Kolmas käik: magustoit 
• Järgnevad kõned, kuigi neid võib ka õhtusöögi vahel pidada.
  • Address the lassies/Toast to the lassies ehk kõne daamidele. Siinkohal peab keegi meestest healoomulise ülistuskõne saalis viibivatele naistele. Tõstetakse klaase. 
  • Toast to the laddies. Uuema kombe kohaselt peavad naised vastukõne, kus vastatakse ka jutupunktidele, mis meeste kõnes esile kerkisid. Mõnikord on kõnede sisu eelnevalt kooskõlastatud ja kindlasti on kõned eelkõige humoorikad.
• Siis ongi aeg Burnsi luuletuste lugemiseks või laulmiseks. 
• Peo lõpetuseks võetakse käest kinni ja lauldakse kuulsat Auld Lang Syne laulu. Sellest tuntud laulust on eesti keeles ringluses mitu versiooni - vt nt E. Kumari tõlget või seda varianti.

Traditsiooniline menüü Burnsi õhtusöögiks

Burnsi õhtusöögil serveeritakse tavaliselt kolmekäigulist menüüd, mis hõlmab supikäiku, hägisekäiku ja magustoitu. 

Alustuseks pakutakse suppi. Kõige populaarsem on cullen skink ehk kreemjas supp suitsutatud kilttursa, kartulite ja sibulaga, ent hästi sobivad ka cock-a-leekie ehk kana-porrusupp või Scotch broth ehk lambaliha-kruubisupp.

Pearoaks on muidugi hägis - great chieftain o’ the puddin-race - ja seda serveeritakse koos kaalikatambi (neeps) ja kartulitambiga (tatties). Nami-Namist leiad põhjaliku hägise valmistamise õpetuse.

Magustoiduks pakuti varasemal ajal clootie dumpling pudingit, tänapäeval pigem cranachan'i, Caledonian cream vahukreemi või tipsy laird kausitorti/pokaalidesserti.

Joogiks tarbiti ja nauditakse ka praegu muidugi šoti viskit. 

Mis on hägis?

Nüüd hägisist lähemalt.

Hägis on vürtsidega maitsestatud lambarupksipuding. Nagu retseptist näha, siis koostises on lambarupskid (süda, maks, kopsud), sibul, kaeratang ja/või kaerajahu, ploomirasv ja mitmed maitseained. Kuigi paljude jaoks tunduvad rupsid pisut hirmutavad, siis tulemuseks on väga maitseküllane ja mõnus roog, mis topitakse lambamakku. Moodsal ajal topitakse hägisepuding pigem kunstkesta sisse, samuti on võimalus osta ka vegetaarset hägist, mis lambarupskeid ei sisalda. 

Miks me Burnsi õhtusöögil hägist sööme?

Eks ikka poeedi enda pärast. 18. sajandi lõpus oli rupskite söömine täitsa tavaline, eriti lihtrahva seas. Rupsid - ja nendest tehtud hägis - olid toitvad ja kukrusõbralikud. 1787. aastal kirjutas Robert Burns "Oodi hägisele" (ingl. k "Address to the Haggis"), kus ta humoorikas võtmes kiidab kohalikku lihtsat delikatess, kutsudes seda kõikide pudingite kuningaksi. 

“Fair fa’ your honest, sonsie face,
Great chieftain o’ the puddin-race!
Aboon them a’ ye tak your place,
Painch, tripe, or thairm:
Weel are ye wordy o’ a grace
As lang’s my airm.”

Ood muutus väga populaarseks ja seeläbi tõsteti lihtne hägis kogu Šotimaal tüvitoidu staatusesse. 

Loe veel:

• Pille Petersoo õpetab Šoti rahvustoitu hägist valmistama
• Robert Burns "Ood hägisele"
• Kõik Šotimaa-teemalised artiklid Nami-Namis
• Valik Šoti retsepte Nami-Namis
• Šoti luuletaja Robert Burnsi tekste loeb Jüri Krjukov (salvestatud 1984. a)

Artikkel ilmus algselt 2020. aastal; oluliselt täiendatud.