Perega automatkale ehk kuidas matkal hästi süüa!

Selleks, et kokkamine matkaköögis sujuks ja seikluste põhiaur ei läheks toiduvalmistamisele, on hästi läbimõeldud ettevalmistustega juba suur osa tööst ära tehtud. Ei jää üle muud, kui "köögikast" autost välja tõsta ja tuli üles teha. Aga edasi?

Mida hoida autos püsivarustuses?

See oleneb suuresti plaanidest ja maitse-eelistustest. Olgu alljärgnev lihtsalt üks kommenteeritud näide, mis meie puhul hästi töötab.

Külmikus

• Paks rasvasem maitsestamata jogurt - metsamarjade või poepuuviljadega söömiseks, kana marineerimiseks, kuuma ilmaga ayrani segamiseks.
• Soolavõi ja sulatatud juust või toorjuust. Kõik kolm sobivad leivale määrimiseks, või maisi ja küpsekartuliga söömiseks, toorjuustu meeldib lastele ka küpsistele määrida ja marjadega süüa.
• Pakk viilutatud peekonit munaga praadimiseks, supipõhjasse, kartulitoitudesse, oksa otsas grillimiseks, vms
• Kotike tilliõisikute ja sõstralehtedega kurkide soolamiseks.
• Salajane šokolaadivaru, sest selleta ei saa!
• Mingi lihatoode, juust, suitsukala vms õhtusöögiks

Köögiviljaämbris

• Sibul, küüslauk, sidrun. Esimesed on elementaarsed nii lihamarinaadides kui kombinatsioonis kartuliga. Sidrun on kaasas lootusega kala saada, aga samuti leiab see kasutust marinaadides. Tasub eelistada mitut väiksemat sidrunit või laimi ühele suuremale. 
• Suured kartulid - fooliumis küpsetamiseks või kergemaks koorimiseks, kui neid tükeldatuna kasutada.
• Banaanid, õunad, porgandid. Banaanid on jogurti magustamiseks, hommikustele näljastele esimeseks ampsuks või mõnusaks lõkkemagustoiduks. Õunad ja porgandid tundub veider kombinatsioon, aga just need on lahti lõigatuna karbis kaasa võttes tõelised hitid sõidu ajal ja snäkipausidel. Õuntest saab suhkru ja kaneeliga sütel ka väga head magustoitu, mida samuti hommikujogurtiga süüa passib. 
• Värske puu- ja köögivili ning marjad, vastavalt hooajale ja saadavusele. Kurki, tomatit, marju ja maisi oli meil viimasel korral näiteks alati olemas. Püüame harilikult ka arvestada, et oleks midagi nii värskelt söömiseks (marjad, kurk, tomat) kui grillile panemiseks (paprika, mais, suvikõrvits, pommu, kirsstomatid).

Köögikastis

• Maitseained: veskisool, (kookos)suhkur, must pipar, tšillihelbed, mõni loorberileht ja kaneel. Nimekirja võib lisada mida iganes, mis koduköögiski rohkem kasutust leiab, aga üle pingutada pole ka mõtet. Soola ja pipart meeldib mulle kaasa võtta suures veskis, kust vajadusel ka jahvatamata maitseainet kasutamiseks kätte saab. Kookossuhkur on isiklik maitse-eelistus marjade ja jogurtiga või musta kohvi sees ning tšillihelbed koduköögis üks põhilisemaid maitseaineid. Kaneel on lõkkeõunte tarvis igaks juhuks kaasa võetud.
• Külmpressi oliiviõli, õlipõhine salatikaste, ketšup, kondenspiim, pisike pakk tomatipastat. Õli saab kasutada nii praadimiseks kui lihamarinaadides kui erinevates sütel küpsetatavates fooliumipakkides. Salatikastet on palju mugavam pudelikeses kaasa võtta, läbi raputada ja salatile või grill-köögiviljadele valada, kui seda koha peal valmistama hakata. Ketšup ja kondenspiim on kaasas keeratava korgiga kilepakis. Kondenspiim on automatkal kujunenud asendamatuks nii kohvi kui pannkoogi peal, vaarikatega saia peal, metsamarjadega segatuna koos jogurtiga jne. Tomatipasta kulub supisse või lihamarinaadi.
• Leib-sai. Alati on kaasas rukkileib. Saiaga on pigem nii, et seda saab siis, kui poes midagi eriti head ja pehmet silma jääb. Tavaliselt on lastele mõeldes olemas ka pakk mingeid burgerikukli laadseid tooteid või tortillasid, et emmale-kummale midagi õhtusöögiks vahele küpsetada.
• Kohv/tee suurtele ja lahustuv kakao lastele.
• Munad - praadimiseks, keetmiseks või tuhas küpsetamiseks.
• Kalakonservid kiireks lõunaks või vihmaseks hommikusöögiks telgi eeskojas.
• Oakonserv - hommikusöögi juurde või mõne salati toekamaks muutmiseks.
• Pakk makarone või tatart - igaks juhuks, näiteks eelmise õhtu grillvorstilõppude realiseerimiseks järgmisel lõunal koos värske tomatiga.
• Punased läätsed kiireks tummiseks supiks vihmasel päeval või jääkide ära kasutamiseks.
• Maisiterad, sest popkorni on lõbus sütel valmistada.
• Suured vahukommid.

Kasuta juhust!

Kasuta ära kõike seda, mis läbi meeldiva elamuse kätte satub. Kui metsas on marju või seeni, on mõistlik neid kasutada. Marju tasub korjata või osta veidi rohkem, kui korraga ära süüa jõuab. Ülejäägi saab soonsulguriga kotis lapikuks muljuda ja külmakasti pista. Hommikul on sellise jäägi üle kõigil hea meel. Kui kaasas on kalastamisvarustus, on hea õnne korral kaetud eriti rikkalik õhtusöögilaud. Kahe silma vahele ei tasu jätta ka tee ääres olevaid viitasid mune, küpseid tomateid või marju müüvate taludeni.

Meie saartel, Peipsi ääres või Läti rannikul oleks patt mitte proovida suitsukala. Äkki on tee peal mõni pisike piimatööstus, kust mõnd maiust või juustu kaasa osta. Ehk õnnestub sattuda ehtsale suitsusaunasingile, soolapekile või koduõllele. Aga võib-olla on poes kampaaniahind hoopis laagerdatud veiselihae või küpsetele virsikutele. Tasub silmad lahti hoida.

Hommikusöök

Hommikusöögiks saab valmistada ja pakkuda kõike seda, millega koduski harjunud ollakse. Piiratud säilitusruumil on aga omad eripärad. Näiteks on ebamugav transportida õrnu ja palju ruumi võtvaid hommikusöögihelbeid ja helbesõpradel tasuks kaaluda alternatiivina putru või müslit. Ka on näiteks paremini säilivat jogurtit mugavam transportida ja säilitada kui kiiremini riknevat rõõska piima. Viimane soovitus ei aita küll piimapudrufänne... Küll aga on rõõsa piima alternatiiv olemas piimakohvisõpradele kas siis keeratava korgiga pakendis kondenspiima või portsjonitena pakendatud koore näol. Kondenspiim sobib lisaks ka pannkoogi peale, marjadega segamiseks vms. Mugav lahendus on hoida külmikus maitsestamata jogurtit ja köögiviljaämbris banaanipunti. Nendest saab kiire ja maitsva hommikusöögi nii siis, kui laagriplatsi lähedalt leiab hommikul maasikaid või mustikaid kui ka siis, kui neid ei leidu.

Kohviga on omaette lood. Sarnaselt ilmselt pajudele teistele olen minagi üle elanud perioodi, kui ma millegipärast pidasin 3in1 kohvitooteid loomulikuks osaks telgihommikutest. Aga kuuma vett on nendegi valmistamiseks tarvis ja maitseelamus on olematu. Pigem siis juba teha suur tassitäis nauditavamat pätikohvi kvaliteetsest oast ja sama ajaga. Võimalusi on muidugi veel alates lihtsamatest tassile asetatavatest filtrihoidikutest, presskannu funktsiooniga termostassidest kuni sütele asetatud espressokannudeni.

Pätikohv aga särab oma lihtsuses. Tuleb vaid kuum vesi kohvile kallata, tõmmata lasta ja puru põhja vajumise tarvis läbi segada. 

Ka võileivad on alati töötav lahendus ja seda eriti siis, kui laagrit kokku pakkides on vaja näiteks vihmapilvedega võidu joosta. Aga aeglastel hommikutel on mõnusaks soojaks valikuks ka prae- või keedumuna, peekon, praeleib vms, mida pannil vähese vaevaga valmistada saab.

Tõeliseks hitiks osutuvad aga ilmselt eriti pere pisemate seas õues tehtud ja söödud pannkoogid. See pole mitte ekstravagantne käeharjutus, vaid puhtpraktiliselt lausa geniaalne lahendus nagu automatka ettevalmistuste artiklis juba kirjeldatud sai. Nimelt tasub pannkoogitainas valmis teha juba kodus ja pakendada see suurde puhtasse ketšupipudelisse, soonsulguriga kotti või suurema pere puhul kas või suuremasse veel/limpsipudelisse ja jäässe lasta. Nii töötab tainas autokülmikus külmaelemendina. Sel hommikul, kui tainas sulanud on, saab selle raputades läbi segada ning kiiresti ja mugavalt pannkooke praadida. Ketšupipudelist on mugav tainast otse pannile doseerida. Kilekotil tuleks selleks otstarbeks üks nurk ära lõigata. Tainataara saab pärat lihtsalt ära visata. 

Matkaköögi "salatid"

Automatkal on toidu jaoks ruumi küll lahkemalt kui seljakotiga majandades, kuid säilitamistingimused seavad siiski teatud piirid mugavusele, aga just kiirus ja mugavus on olulised, et toiduvalmistamisega seonduvast ei saaks matka põhitegevus. Näiteks on tüütu säilitada lehtsalateid, mis kuumas autos närtsivad ja külmikus jääga kokku puutudes oma toreduse kaotavad. Vähem pirtsakad on toored aedviljad, näiteks kurgid-tomatid, redised jne.

Sammuke edasi on paariks päevaks paikseks jäädes teha kaasavõetud varustuse või valmis pakiseguga kiireid soolakurke või otse turuserval kilekotikurgid sama päeva õhtusöögiks maitsestuma panna. Hapendatud soolakurke ei saa küll pikalt säilitada, küll aga on nende ülejääki mugav soonsulguriga kottides teele kaasa võtta ilma hapendusvedeliku lekkeid autos kartmata.

Kotis või karbis saab autokülmikusse valmis panna ka näiteks klopitud kurgisalatit, marineeritud kurgisalatit või küüslaugukurke. Ka erinevad tomati ja sibula kombinatsioonid on mõnusad särtsakad ja kiired, näiteks see tomati-sibula grillsalat. 

Paprika, kirsstomatid ja suvikõrvits on maitsvad ka grillituna ja meelepärase kaasavõetud õlipõhise salatikastmega segatuna. Paprikat tuleks grillida naha söestumiseni, lasta natuke jahtuda ja seejärel nahk eemaldada. Eriti mugav on seda ühe käega varrest hoides teha pildil olevate pikkade viljadega.

Ka mais on tore praelisand, aga tõlvikute keetmisega matkal jännata ei tasu, kui kuumad söed käepärast on. Olenevalt sellest, mis kujul värsket maisi soetada õnnestub, võib seda kas puhastatud tõlvikuna grillida või puhastamata kujul otse sütele visata ja küpsetada välimiste lehekihtide söestumiseni. Viimasel juhul saab sisuliselt omas mahlas aurutatud tõlviku, mis tuleb veidi jahtununa puhastada, aga sedagi ei tasu karta, sest protsess on oluliselt lihtsam kui toore tõlvikuga. Kuumad tõlvikud serveerida või ja soolaga. Maisiülejäägi saab tõlvikult maha lõigata ja lihtsalt vahenditega järgmisel lõunal salatiks või supiks vormistada. Suurematel maisisõpradel tasub selleks tarbeks ülejääk spetsiaalselt organiseeridagi.

Aga grillituna või röstituna on paljud teisedki viljad maitsvad. Näiteks võib grillida nektariini- või visikupoolikuid ja süüa neid tiba suhkru või hoopis juustuga. Sektoritena grillida võib kas või apteegitilli ehk fenkolit, salatsigurit või Hiina kapsast. Grillida või röstida kannatab isegi värskeid kauntes põldube.

Lõkke kohal valmistades tuleks köögiviljale õli lisada ja maitsestada peale tulelt võtmist, mitte enne ja siinkohal on mugav kaasa võetud valmis õlipõhine salatikaste. Tasub natuke mõelda ja pingutada, sest leib ja poemarinaadis liha on lihtne. Tavaliselt on suvistes oludes telkimas hoopis suurem isu "millegi värske" järele. Teel olles tuleb lihtsalt teha valikud, mis ei nõua pikka ettevalmistus- või küpsetusaega või liiga pikka nimekirja koostisosi.

Mida küpsetada orgi otsas?

Kes meist poleks lapsena orgi otsas viinerit küpsetanud. Ja põnev on seda nüüdki teha, eriti pere noorematel, aga piirduda ei tasu viineri, grillvorsti või klassikalise šašlõkiga. Orgi otsas saab grillida või röstida ka pisemaid kalu, samuti  peekonit, leiba. 

Ka soe magustoit võib tulla oksa, grilltiku või varda otsast. See võib olla lihtne vahukomm, väljast krõbe ja seest vedel maius, aga võimalusi on rohkem. Teha võib näiteks pulgasaiu. Metsas saab isegi pärmitainast kergitada ja see on lihtsam, kui lugedes tundub. Tuleb lihtsalt kuivained (sh kuivpärm) suurde soonsulguriga kotti valmis mõõta ja lisatava vee kogus pakile kirjutada. Matkal saab vee lisada, kotis muljudes nii sõtkuda kui samas kotis kergitada. Valmis tainast tuleks voolida pulgad, keerutada need ümber paraja jämedusega lehtpuuokste ja küpsetada lõkke kohal. Aga elu ei pea keeruliseks elama, kui ei taha. Pulga ümber küpsetamiseks sobib enamus valmistainaidki. Näiteks lehttainast saab suhkru ja kaneeliga mõnusad grillitud kaneelikeerud või soola ja paprikapulbri vms meelepärase maitseainega tahedama suupiste. Tainaga vaheliti võib pulga ümber kas või peekonit keerata. 

On nähtud, et osavamad küpsetavad orgi otsas isegi toorest muna. Kes oskab, teeb järele! 

Foolium päästab päeva?

Lapsepõlvest on meeles, et suuremad kalad keerati niisketesse ajalehtedesse ja küpsetati sütel lehtede söestumiseni.

Kartuleid küpsetati kuumas tuhas ilma igasuguse kattekihita ja need ei saanud kunagi lihaga ühel ajal valmis. Omaette mäng oli hommikul jahtunud tuhast sinna õhtul eksinud kartuleid otsida. Kartulid tuli pooleks lõigata ja tahmaste kätega söestunud kestast lusikale vaid väga õnnelikul juhul küpset kartulit ampsudeks uuristada.

Pisematükiliste roogade tarvis oli ikka pada või panni vaja määrida. Kui kodumajapidamises ma fooliumit sel moel ei kiida, sest esiteks on see materjali raiskamine ja teiseks pideval kasutamisel küsitava tervisemõjuga, siis telkimisel on tegu igati väärt abimehega.

Fooliumis küpsekartulid

Tänapäeval on elu tänu alumiiniumfooliumile ka telkides oluliselt mugavam. Fooliumis saab sütel küpsetada roogitud ja maitsestatud kala (pead ja soomuseid pole vaja eemaldada). Koorimata kartulid saab fooliumis samuti otse hõõguvatele sütele panna, mistõttu see küpseb palju kiiremini kui tuhas. Ja kõikvõimalikke väiksetükilisi roogasid sisaldavad fooliumipakikesed saab panna kas sütele või grillile (näiteks kartul, sibul, küüslauk ja soolavõi või paprika, konservananass ja kana või õun, suhkur ja kaneel jne). Fooliumisse saab pakkida ja sütel küpsetada banaane, mille koore alla on lükitud šokolaadi ja vahukomme või muud meelepärast. Isegi popkorni saab sel moel otse sütel valmistada.

Vasakult: fooliumis küpsekartulid ja linask, kartulipakid spontaanse seenelisandiga otse laagriplatsilt, lõkkebanaan, matkalise "ahjuõunad" ja popkorn

Liha

Kogemus näitab, et lihaga läheb kõige lihtsamalt. Suitsukala ja täissuitsuvorst säilivad parmini ja valmismarinaadides ning korralikult pakendatud toorest liha leiab lähiriikides poest päris suures valikus. Külmikuruumi säästes tasub valida vaakumpakis tooted ämbritoodete asemel. Ka ise marineerimine pole miski ime. Seda on mugav teha jällegi soonsulguriga kotis. Kotti võib marinaadi juba valmis teha ja sibuladki sisse lõigata ning liha kas või poeparklas kotti lisada ja külmikusse tagasi panna. Kui kasutada telkimisega vaheldumisi muid majutusviise, tasub ettevalmistused jätta köögiga ööbimiskohtadesse. Pildil on Liibanoni kanavardad, millest sai viimase reisi suur lemmik. 

Kiiresti rikneva toidu puhul tasub aga läbi mõelda säilitustingimused ja kasutada toorest ja/või isemarineeritud liha siis, kui on kindel, et seda saab söömiseni külmas hoida. Isegi sel juhul tasub eelistada tööstuses pakendatud ja võimalikult pika säilimisaja jäägiga liha lahtiselt poeletis müüdavale. Kui külmas hoidmise võimalused on kahtlased, tasub eelistada konserve või eelküpsetatud ja vaakumpakendatud vorstikesi vms tooteid või miks mitte loobuda lihast sootuks. Igal juhul on kahtlasevõitu säilitustingimuste korral liha korralik läbiküpsetamine eriti tähtis.

Toit grillitud, aga süsi veel hõõgub?

Vahel läheb kehvasti ja süsi lõppeb enne, kui toit valmis saab. Enamasti juhtub aga, et hõõguvat sütt jääb kokkamisest üle. Ilmselt on enamus meist söe- või lõkkelõpu kohal küpsetanud leiba, aga teha saab muudki. Eriti mõistlik on selliselt valmistada magustoitu nagu näiteks lõkkebanaane või matkalise "ahjuõunu" või küpsejuustu, aga popkorngi pole võimatu. Kui magustoit pole eesmärk omaette, võib otse sütel kiiresti küpsetada ka lehtedest puhastamata maisitõlvikuid.

Eine potist ja pannilt?

Mina korterielanikuna naudin telkides grillimist ja lõkketoite täiel rinnal, aga tean, et eelistused on erinevad. Automatkal on mugav valmistada ka lühema valmimisajaga suppe ja kõiki roogi, mis valmivad ühel pannil. Ühepanniroogade puhul on mugav kasutada külmutatud köögiviljasegusid, mis on parajaks tükeldatud ja täidavad autos ühtlasi külmaelemendi rolli. Suppide puhul saab lisamaitse andmiseks kasutada kas puljongikuubikuid või fonde või kasutada intensiivsema maitse saamiseks praetud supipõhju. 

3in1 kohvid, pakisupid ja kiirnuudlid – kas ja kellele?

Lahustuvad portsjonkohvid, pakisupid, kiirnuudlid ja konservid tunduvad olevat suvise matkaja kohustuslik varustus ja ehk ongi, kui seljakotiruum on piiratud ja dehüdreeritud ning kütte säästmiseks eriti kiiresti valmiv toit oluline, aga automatkaja "seljakott" on mahukam ja nõudmised võib seada kõrgemale. Pärisoast pätikohv kondenspiimaga on meie telkimiste kindel traditsioon, aga enamasti ei puudu toidukastist ka paar karpi sprotte ja tuunikalakonserv, mida on mõne saiaviilu ja ohtra värske kurgiga kerge kiireks lõunaks vormistada – kiiremini kui pakisupi või kiirnuudlite jaoks vee keetmine aega võtaks. Suppi ja makarone on vajadusel aega keeta paremaid kui need kiirversioonid. Kes ikka väga ajahätta ja nälga jäämist kardab, võiks pakisupi lisaainekokteilile ehk korralikku purgitoodet eelistada. 

Nendel sprotilõunatel, ilmtingimata koorimata ja lõikamata kurgiga, mida sprotisaia kõrvale haugata, on minu jaoks vanaisaseikluste ja suvespartakiaadide lapsepõlvemaitse ning pikkade seenelkäikude mekk küljes samamoodi nagu piiritusepõleti lõhn ja sealihakonserviga keedetud makaronide maitse meenutavad riigikaitselaagreid. Kummalgi juhul polnud toit ürituse juures põhiline, aga ometi on see just see, mis on eredalt meeles. Eks igaüks peab leidma oma pere jaoks töötava variandi, olgu selleks siis kas või kiirnuudlid, aga mälestused, mis sellistel pereseiklustel sünnivad on hindamatud. Hea ettevalmistus jätab rohkem aega seiklemiseks, nautimiseks ja mäletamiseks.